InfoHub Logo

Anotasıa
Zertteý jumysynyń (jobanyń) taqyryby: Naýryz kójeniń adam aǵzasyna paıdasy

Zertteý jumysynyń negizi: Naýryz kóje jáne onyń quramy týraly ádebıet. Zertteý jumystary.
Bul máselege, suraqqa qyzyǵýshylyq qaıdan paıda boldy: Naýryz kójeniń dámi óte unaıdy jáne adam aǵzasyna paıdaly bolǵandyqtan.
Qandaı usynyńyz bar: Mektep asqanasynda, dúkenderde gazdalǵan sýsynynyń ornyna Naýryz kóje satylymda bolsa, sebebi Naýryz kóje adamnyń ımýnıtetin joǵarlatady, jáne Naýryz kójede mynandaı dárýmender bar V1, V2, V6
Bul suraqtyń jaýabyn qaıdan izdedińiz: ádebı kitaptardan, gazetten, ınternetten jáne ǵalymdarmen jáne óz oı - pikirim boıynsha taldadym, zertteý júrgizdim.
Suraqtar( kimnen ne jaıly suradyńyz): Jetekshimmen, anammen birge jumys istedim
Jobaǵa paıdalanylǵan kórneki quraldaryńyz: (sýretter, fotografıalar, slaıd, taǵam túrleri, zerthana quraldary )
Baıqaýǵa paıdalanǵan mátin túri: (baıandama, prezentasıa jáne t. b)

Kirispe
Naýryz merekesiniń tanymdyq máni mol jumbaq syrly ózindik rásimderi men shartty talaptary barshylyq.
Naýryz meıramy - meıramdardyń ishindegi eń erekshe meıram. Halqymyzdyń mamandanǵan ata kásibi - mal sharýashylyǵy.
Halqymyzdyń tarıhy osy tórt túlik malmen tikeleı baılanysty. Sondyqtan da bolar naýryz kójeniń quramynyń kópshiligi tórt túlik maldyń etinen, sorpasynan, sútinen, qurtynan, aıranynan, qazy qartasynan jasalady.
Árıne sýsyz tirshilik joq. Zat almasýdyń barlyq prosesteri sýdyń qatysýymen atqarylady. Zat almasýdyń zıandy ónimi organızmnen sý arqyly shyǵarylady. Sý - tirshilik kózi. Tuzsyz astyń dámi kelmeıtinin bárimiz bilemiz. Taǵamda tuzdyń alatyn orny erekshe bolǵandyqtan qasıetti naýryz kójege sý, tuz qosylatyny belgili. Naýryz kójeni daıyndaýda dándi daqyldardyń da alatyn orny erekshe bolyp keledi. Ulystyń Uly kúni Naýryznamada daıyndalǵan Naýryz kóje «Uly kúni qazan tolsa, ol jyly aq mol bolar» dep, kóje meılinshe mol jasalady.
«Jaqsy tamaq qalǵansha, jaman qaryn jarylsyn» dep toıa ishý ǵurpy saqtalǵan.
Sondyqtan qasıetti naýryz kójeni «kóp kóje», «toq kóje» dep te ataıdy. Tipti alańsyz toıǵansha ishsin degen nıetpen bolar, qalasa árkimniń ózi quıyp alý erkinde bolǵan.
Munyń bári naýryz merekesiniń teńdik kúni, eriktilik, ımandylyq merekesi degen túsinikten týsa kerek. Oǵan qosa ol - toqshylyq pen yrys qutyn joralǵysy.
Naýryz kójeniń dástúrlik, ulttyq taǵylymy óte zor.
Naýryz kójeniń adam aǵzasyna paıdasy
Men naýryz kójeniń adam aǵzasyna paıdasy zor bolǵandyqtan, zertteý jumysyn júrgizdim. Naýryz kójeni jaz ýaqytynda, tamyz aıynda daıyndap, ózim eksperıment jasadym. Naýryz kóje naýryz meıramynyń ajyramas belgisi bolyp tabylady. Ol — toqshylyq pen yrys quttyń joralǵysy. Naýryz kóje azyqtyń jeti túrinen jasalady. Ulttyq tanym boıynsha 7 qazyna, 7 ata, 7kún, 7qat kók, 7 mýzykalyq dybys t. b. uǵymdardy bilemiz. 7 sany kıeli sandardyń biri.

