InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ósimdikterdiń kóptúrliligi

Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ósimdik týraly bilimderin damytý, ósimdik toptaryn aǵash, buta, shóp tolyqtyrý. Alýan túrli ósimdikterdi bilý. Oqýshynyń oılaý qabiletin ushtaý, synı turǵydan oılaýǵa baýlý.
Sabaqtyń júrisi:
İ. Muǵalimniń is – áreketi:
Uıymdastyrý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qaıyrly kún – tabıǵat
Jaıqalyp óssin – ósimdik
Jaınaı bersin – ormanymyz
Bıik bolsyn – taýlarymyz
Sátti bolsyn – sabaǵymyz.

Synyp oqýshylaryn 4 topqa bólip, otyrǵyzý.
Alma, almurt, júzim, banan.

Úı tapsyrmasyn suraý. Top boıynsha tapsyrma berý.
1 – top Alma:
1. Topyraq qunarly bolý úshin ne isteıdi?
● Ósimdik tamyry arqyly qorektik zattardy boıyna sińiredi.
● Kún kóziniń jylýy men aýadaǵy kómir – qyshqyl gazyn sińirip ósip jetiledi.
● Janýarlardyń denesinde qorytylyp shyqqan zattarmen qustar, túrli jándikter qorektenedi nemese olar shirindige aınalady.
● Sonymen topyraqtyń betki qabaty ósimdikter men jándikterdiń qaldyǵynan qunarly topyraqqa aınalady.
2 – top Almurt:
2. Topyraq túsiniń qalyptasýy nege baılanysty?
● Quramyndaǵy qarashiriktiń mólsherine baılanysty topyraqtyń túsi de túrlishe bolady.
● Qarashirik kóp bolsa, topyraqtyń túsi qońyr bolady.
● Ońtústikte topyraqtyń túsi bozǵyl bolady. Sebebi selder ósimdikten qarashirik te az qalady.
● Qar sıaqty bolyp turatyn jer ol – sor. Ol jer tuzdy jer. Sor topyraqta ósimdik óte sırek ósedi.
3 – top Júzim:
3. Qaısy sýrette adamdar topyraqqa zıan, qaısysyna paıda keltirýde? (Sýretpen áńgime)
4 – top Banan:
4. Testtik tapsyrmalar.

Synı turǵydan oılaý. Jańa sabaq.
Sonymen balalar Topyraq qunarly bolsa tabıǵatymyz qandaı bolady? Mine balalar búgingi ótetin taqyrybymyz Ósimdikterdiń kóptúrliligi.
Dápterge kúnniń jady, taqyryp jazý.
Oqýlyqpen jumys (túsindirý)
Gerbarı kórsetý
Aǵashtar: Emen, Qaraǵaı, Qaıyń, Tal Shyrsha
Butalar: Tobylǵy, Itmuryn, Jyńǵyl, Qaraǵaı, Qyryqqulaq
Shópter: Jýsan, Seleý, Bıdaıyq, Jońyshqa, Shońaına, Baqbaq, Betege

Álemdegi eń úlken ósimdik – bul alyp sekvoııa, onyń bıiktigi 84 metrge deıin jáne dińgeginiń dıametri 11 metr.
Álemdegi eń kishigirim gúldenetin ósimdik – bul balyqot, onyń basqa ataýy – batyrylǵan vebsterıa. Ósimdiktiń ólshemi 1mm. Olardy úlkeıtý shynysy arqyly kórýge bolady.
Sergitý sáti
1 – top: Ósimdikterdiń syrtqy orta jaǵdaılaryna beıimdiligin ata?
1. Ylǵal súıgish ósimdikter: baqbaq, qońyrbas, jońyshqa.
2. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter: jantaq, súttigen.
3. Jylý súıgish ósimdikter: maqta, asqabaq, kúrish, júgeri.
4. Sýyqqa tózimdi ósimdikter: bıdaı, arpa, suly.
5. Jaryq súıgish ósimdikter: maqta, joljelken, ógeıshóp, qońyraýbas.

2 – top: Ósimdiktiń adam ómirindegi mańyzy qandaı? Pikirińdi dálelde.
1. Ár túrli taǵamdar, qorek: jemis – jıdekter, kókónister. Bizge dárýmender jetkizedi.
2. Dári – dármek: shópten dáriler. Shópten jasalǵan dári – dármekter adamdardy emdeıdi.
3. Qurylys materıalyn alamyz nemese úı jıhazdaryn paıdalanamyz: esik, tereze, sandyq, sóreler jasalady.
4. Ádemilikke gúlder ósiremiz. Ósirgen gúlimiz bólme aýasyn tazartady.
5. Mal azyǵy bolady. Otyn, jylý beredi.

3 – top: Ósimdikterdiń tabıǵattaǵy mańyzy qandaı?
1. Sý býlandyryp, aýany ylǵaldandyrady.
2. Ystyqty qaıtarady, sýyqty báseńdetedi.
3. Jel jyldamdyǵyn azaıtyp, jelden qorǵaıdy.
4. Qardy toqtatady.

4 – top: Ózderińe tanys ósimdikterdiń sýretin sal
Oıyn: Qar laqtyrý.
1. Ósimdik múshelerin ata? (Tamyr, tuqym, sabaq, gúl, jemis, japyraq)
2. Bizdiń jerimizde qandaı ósimdikter ósedi? (Qara tal, jońyshqa, jýsan, jyńǵyl, adyraspan, báısheshek)
3. Aǵashtar búrshikti qaı mezgilde jarady nemese gúldeıdi? (Kóktem)
4. Bizdiń elimizde ósimdikterdiń neshe túri bar? (6000 astam túri bar)

Logıkalyq oıyndar
Toptar bir – birin baǵalaıdy. Bir – birimen oılasa otyryp topbasshysy jetondarmen baǵalaıdy. Qaı toptyń jumysy unady, pikir aıtý.
Refleksıa
Búgingi sabaq boıynsha oılaryn stıkerge jazady.
- Sabaq unady ma?
- Qandaı tapsyrma oryndaǵan unady?
- Qandaı tapsyrmany oryndaýǵa qıyndyq keltirdi? (pikirlerin jazý)
Úıge tapsyrma: Oqýlyqtaǵy ósimdikterdiń sýretin salý. Ósimdikter týraly maqal – mátelder jazyp kelý. Mazmundaý