InfoHub Logo

Baıandama
Taqyryby: At ábzelderi (prezentasıasymen)
At ábzeliniń tolyq jınaǵy kóshpeliler mádenıetiniń jetistikterin ańǵartady. Kóshpendi ómir súrýde jylqy eń qajetti mal bolyp esepteldi, sondyqtan da at ábzelderin qazaqtar qadir tutqan. Er jasalýy men tehnıkasyna qaraı bes topqa bólinedi: shyǵys jáne naıman eri, Ortalyq jáne Soltústik Qazaqstan, Jetisý jáne Syrdarıa erleri. Birinshi túriniń aldyńǵy jaǵy keń ári bıik bolyp keledi. Ortalyq jáne Soltústik Qazaqstan erleri naıman erine uqsas bolyp keledi, olardyń aldyńǵy jaǵy tómen. Batys Qazaqstan eri formasy jaǵynan erekshe, ol óte jeńil, ári jińishke bolyp keledi. Jetisý erleri jińishke ári aldyńǵy beti bıik jáne olar «shoshaq bas er», «úırek bas er» dep ataldy.

Onyń jıyntyǵy er - turman. Erdiń birneshe túri bar. Túrine qarap bylaısha atalady: Qazaqy er, qoqan er, qurandy er, jas balaǵa arnalǵan ashamaı, qazyqbas er, kúmistelgen áıel eri, aqbas er, yrys eri.
Qazaq halqynyń erteden kele jatqan qol - óneriniń biri — at ábzelderin jasaý. Erdi bylǵarymen qaptap, órnektep, beder salyp, kúmistep, súıektep, asyl tastar salyp áshekeıleıdi. Kúmisten órnektelgen erdi «kúmis er» deıdi.

Er - turman degenimiz – salt atqa minýge arnalǵan ábzel - jabdyqtar jıyntyǵy. Al er - turman jasaıtyn sheber usta ershi dep atalady. Ershiler erte zamanda erdi negizgi úsh topqa bólgen: 1) Ataman ( bes jasqa deıingi balalar minetin erdiń óte jeńil, yqsham ári qarapaıym túri, 2) Áıelderge arnalǵan erler súıegi, qańqasy aýyr ári altyn, kúmis, asyl tastarmen, súıekpen, múıizben óte sheberlikpen áshekeılenedi. Er - turmanǵa — oǵan qosymsha kerekti jabdyqtar jatady: toqym, terlik, tebingi, úzeńgi, tartpa, ómildirik, quıysqan, júgen, noqta, shylbyr, tizgin, atkórpe, kópshik, kejim, at jabý, óre, tusaý, kisen t. b.

Osynyń bári aǵashtan oıylyp jasalǵan qańqany tolyqtyryp er - toqym ataýyna ıe bolady.
Terlik - attyń arqasyna jabylatyn kólemi toqymnan sál úlken terdi soryp turatyn materıaldan daıarlanady. Qazirgi kezde bul materıaldyń rólin odeıalo oınap júr. Terlik – erdiń astynan tóseıtin jappasy. Ol kıizden jasalady. Jylqynyń arqasyna tolyǵymen jaýyp turǵandaı etip salynady. Ol attyń terin alady. Ony únemi kútip, keptirip otyrady.

Toqym - kólemi terlikten kishi erdiń qańqasynyń eki qaptalyna ólshenip qıylǵan kıiz. Tórt buryshty bolyp keledi. Bul attyń arqasyn aǵash er jaýyr qylmaý maqsatynda tóseledi.
Er toqym ári beri jyljymas úshin jáne eki qaptalǵa aýyp ketpes úshin oılap tabylǵan qaıys baýlar baılanady. Al, aıyl erdiń qaptalynyń artqy jaǵyna baılanǵan baý. Bul attyń artqy qabyrǵalary tusynan baılanady.

Júgen - syrt qaraǵan kózge noqtaǵa uqsaıdy. Biraq jylqyny baǵyndyrý, qalaǵan jaǵyńyzǵa júrgiztý maqsatynda tildiń joǵarǵy jaǵynan salynatyn, eki ezýdiń tusynda turatyn aýyzdyǵy bolady.
Júgende shylbyr bolmaıdy. Onyń ornyna aýyzdyqtyń eki basyndaǵy shyǵyrshyqqa baılanǵan tizgin bolady. Qazaqtyń «eki tizgin, bir shylbyr» sózi osydan shyqsa kerekti.

