- 05 naý. 2024 02:45
- 240
Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette (shyǵarma)
«Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette»
Dúnıe esigin shyr etip ashqannan soń áldılep anamyz bizge besik jyryn aıtyp terbetken tildi ómir boıy júrektiń tórinde saqtap, kókeıińde qaldyrý kerek. Ana tilimiz quryp ketýge az qalǵanda ony babalarymyz biz úshin saqtap qaldy, bizge amanat qylyp tastady. Endi bul, dúnıe baılyǵy da aıyrbastaı almaıtyn qasterli tilimizdiń bolashaǵy myna bizdiń qolymyzda. Ony ári qaraı saqtaý óskeleń urpaqtyń qolynda. Erteden beri qazaǵymyzdyń ǵulama - aqyndary ózge tilde saırap tursa da, óz tilin eshqashan esten shyǵarmaǵan. Qazaq tilinde óleńder men shyǵarmalar jazyp, tarıhy tereńde jatqan tilimizdi odan ári baıyta tústi. Sol syndy bizde shet tilderdi jetik meńge tura, ózimizdiń ana tilimizdi umyt qaldyrmaıyq. İske sheber sózge sheshen bolaıyq.
Qazir de neshe túrli oı salatyn oqıǵalar kóp bolyp jatyr. Sonyń biri, qazaqtyń qarapaıym balasy orys tilinde saırap sóılep turǵanda, qazaqsha aıtshy deseń eki sózdiń basyn qosa almaı shubyrtyp otyrǵanyn baıqaısyń kóńilge qaıaý túsedi. Qalaısha óz tilińdi bilmeýge bolady? degen suraq oıda qalyp qalady. Osy óskeleń urpaqtyń ana tilin umytyp nemese múldem bilmeýine kim kináli? Bul suraqtyń jaýabyn kim biledi? Ár adamnyń óz oıy bar. Biri zaman aǵymyn, biri áleýmettik jeliler men teledıdardy kinálaıdy. Mende óz oıymdy aıtqym kelip tur: «Qolda bar altynnyń qadiri joq» degen eken sheshen babalarymyz. Dál osy jaǵdaıda biz ana tilimizdi altynǵa teńesek bolady. Sol úshin shyǵar qolymyzda turǵan baılyqty baǵalaı almaı júrgenimiz. Tek esimizde saqtaıyq bul álemde keıbir elder óz tilderin umyt qylǵan, al til umyt qalǵan jerde tarıhy da umyt bolady, al ondaı eldiń bolashaǵy joq. Demek, biz dál osy tilderin umytqan elderdeı bolmaýymyz úshin, amanat bolyp atadan balaǵa qalǵan kórkem ári ádemi tilimizdi odan ári damytyp, kelesi urpaqqa qaldyraıyq. Amanatymyzǵa qıanat jasamaıyq!
SHQO, Tarbaǵataı aýdany, Tuǵyl aýyly,
Sh. Ýalıhanov atyndaǵy orta mekteptiń
10 synyp oqýshysy Ýrmat kyzy Aıgerım
Dúnıe esigin shyr etip ashqannan soń áldılep anamyz bizge besik jyryn aıtyp terbetken tildi ómir boıy júrektiń tórinde saqtap, kókeıińde qaldyrý kerek. Ana tilimiz quryp ketýge az qalǵanda ony babalarymyz biz úshin saqtap qaldy, bizge amanat qylyp tastady. Endi bul, dúnıe baılyǵy da aıyrbastaı almaıtyn qasterli tilimizdiń bolashaǵy myna bizdiń qolymyzda. Ony ári qaraı saqtaý óskeleń urpaqtyń qolynda. Erteden beri qazaǵymyzdyń ǵulama - aqyndary ózge tilde saırap tursa da, óz tilin eshqashan esten shyǵarmaǵan. Qazaq tilinde óleńder men shyǵarmalar jazyp, tarıhy tereńde jatqan tilimizdi odan ári baıyta tústi. Sol syndy bizde shet tilderdi jetik meńge tura, ózimizdiń ana tilimizdi umyt qaldyrmaıyq. İske sheber sózge sheshen bolaıyq.
Qazir de neshe túrli oı salatyn oqıǵalar kóp bolyp jatyr. Sonyń biri, qazaqtyń qarapaıym balasy orys tilinde saırap sóılep turǵanda, qazaqsha aıtshy deseń eki sózdiń basyn qosa almaı shubyrtyp otyrǵanyn baıqaısyń kóńilge qaıaý túsedi. Qalaısha óz tilińdi bilmeýge bolady? degen suraq oıda qalyp qalady. Osy óskeleń urpaqtyń ana tilin umytyp nemese múldem bilmeýine kim kináli? Bul suraqtyń jaýabyn kim biledi? Ár adamnyń óz oıy bar. Biri zaman aǵymyn, biri áleýmettik jeliler men teledıdardy kinálaıdy. Mende óz oıymdy aıtqym kelip tur: «Qolda bar altynnyń qadiri joq» degen eken sheshen babalarymyz. Dál osy jaǵdaıda biz ana tilimizdi altynǵa teńesek bolady. Sol úshin shyǵar qolymyzda turǵan baılyqty baǵalaı almaı júrgenimiz. Tek esimizde saqtaıyq bul álemde keıbir elder óz tilderin umyt qylǵan, al til umyt qalǵan jerde tarıhy da umyt bolady, al ondaı eldiń bolashaǵy joq. Demek, biz dál osy tilderin umytqan elderdeı bolmaýymyz úshin, amanat bolyp atadan balaǵa qalǵan kórkem ári ádemi tilimizdi odan ári damytyp, kelesi urpaqqa qaldyraıyq. Amanatymyzǵa qıanat jasamaıyq!
SHQO, Tarbaǵataı aýdany, Tuǵyl aýyly,
Sh. Ýalıhanov atyndaǵy orta mekteptiń
10 synyp oqýshysy Ýrmat kyzy Aıgerım