Qazaqtyń jeti sany qasıetti, sol sebepti asty jeti túrli taǵamnan daıyndaıdy. Atap aıtqanda sý, et, sút, qurt, bıdaı, maı, tuz taǵamdaryn qosady. Naýryz kójeni jasap bolǵan soń, ár úı óz otbasymen dám tatady jáne kelgen qonaqqa beredi. Ony meniń anam Naýryz kóje jasaǵanda kórgenmin. Kójege qystan shyqqan qazy, súr et nemese arnaıy soıylǵan qoıdyń etinen pisiriledi. Halqymyzdyń tarıhy osy tórt túlik malmen tikeleı baılanysty. «Er qanaty - at» dep aıtatyn dana halqymyz jylqyny óte qasterlegen. Jylqy - minseń kólik, jeseń et. Qazy - qarta, jal - jaıasyz birde - bir qazaq januıasyn biz kóre almaımyz. Sıyr - jeseń et, kıseń kıim, aıran, súti, qaımaǵynsyz qazaq balasy óspeıdi. Túıe maly – naǵyz kólik, qymyran men shubaty dertke daýa. Qoı sharýashylyǵy - Qazaqstannyń mal sharýashylyǵynyń basty salasy. Halqymyzdyń mamandanǵan dástúrli ata kásibi.

Endi osy jeti túrli asqa qysqasha toqtala keteıik.

Sýdyń mańyzy
Sý - tamaq rasıonynyń mańyzdy quramdas bóligi. Sýsyz tirshilik joq. Adam shóldegennen góri ashtyqqa shydamdy keledi. Zat almasýdyń barlyq prosesteri sýdyń qatysýymen atqarylady. Tamaqty sińirý, qanǵa nárli zattardyń jetýi suıyq ortada ótedi. Zat almasýdyń zıandy ónimi organızmnen sý arqyly shyǵarylady. Organızmde sýdyń jetkiliksiz bolýy shóldeýge ákelip soqtyrady da, sýdyń artyq bolýy júrek - qan tamyr júıesiniń jumysyn qıyndatady, aǵyl - tegil terletedi, qaljyratady. Sý - tirshilik kózi. Tirligi otteginsiz ótetin ishekte tirshilik etetin bakterıalar bar, biraq sýsyz ómir súretin aǵza kezdespeıdi. Tirshilik qubylystarynyń bári sýdyń qatysýymen júredi. Sondyqtan aǵzalar denesiniń 50 - 90 paıyzy sýdan turady. Salmaǵy 70 kg adamnyń denesinde 50 kg sý bar. Onyń mólsheri 17kg - ǵa kemise, adam óledi. Adam sý ishpeı 1 apta ǵana shydaıdy. Sý - tabıǵatta eń kóp taralǵan zat. Jer betiniń 2/3 bóligin sý qabaty alyp jatyr. Sýdyń taǵy bir keremeti onyń sý qabaty, aýa qabaty, qurlyq qabaty arasynda tynymsyz aınalysta júretindigi. Sý tabıǵattaǵy barlyq tirshilik ataýlynyń quramyna kiredi. Kóptegen ósimdiktiń 80 - 95 paıyzy sýdan turady. Adam aǵzasynyń quramynda qannyń, as qorytatyn sóldiń, silekeıdiń quramyna kiredi. Biz sýdy kúndelikti as ázirleýge, kıim - keshek jýýǵa, úı tazalaýǵa, baqsha egýge, jýynýǵa, ósimdik ósirýge t. b. turmys áreketterinde qoldanamyz.