Noqta - jylqynyń basyna tumsyǵy arqyly kıiletin at ábzeli. Noqtany qaıystan nemese jibek jipten de órip jasaı beredi. Noqtanyń astyńǵy jaǵynda shyǵyrshyqqa baılanǵan shylbyr bolady. Shylbyr atty doǵaryp baılaý, jetekke alý maqsatynda órilip jasalǵan jip.

Úzeńgi - atqa jerden tez miný úshin oılap tabylǵan tepkishik nemese ilmek. Úzeńgi - erdiń bir bóligi. Ol atty salt mingende aıaq salyp, demeýge kómek beredi. Úzeńgi er - toqymǵa tartpa arqyly bekitiledi. Bulda erdiń aǵash qaptalyna qaıyspen baılaný arqyly erdiń bir bóligine aınalady.

Tartpa – teriden jasalǵan berik, jalpaq baý. Erdi eki jaǵynan nyqtap, ustap turý úshin qoldanady.

Quıysqan - bir ushy attyń quıryǵyna ilinip, eki ushy erdiń eki qaptalyna bekıtin qurylǵy. Bul er toqymnyń aldyǵa qaraı jyljyp ketpeýi úshin qajet. Mysaly, taýly jerden eńiske qaraı túskende attyń moınynan aýyp túspes úshin.

Ómildirik - kerisinshe attyń keýdesinen (tósinen) erdiń aldyńǵy eki qaptalyna bekıtin qurylǵy. Bul er toqymnyń artqa jyljymaýyn qamtamasyz etedi. kóbine shoqtyǵy bıik jylqylarǵa qoldanylady.

Qanjyǵa - erdiń artqy eki qaptalyna bekigen eki baý. Bul aýlaǵan ańyńdy baılap alýǵa nemese qajetti zattaryńdy baılap alýǵa arnalǵan baý.

Qamshy atqa mingen adamdy qamshysyz elestetý múmkin emes. Qamshy - birinshiden atyń jyldamdyǵyn arttyrý úshin qajetti qural bolsa, ekinshiden qarý retinde de paıdalanylǵan. Basyna qorǵasyn quıylyp órilgen buzaýbas qamshylarmen dáldep urǵanda qasqyrdyń tumsyǵyn qaq bólýge de bolady. Qamshy túrleri: dúre qamshy, dyraý qamshy, báıge qamshy, kókpar qamshy
alty órim, segiz órim, toǵyz órim t. b. Ata - babalarymyz qamshynyń sabyn tobylǵydan, órimin taspalap tilingen qaıystan órgen.
Qamshynyń bilekke kıiletin ilmek baýyn búldirge dep ataıdy. Halyq ánindegi:
Qolymda bir qamshym bar búldirgeli. Bir sóz aıtqym keledi kúldirgeli - degen joldar osy sózimizge dálel bola alady.

Shider, tusamys, óre.
Aýyldyq jerde óskender biletin bolar bul ataýlardyń ne ekenin. Minis mal nemese saýyndy bıeler uzap ketpes úshin jylqylardyń aıaǵyna taǵylatyn ábzel.
Tusamys ne tusaý - jylqynyń aldyńǵy eki aıaǵyna taǵylatyn arqannan esilgen (keıin kele remennen kesip jasalyp júr) ábzel.

Óre - jylqynyń aldyńǵy aıaǵy men artqy aıaǵyna taǵylatyn ábzel.
Shider - aldyńǵy eki aıaqtan jáne artqy bir aıaqtan salynatyn ábzel.
Taǵa - aýyldyq jerlerde esiktiń mańdaıshasyna ilip qoıatyn taǵany bireý bilse bireý bilmes. Taǵa - attyń tuıaǵyna qaǵylatyn at ábzeli. Taýly - tasty jerlerde jylqynyń tuıaǵy mújilmes úshin jáne maıtabanyna tas batpas úshin atty taǵalap otyrady.