Otan – rýhy bıik, asqaq uǵym!
Taqyryby: Otan – rýhy bıik, asqaq uǵym!
Maqsaty: 1. Bilimdilik: Oqýshylardy Otandy súıýge, qazaq eliniń rámizderin qasterleýge, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyrý, úıretý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, sana - sezimin damytý. Týǵan el, Otan týraly oqýshylardyń sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrý, sózdik qoryn molaıtý, este saqtaý qabiletterin arttyrý.
3. Tárbıelik: Oqýshylardyń boıynda Otansúıgishtik qasıetterin, óz elimizdiń táýelsizdigin qadirleı bilýge, ony óz betinshe qorǵaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Oıyn sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, toppen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: QR - nyń prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń portreti, maqaldar, úlestirme qaǵazdar, ınteraktıvti taqta, t. b
Sabaqtyń barysy:
- Sálemetsińder me, oqýshylar! Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyz jaı sabaq emes, erekshe sabaq. Sebebi, búgin bizge sabaǵymyzdy tamashalaýǵa qonaqtar kelip otyr. Qane, qonaqtarymyzben sálemdeseıik. Olaı bolsa, balalar, qonaqtarǵa synybymyzda bilimdi, úlgili, tártipti, alǵyr balalar bar ekenin búgingi sabaǵymyzda kórseteıik. Endeshe sabaǵymyzdy bastaıyq.
Úı tapsyrmasyn suraý.
«Meniń Qazaqstanym» taqyrybynda úıden jazyp kelgen esselerin oqytý, tekserý.
Suraq – jaýap
1. Qazaqstannyń astanasy qaı qala?
2. Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti kim?
3. Qazaqstannyń rámizderin atańdar?
4. Qazaqstannyń qandaı qalalaryn bilesińder?
5. Bizdiń memlekettik tilimiz qaı til?
- Endeshe, balalar, myna taqtadaǵy áripterge kóz salyńdarshy. Mundaǵy áripter oryndaryn aýystyryp, adasyp qalypty. Endi osy áripterdi óz oryndaryna turýyna kómekteseıik.
«Adasqan áripter» oıynyn oınaý.
rosy, tarat, raba, ienms.
- Balalar, áripterdi ornyna qoıǵanda qyzyl sharshynyń ishinde qandaı sóz shyqty?
- Árıne, OTAN
- Olaı bolsa, balalar, bizdiń búgingi jańa sabaǵymyzdyń taqyryby da Otan týraly, ıaǵnı «Otan – rýhy bıik, asqaq uǵym!»
(Dápterlerimizdi ashyp, kúnniń reti men jańa sabaqtyń taqyrybyn jazyp qoıaıyq)
- Balalar, qalamsabymyzdy óz ornyna qoıyp, jańa sabaqty muqıat tyńdaıyq.
Muǵalim sózi:
- Bizdiń Otanymyz – Qazaqstan Respýblıkasy. Bizdiń elimiz táýelsiz, egemendi memleket. Biz táýelsizdigimizdi 1991 jyly 16 jeltoqsanda aldyq. Qazaqstan Respýblıkasynyń bas qalasy, astanasy – Astana. Elimizdiń prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev. Keń baıtaq Otanymyzdyń qalalary, baılyqtary óte kóp. Qazaqstanda altyn, munaı, kómir, túrli - tústi metaldar óndiriledi. Almaty, Astana, Shymkent, Mańǵystaý, Qostanaı, Qaraǵandy, Semeı syndy úlken qalalary bar. Týǵan jerimizdiń tabıǵaty óte keremet. Ózen - kólderimiz de bar. Biraq Qazaqstannyń kóp bóligin dalaly jer alyp jatqandyqtan ony dalaly ólke dep ataıdy. Qazaqstan kóp ultty memleket. Qazaqstanda 16 mln halyq turady. Sonymen qatar, ózimizdiń prezıdentimiz, ánuranymyz, týymyz, valútamyz, eltańbamyz bar. Bizdiń Otanymyzdan uly adamdar da shyqqan. Mysaly: A. Qunanbaev, Y. Altynsarın, A. Baıtursynuly, Sh. Qudaıberdiuly, J. Jabaev, t. b. Osy aqyndar óz óleńderinde Otan týraly kóp jyrlaǵan.
- Qane, senderdiń aralaryńda Otan týraly óleń biletinderiń bar ma?
(oqýshylar montajy)
1 - oqýshy Araılym
Otan degen – atameken,
Otan degen – týǵan jer.
Otan – ana,
Otan úlken
Qazaqstan – týǵan el!
2 - oqýshy Maqsat
Bolashaqqa bastaǵan,
Sharyqtaıdy asqaq án.
Elordasy Otannyń –
Maqtanyshym Astanam.
3 - oqýshy Aqsaıat
Kók baıraǵy babamnyń –
Búgingi urpaq alaýy.
Tiregi áke, balanyń – Qazaqstan jalaýy.
4 - oqýshy Aqerke
Gúlzar baqqa oranǵan,
Kúnnen kıgen bórikti.
Aqqýdaıyn taranǵan,
Almaty ásem kórikti.
5 - oqýshy Erqanat
Qazaqstan – elim,
Ulan - baıtaq jerim.
Tárbıelep ósirer
Ór tulǵaly erin.
6 - oqýshy Elmıra
Altaı,
Arqa,
Atyraý
Jetisýdaı óńirdi
Jaılap jatqan osynaý
Qazaq eli kóńildi.