Et etke, sorpa betke
Ettiń qorektik quny asa zor. Et - eń negizgi taǵamdyq ónimderdiń biri. Ettiń dámi ár alýan taǵamdarmen jaqsy úılesedi. Qorektiligi jaǵynan eń qundysy ári jumsaǵy - bushyq et. Ettiń quramynda sý (73 - 77 paıyz), aqýyz (18 - 21paıyz), maı (1 - 3 paıyz), dárýmender (V1, V2, V6), mıneraldy tuzdar, ekstraktıvti zattar bar.
V1 aǵzada zat almasý úshin kerek. Bul dárýmen jetispegende, adam del - sal bolady. As qorytý prosesi buzylady. V1 dárýmeniniń oı jáne dene eńbegimen kóp shuǵyldanǵanda, sýyqta uzaq bolǵanda qajettiligi mol.
V2 jaraqattardyń tez jazylýyna múmkindik beredi. Aǵzanyń birqalypty ósýine qajet. Ettiń quramynda belok, amın qyshqyldary, dárýmender óte mol. Fosfor, temir, myryshqa óte baı.
V6 dárýmeni jetispese, balalardyń boıynyń ósýi tejelip, qan azdyqqa ákep soqtyrady.
Pisirgen kezde et 40 paıyzdaı salmaǵyn joıady. Odan sýy, ekstraktıvti zattary, mıneraldy tuzdary bólinedi de, eritindige aınalyp, sorpaǵa shyǵady.
Sorpanyń azyqtyq nári kóp, asty jeńil taratýǵa, juǵymdylyǵyn arttyrýǵa áseri mol. Adam aǵzasyna qajetti zattardyń 15 paıyzdan astamy osy sorpada. Sorpasy nárli, eti jumsaq, tatymdy, dámdi bolsyn degen etti salqyn sýǵa salyp, otty á degennen kúshti jaqpaı, jaı shymyrlatyp qaınatý kerek. Et qaınap jatqanda kóbirek sapyrylsa, sorpa dámdi jáne qunarly bolady.

Aǵy bardyń, baǵy bar
Sút - sút qorekti janýarlardyń sút bezderinen bólinetin suıyq zat. Súttiń ózi jáne odan jasalynatyn ónimder adam aǵzasyna paıdaly. Sút ónimderi belok, birqatar dárýmenderden jáne de mıneraldy zattarǵa baı, suıyq bolyp tabylady. Sút kálsımen fosforǵa óte baı. Sútti baladan bastap, qarıalarǵa deıin ishedi. Óıtkeni, ol dárýmenderge, kómirsý men maılarǵa, aqýyz ben mıneraldy zattarǵa, mıkroelementter men fermentterge óte baı. Súttiń quramyndaǵy zattar, ásirese, ósip kele jatqan jetkinshekterdiń aǵzasyna qajet. Bizdiń ósip kele jatqan bulshyq etke jáne súıektiń jetilýine óte qajet. Meniń túsinigim boıynsha osylaı oılaımyn. Sút - hımıalyq quramy jaǵynan tamasha taǵam. Onyń quramynda adam aǵzasynyń qalypty jetilýi úshin barlyq zat bar. Soǵan oraı oǵan fızıologıalyq qundylyǵy jaǵynan birde bir azyq teń kele almaıdy. Sút basqa ónimderdiń bıologıalyq qundylyǵyn kóteredi. As qorytý bezderiniń jumys isteý qabiletin únemi jaqsartyp otyrady. Sútti paıdalanyp ár túrli taǵamdar daıyndaýǵa bolady.
Joǵaryda aıtylǵandaı súttiń paıdasy zor ekenin baıqap otyrmyz.
Qurt – ulttyq taǵam. Ashyǵan aırandy sabaǵa quıyp, birneshe kún irkit jasaıdy. Sabada pisilgen irkitti maıy alynǵannan keıin úlken qazanǵa quıyp qaınatady. İrkit baıaý qaınap, jel kóbigi taralǵannan keıin qoıýlanady. Sýyǵan soń taza qapshyqqa quıyp, sýyn sorǵytý úshin ilip qoıady. Sarysýy aǵyp 5 - 6 kún boıy ábden qurǵaǵan soń, usaqtap bólip, syǵyp, órege jaıyp keptiredi. 1 - 2 aptadan soń óredegi qurtty qapqa salyp, kún kózine keptiredi. Qurtty 2 - 3 jylǵa deıin saqtaýǵa bolady. Qurt - kúshti as, ol ár túrli tamaqqa qosylady. Qurttyń sarysýyn sút qosyp qaınatyp irimshik jasaıdy. Qurt ókpe aýrýyna, sýyq tıip aýyrǵan kezde ystyqtaı ishkiziledi. Erte zamanda uzaq saparǵa shyqqanda qurt - ári sýsyn, ári qorek.
Maı — barlyq azyqtardyń negizgi nári, eń negizgi qunary. Mal maıynyń ótkirlik, dámdilik, emdik qasıetteri bar. Maılar — taǵamnyń qajetti jáne eń kalorıaly quramdas bólikteri.
Aǵzaǵa 1 gram maı sińip taraǵanda, aqýyz nemese kómirsýlar tarap sińgendegiden 2 ese artyq jylý energıasy bólinip shyǵady.
Maıdyń taǵy bir qasıeti — ol ózimen birge paıdalanylǵan basqa taǵamdardyń jaqsy qorytylyp sińýine yqpal jasap, olarǵa dámdi jáne hosh ıis beredi.
Adam maılardan A, D, E dárýmenderin de alady.
A dárýmeni kózdiń kórý qabiletin jaqsy saqtaý úshin qajet. Aǵzanyń birqalypty ósýin qamtamasyz etedi. Eger bul dárýmen jetispese, adamnyń júzi solǵyn tartady, terisi, shashy qurǵaqtanyp, qabyrshyqtanady, bezeý bórtpeleri paıda bolyp, tyrnaqtary syna beredi, jaryqtan jasqanyp, kózi kúndiz kórip, túnde kórmeıdi.
A dárýmeni maldan alynatyn taǵamdarda, maıda, irimshikte óte kóp kezdesedi.
D dárýmeni aǵzada kálsı men fosfor tuzdaryn sińirýge kómektesedi. Bul dárýmen jetispegen jaǵdaıda bala meshel aýrýyna shaldyǵady.
E dárýmeni bulshyq etterdiń qyzmetin jaqsartady. Ol maımen qatar jumyrtqada, súttiń quramynda bolady.

