- 05 naý. 2024 00:06
- 212
Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý (oıyn sabaq)
Matematıka Klass: 5
Sabaqtyń taqyryby: Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý (oıyn sabaq)
Sabaqtyń maqsaty:
1. Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý boıynsha oqýshylardyń bilimderin bekitý jáne tıanaqtaý, júıeleý
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damyta otyryp, ıntellektýaldyǵyn qalyptastyrý
3. Ózin - ózi basqarýǵa, uıymshyldyqqa, uqyptylyq, iskerlik pen jaýapkershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Dástúrli emes
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıv taqtada jazylǵan: oıyn alanyndaǵy saıystardyń attary,
ár saıystyń tapsyrmalary
Sabaqtyń jospary:
1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
3. Oıynnyń shartymen tanystyrý
4. Oıynnyń barysy
5. Oıyndy qorytyndylaý
6. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý
7. Úıge tapsyrma berý
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy sabaqqa qatysýyn túgendeý, klastyń tazalyǵyn, oqý quraldarynyń daıarlyǵyn tekserý.
2. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý:
Muǵalimniń sózi: Búgingi sabaǵymyz «qaıtalaý sabaǵy», qazir “Bilim bırjasy” zıatkerlik oıynyn oınaý barysynda «Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý» taqyryptary boıynsha esepterdi shyǵaramyz.
3. Oıynnyń shartymen tanystyrý:
Klass 3 topqa bólinedi
• 1 qatar – “Nur” toby
• 2 qatar - “Bolashaq” toby
• 3 qatar - “Baqyt” toby
• Ár toptyń bastapqy kapıtaly 500 teńge
Oıyn sharty
• «Adam baılyǵynyń ishindegi eń tamashasy – bilim» degen eken shyǵys ǵulamasy Ábý - Raıhan ál Bırýnı. Endeshe bilim baılyǵy saýdaǵa túser aýksıonymyzdy bastaıyq.
• Aýksıon shartymen tanys bolyńyzdar. Búgin aýksıonymyzda saýda «teńge» atty aqsha birligimen júrgiziledi.
• Ázirshe ár toptyń qorynda 500 teńgeden bar. Bul bastapqy – kapıtal. Óz kapıtalyńyzdy kóbeıtý óz qolyńyzda.
• Aýksıonda jan - jaqty suraqtar qarastyrylǵan. Suraqtardyń bastapqy baǵasy – 200 teńge. Top baǵany 200 teńgeden joǵarylata alady. Baǵa kórsetkishteri: 200, 500, 1000, 2000, 5000, 10000 teńge. Eń joǵarǵy baǵa usynǵan soń suraq oqylady. Eger durys jaýap aıtylsa – baǵa quny sol topqa berildedi, al qate jaýap aıtylsa, onda top kapıtany sol aqshany qaıtarady.
• ESKERTÝ: Eger top qorynda bar barlyq somaǵa suraq satyp alyp qatelesse, onda ol top bankrot, ókinishke qaraı ol top aýksıonǵa qatysa almaıdy.
Oıyn 4 kezeńnen turady:
• “Bilimińdi synap kór” suraqqa durys jaýap berý arqyly top óz aqsha qoryn jınaıdy
• “Bilimdi myńdy jyǵady” oqýlyqpen jumys
• “Qatelespeı, maqsatqa jet” standartty emes esep
• “Oıymdy jalǵastyr” tájirıbe almasý, juptyq jum
İ kezeń. “Bilimińdi synap kór” – aksıalar satý, ár suraqtyń quny – 200 teńge
• Ondyq bólshekti qalaı salystyramyz?
• Ondyq bólshekti natýral sanǵa qalaı kóbeıtemiz?
• Ondyq bólshekti qalaı qosamyz?
• Ondyq bólshekti natýral sanǵa qalaı kóbeıtemiz?
• Ondyq bólshekti qalaı azaıtamyz?
• Ondyq bólshekti razrád birlikterine kóbeıtýdi túsindir.