Maqsaty: 1. Bilimdilik: Oqýshylardy Otandy súıýge, qazaq eliniń rámizderin qasterleýge, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyrý, úıretý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, sana - sezimin damytý. Týǵan el, Otan týraly oqýshylardyń sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrý, sózdik qoryn molaıtý, este saqtaý qabiletterin arttyrý.
3. Tárbıelik: Oqýshylardyń boıynda Otansúıgishtik qasıetterin, óz elimizdiń táýelsizdigin qadirleı bilýge, ony óz betinshe qorǵaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Oıyn sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, toppen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: QR - nyń prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń portreti, maqaldar, úlestirme qaǵazdar, ınteraktıvti taqta, t. b
Sabaqtyń barysy:
- Sálemetsińder me, oqýshylar! Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyz jaı sabaq emes, erekshe sabaq. Sebebi, búgin bizge sabaǵymyzdy tamashalaýǵa qonaqtar kelip otyr. Qane, qonaqtarymyzben sálemdeseıik. Olaı bolsa, balalar, qonaqtarǵa synybymyzda bilimdi, úlgili, tártipti, alǵyr balalar bar ekenin búgingi sabaǵymyzda kórseteıik. Endeshe sabaǵymyzdy bastaıyq.
Úı tapsyrmasyn suraý.
«Meniń Qazaqstanym» taqyrybynda úıden jazyp kelgen esselerin oqytý, tekserý.
Suraq – jaýap
1. Qazaqstannyń astanasy qaı qala?
2. Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti kim?
3. Qazaqstannyń rámizderin atańdar?
4. Qazaqstannyń qandaı qalalaryn bilesińder?
5. Bizdiń memlekettik tilimiz qaı til?
- Endeshe, balalar, myna taqtadaǵy áripterge kóz salyńdarshy. Mundaǵy áripter oryndaryn aýystyryp, adasyp qalypty. Endi osy áripterdi óz oryndaryna turýyna kómekteseıik.
«Adasqan áripter» oıynyn oınaý.
rosy, tarat, raba, ienms.
- Balalar, áripterdi ornyna qoıǵanda qyzyl sharshynyń ishinde qandaı sóz shyqty?
- Árıne, OTAN
- Olaı bolsa, balalar, bizdiń búgingi jańa sabaǵymyzdyń taqyryby da Otan týraly, ıaǵnı «Otan – rýhy bıik, asqaq uǵym!»
(Dápterlerimizdi ashyp, kúnniń reti men jańa sabaqtyń taqyrybyn jazyp qoıaıyq)
- Balalar, qalamsabymyzdy óz ornyna qoıyp, jańa sabaqty muqıat tyńdaıyq.
Muǵalim sózi:
- Bizdiń Otanymyz – Qazaqstan Respýblıkasy. Bizdiń elimiz táýelsiz, egemendi memleket. Biz táýelsizdigimizdi 1991 jyly 16 jeltoqsanda aldyq. Qazaqstan Respýblıkasynyń bas qalasy, astanasy – Astana. Elimizdiń prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev. Keń baıtaq Otanymyzdyń qalalary, baılyqtary óte kóp. Qazaqstanda altyn, munaı, kómir, túrli - tústi metaldar óndiriledi. Almaty, Astana, Shymkent, Mańǵystaý, Qostanaı, Qaraǵandy, Semeı syndy úlken qalalary bar. Týǵan jerimizdiń tabıǵaty óte keremet. Ózen - kólderimiz de bar. Biraq Qazaqstannyń kóp bóligin dalaly jer alyp jatqandyqtan ony dalaly ólke dep ataıdy. Qazaqstan kóp ultty memleket. Qazaqstanda 16 mln halyq turady. Sonymen qatar, ózimizdiń prezıdentimiz, ánuranymyz, týymyz, valútamyz, eltańbamyz bar. Bizdiń Otanymyzdan uly adamdar da shyqqan. Mysaly: A. Qunanbaev, Y. Altynsarın, A. Baıtursynuly, Sh. Qudaıberdiuly, J. Jabaev, t. b. Osy aqyndar óz óleńderinde Otan týraly kóp jyrlaǵan.
- Qane, senderdiń aralaryńda Otan týraly óleń biletinderiń bar ma?
(oqýshylar montajy)
1 - oqýshy Araılym
Otan degen – atameken,
Otan degen – týǵan jer.
Otan – ana,
Otan úlken
Qazaqstan – týǵan el!
2 - oqýshy Maqsat
Bolashaqqa bastaǵan,
Sharyqtaıdy asqaq án.
Elordasy Otannyń –
Maqtanyshym Astanam.
3 - oqýshy Aqsaıat
Kók baıraǵy babamnyń –
Búgingi urpaq alaýy.
Tiregi áke, balanyń – Qazaqstan jalaýy.
4 - oqýshy Aqerke
Gúlzar baqqa oranǵan,
Kúnnen kıgen bórikti.
Aqqýdaıyn taranǵan,
Almaty ásem kórikti.
5 - oqýshy Erqanat
Qazaqstan – elim,
Ulan - baıtaq jerim.
Tárbıelep ósirer
Ór tulǵaly erin.
6 - oqýshy Elmıra
Altaı,
Arqa,
Atyraý
Jetisýdaı óńirdi
Jaılap jatqan osynaý
Qazaq eli kóńildi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.