Altyn, kúmis tas eken
Arpa, bıdaı as eken.
Tary, kúrish, arpa, bıdaıdyń taǵamdyq qasıeti joǵary jáne juǵymdy kalorıaly bolady. Olar balalar men aýrýǵa shaldyqqan adamdardy tamaqtandyrý úshin erekshe qajet. Bul daqyldarda az mólsherde dárýmender men kalıı, kálsı, magnıı, fosfor, temir tuzdary bolady. Sonymen qatar kómirsý men ósimdik aqýyzdarynyń negizi.
Aqýyz qozǵalysty qamtamasyz etedi, ıaǵnı bulshyq etterdiń jıyrylýy men jazylýy úshin qajet. Ókpeden sińirip alǵan ottegini denege taratady. Aqýyz mal men ósimdikten alynatyn ónimderde kezdesedi. Olardan alynatyn aqýyzdy durys ushtastyrý arqyly aqýyzy jetkilikti taǵam ázirleýge bolady.
Kómirsý bulshyq ettiń, júıke júıesiniń, júrektiń, baýyrdyń qyzmeti úshin aǵzanyń maıdy qalypty sińirýi úshin óte qajet. Tamaq quramynda kómirsý bolmaǵan jaǵdaıda tamaqtaǵy maı tolyq sińbeıdi de, densaýlyqqa zıan keltiredi. Kómirsý ósimdik ónimderinde óte kóp, sonymen qatar sútte, baýyrda bolady.

Tuzdy tókpe, maldy teppe
Tuz - adam organızminiń qalypty jumys isteýi úshin birden - bir qajetti zat. Ol taǵamnyń dámin keltirýmen birge, tkanderdegi sý mólsherin rettep, asqazan sólinde tuz qyshqylyn túzedi. Adam aǵzasyna kún saıyn tamaq arqyly orta eseppen 10 - 15 gramdaı as tuzy sińiriledi. As tuzy taǵamnyń barlyq túrine qoldanylady. Tamaqqa tuzdy durystap salýdyń mańyzy zor. Etke tuzdy piserden 30 mınýt buryn salý kerek.
Taǵamdaǵy tuzdyń alatyn orny:

Naýryz kójeni daıyndaý tásili
Naýryz kójeniń adam aǵzasyna paıdasy degen taqyrypqa qyzyǵyp, zertteý jumystaryn júrgizdim. Eń alǵashqy bastaýy kitaphanadan, qajetti kitap, gazet alyp tanysa bastadym. Maǵan osy jumysty jazý barysynda ortalyqtandyrylǵan №12 kitaphana bólimshesinde balalar bóliminiń kitaphanashy Smaǵýlova Gýlmıra bergen aqyl - keńes, dárisi kóp boldy. Bul kisi keńes berip, Naýryz kójeniń daıyndalýyn, durys pisirilýin túsindirdi.

