InfoHub Logo

Oqý úrdisindegi qazaq tiliniń aǵylshyn tiline áseri
Jospar:

İ. Kirispe bólim
Til – bilim men dostyqtyń kepili.
İİ. Negizgi bólim
2. 1. Qazaqstandaǵy memlekettik til jáne úshtildilik.
2. 2. Oqý úrdisindegi qazaq tiliniń aǵylshyn tiline áseri.
İİİ. Qorytyndy bólim
"Til taǵdyry, el taǵdyry"

İ. Kirispe
Elbasy Qazaqstan - 2050 Strategıasynda jańa qazaqstandyq patrıotızm týraly oı qozǵaıdy. Bolashaqqa degen senim bolmasa, tolyqqandy memleket qurýǵa bolmaıdy. «Memleket pen azamattyń maqsattary barlyq baǵyttar boıynsha sáıkes kelýi ómirlik turǵydan mańyzdy. Sondyqtan da óz boıymyzda jáne balalarymyzdyń boıynda jańa qazaqstandyq patrıotızmdi tárbıeleýimiz kerek.» Osy maqsatta «Qazaqstan tarıhy» jáne jańadan engizilgen «Qazirgi álemdegi Qazaqstan» pánderi - oqýshylardyń belsendi azamattyq ustanymyn qalyptastyrý, jańa qazaqstandyq patrıotızmdi damytý, sonymen qatar qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan moraldyq – adamı qundylyqtaryn meńgerýge umtylysyn tárbıeleýge baǵyttalǵan. Bul másele 1997 jylǵy Prezıdent N. Á. Nazarbaevtyń «Qazaqstan - 2030» damý strategıasynyń ózinde usynylǵan bolatyn. Shynymen de qazirgi qoǵammen onyń ótkenin baılanystyrýshy tarıhı sana qalyptaspaıynsha patrıotızmdi qalyptastyrý múmkin emes. Sondyqtan da tarıhty obektıvti oqytý jáne ony nasıhattaý búgingi kúnniń ózekti máselesi bolyp tabylady.

2. 1. Elbasymyz, Nursultan Ábishuly Nazarbaev - óziniń strategıalyq oılaý qabiletimen, saıası - ekonomıkalyq batyl qadamdarymen Qazaqstandy damyǵan 50 eldiń qataryna engizgen, endi alǵashqy 30 - dyń qataryna kirgizýdi maqsat etken álemdik deńgeıdegi, iri saıasatker.
Jalpy Memleket basshysy qoıǵan negizgi maqsat - 2050 jylǵa deıin Qazaqstan álemdegi 30 damyǵan memlekettiń qataryna qosylýy kerek. Bul árıne óte úlken maqsat. Biraq bul jetýge bolatyn maqsat ekenine kózimiz jetedi. Buǵan «Qazaqstan - 2030» damý strategıasy kýá. «Qazaqstan - 2050» Strategıasy bul bolashaq urpaqtyń qamy. Bolashaq búginnen bastalady, el bolashaǵy – erteńgi azamat, búgingi jas urpaq. «Bala tárbıeleý – bolashaqqa eń úlken ınvestısıa. Biz bul máselege osylaı qarap, balalarymyzǵa jaqsy bilim berýge umtylýymyz kerek» - degen bolatyn Elbasy. ----
Bilim berýdiń mektepke deıingiden bastap joǵary bilimge deıingi barlyq deńgeılerin túbegeıli jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan Bilim berýdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy iske asyrylyp, sondaı - aq jalpy barlyq jetkinshek urpaqtyń fýnksıonaldyq saýattylyǵyna da zor kóńil bólinip jatqany jasyryn emes.

Mektepke deıingi deńgeıden jáne birinshi synyptan bastap qazaq tiline tolyq enýdi qarastyrady.
Tildik ortaǵa tolyq ený – belgili bir tildi tolyqqandy úıretýge baǵyttalǵan birden - bir tıimdi ádis bolyp tabylady. Qazirgi kúni Taldyqorǵan qalasyndaǵy NZM - niń balabaqshasynda aprobasıadan ótkizilýde. 2013 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap, Taldyqorǵan jáne Kókshetaý qalalaryndaǵy NZM - niń 1 - synyptarynda engizile bastaıdy.
Nursultan Ábishuly úshtuǵyrly til saıasatynyń júzege asýyna asa mán beredi. «Qazaq tili – Qazaqstan halqyn biriktirý faktory. Orys tili – ultaralyq qarym - qatynas tili. Aǵylshyn tili – halyqaralyq bilim keńistigine ený tili» - degen bolatyn.

Desek te, jaýapkershilikti til saıasaty qazaq ultyn biriktirýshi basty faktorlardyń biri bolyp tabylady, - dep elbasy sońǵy joldaýynda atap ótti.
Qazaq qazaqpen qazaqsha sóılessin, sonda ǵana qazaq tili barsha qazaqstandyqtardyń jappaı qoldanys tiline aınalady – degen sózinen onyń ishindegi janaıqaıyn uǵynǵandaımyz.

2. 2. Ǵulama aqyn Abaı, óz halqyn orys tilin oqýǵa, orys álemin ashýǵa shaqyrǵanda, orys tili, orys mádenıeti arqyly biz álemniń esigin asha alatynymyzdy túsingen Abaıdyń armanyn endi tanyp otyrǵan syńaıylymyz. Shynynda da HHİ ǵasyrda biz alatyn jańa belester ashyldy, óz bolmysymyzdy saqtaı otyryp, tilimiz ben mádenıetimizdi damyta otyryp, qarqyndy damý ústindegi álemniń tehnıkalyq jáne gýmanıtarlyq úrdis josparynyń tetigine aınalý maqsatymyz. Bul múmkindikke biz aǵylshyn tili arqyly jete alamyz.