№1092. Kóbeıtindilerdi eseptemeı salystyr
1) 6, 5 • 3 jáne 0, 65 • 3
6, 5 jáne 0, 65
6, 5 › 0, 65
6, 5 • 3 › 0, 65 • 3
Sabaqtyń taqyryby: Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý (oıyn sabaq)
Sabaqtyń maqsaty:
1. Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý boıynsha oqýshylardyń bilimderin bekitý jáne tıanaqtaý, júıeleý
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damyta otyryp, ıntellektýaldyǵyn qalyptastyrý
3. Ózin - ózi basqarýǵa, uıymshyldyqqa, uqyptylyq, iskerlik pen jaýapkershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Dástúrli emes
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıv taqtada jazylǵan: oıyn alanyndaǵy saıystardyń attary,
ár saıystyń tapsyrmalary
Sabaqtyń jospary:
1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
3. Oıynnyń shartymen tanystyrý
4. Oıynnyń barysy
5. Oıyndy qorytyndylaý
6. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý
7. Úıge tapsyrma berý
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy sabaqqa qatysýyn túgendeý, klastyń tazalyǵyn, oqý quraldarynyń daıarlyǵyn tekserý.
2. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý:
Muǵalimniń sózi: Búgingi sabaǵymyz «qaıtalaý sabaǵy», qazir “Bilim bırjasy” zıatkerlik oıynyn oınaý barysynda «Ondyq bólshekterdi natýral sanǵa kóbeıtý» taqyryptary boıynsha esepterdi shyǵaramyz.
3. Oıynnyń shartymen tanystyrý:
Klass 3 topqa bólinedi
• 1 qatar – “Nur” toby
• 2 qatar - “Bolashaq” toby
• 3 qatar - “Baqyt” toby
• Ár toptyń bastapqy kapıtaly 500 teńge
Oıyn sharty
• «Adam baılyǵynyń ishindegi eń tamashasy – bilim» degen eken shyǵys ǵulamasy Ábý - Raıhan ál Bırýnı. Endeshe bilim baılyǵy saýdaǵa túser aýksıonymyzdy bastaıyq.
• Aýksıon shartymen tanys bolyńyzdar. Búgin aýksıonymyzda saýda «teńge» atty aqsha birligimen júrgiziledi.
• Ázirshe ár toptyń qorynda 500 teńgeden bar. Bul bastapqy – kapıtal. Óz kapıtalyńyzdy kóbeıtý óz qolyńyzda.
• Aýksıonda jan - jaqty suraqtar qarastyrylǵan. Suraqtardyń bastapqy baǵasy – 200 teńge. Top baǵany 200 teńgeden joǵarylata alady. Baǵa kórsetkishteri: 200, 500, 1000, 2000, 5000, 10000 teńge. Eń joǵarǵy baǵa usynǵan soń suraq oqylady. Eger durys jaýap aıtylsa – baǵa quny sol topqa berildedi, al qate jaýap aıtylsa, onda top kapıtany sol aqshany qaıtarady.
• ESKERTÝ: Eger top qorynda bar barlyq somaǵa suraq satyp alyp qatelesse, onda ol top bankrot, ókinishke qaraı ol top aýksıonǵa qatysa almaıdy.
Oıyn 4 kezeńnen turady:
• “Bilimińdi synap kór” suraqqa durys jaýap berý arqyly top óz aqsha qoryn jınaıdy
• “Bilimdi myńdy jyǵady” oqýlyqpen jumys
• “Qatelespeı, maqsatqa jet” standartty emes esep
• “Oıymdy jalǵastyr” tájirıbe almasý, juptyq jum
İ kezeń. “Bilimińdi synap kór” – aksıalar satý, ár suraqtyń quny – 200 teńge
• Ondyq bólshekti qalaı salystyramyz?
• Ondyq bólshekti natýral sanǵa qalaı kóbeıtemiz?
• Ondyq bólshekti qalaı qosamyz?
• Ondyq bólshekti natýral sanǵa qalaı kóbeıtemiz?
• Ondyq bólshekti qalaı azaıtamyz?
• Ondyq bólshekti razrád birlikterine kóbeıtýdi túsindir.
№1092. Kóbeıtindilerdi eseptemeı salystyr
1) 6, 5 • 3 jáne 0, 65 • 3
6, 5 jáne 0, 65
6, 5 › 0, 65
6, 5 • 3 › 0, 65 • 3