Ózime qajet aqparat jınap, keńes alyp, zerrteýdiń jalǵasyn Semeı qalalyq Shákárim atyndaǵy ýnıversıtettiń Veterınarlyq sanıtarıa kafedrasynyń, veterınarıa ǵylymynyń kandıdaty, dosent Serıkova A. T ǵylymı túrde túsinik berdi. Et, sút ónimderiniń synamalaryn alyp, olarmen tanysyp, tekserý júrgizildi. Saraptaý talaptary boıynsha sútke organoleptıkalyq baǵa berdik. Tekserilgen sút synamasyn organaleptıkalyq kórsetkishteri, sonymen qatar hımıalyq zerteýler boıynsha qyshqyldylyǵyn tekserdik. Sút – aq suıyq zat, táttileý, ıisi jaǵymdy, bóten ıis joq, taza, lastanbaǵan. Sonymen qatar brýselez jáne basqa juqpaly aýrýlarǵa tekserý jasaldy.
Ekinshi synama retinde, biz etti tekserdik. Organoleptıkalyq kórsetkishteri boıynsha ettiń syrtqy túsi qaǵaz tárizdes, shytyrlap turady. Aqshyl, qyzyl tústes konsıstensıasy tyǵyz serpimdi ıisi ózine tán. Sonymen qatar, qaınatý synamasy arqyly, sorpanyń hosh ıisin anyqtadyq. Sorpa ıisi jaǵymdy, móldir.
Aýyl sharýashylyǵynyń ónimderi adam aǵzasyna óte paıdaly ekenin túsindirdi.

Zertteý jumystaryn aıaqtap, Naýryz kójege salynyp, pisiriletin taǵamdar, «Aqshyń» karporasıasynyń JSHS«SemeıVet» zerthanasynyń saraptamasynan ótkizildi. Zerthananyń veterınarlyq sanıtarlyq eksperti Djýnýsov K. K jáne Akylgazına G. O kómek berdi. Zerthanada súttiń, ettiń birneshe synamalary jasaldy. Onda sút, ettiń asqa paıdalanýǵa bolady degen saraptama qujaty berildi.

Naýryz kóje týraly derek, aqparat alyp, úı jaǵdaıynda, anam ekeýimiz kójeni pisirdik. Tómende naýryz kójeniń daıarlaný úlgisin usynyp otyrmyz. Naýryz kójede eń aldymen etti, qazyny bappen pisirip aldyq. Qazynyń maıy shyǵyp sorpasy dámdi boldy. Pisken etti súzip alyp, sorpasyna aldyn - ala buqtyrylǵan arpany salyp pisirdik. Biz sorpaǵa ádemi ár berý úshin sábizdi qostyq. Sýytylǵan etti týrap, sorpaǵa saldyq. Sorpa azdap salqyndaǵannan keıin ezilgen qurt jáne sút aralastyrdyq. Naýryz kójeni mol etip pisirip, ony tońazytqyshta bir aptaǵa deıin saqtaýǵa bolady. Meniń tájirıbe jasaǵan ýaqytymda úsh ret pisirildi.
Ashyq bolsyn qos qabaq
Taspen atqandy aspen at.
Beıtanys ta, tanys ta,
Búgin tórde bas qonaq.
Arpa, bıdaı, tary bar,
Qatyq, malta, aǵy bar.
İshiletin, jeıtinniń
Bul kójede bári bar.

SHQO, Semeı qalasy, "№27 JOBBM" MM
Oryndaǵan avtor: Eskendırova Janel Serikbolsynqyzy
Jetekshisi: Bastaýysh synyp muǵalimi Smagýlova Karlyǵash Oralǵyzyqyzy