InfoHub Logo

Qazaq tili páni boıynsha jyldyq kúntizbelik jospar. 6 synyp
barlyǵy: 102 saǵat.

Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 6 synyp.
Taqyryptar:
1. Kirispe sabaq
2. Qazaq tiliniń qoǵamdyq róli.
3. Ádebı til jáne onyń normalary.
4. Ádebı til men mátinniń baılanysy.
5. Sóz baılyǵy jáne mátin

Sabaqtyń taqyryby: Kirispe sabaq.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylarǵa qazaq tili — qazaq halqynyń ádebı tili jáne memlekettik tili ekendigi jaıly tolyq málimet bere otyryp olardyń oı - pikirin
qalyptastyrý.
á) damytýshylyq: oı - órisin, oılaý belsendiligin, sóıleý sheberligin, til mádenıetin damytý, sózdik qoryn molaıtý.
b) tárbıelik; elin, jerin, Otanyn qadirleýge, adamgershilikke, adaldyqqa, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: kirispe sabaq.
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, sýretteý, salystyrý, Suraq - jaýap, sózdikpen jumys, baǵalaý, bekitý, qorytyndylaý.
Sabaqtyń kórnekiligi: dıd. materıaldar, kesteler, kespe qaǵazdary, tirek syzbalar.
Sabaqtyń formalary: jeke balamen, toppen, synyp ujymymen jumys júrgizý.
Sabaqtyń tıpteri: uıymdastyrý kezeńi, jańa sabaqty túsindirý, qorytyndylaý, baǵalaý.

Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi.
1. Sálemdesý.
2. Kezekshi málimdemesi.
Z. Jýrnal boıynsha túgeldeý.
4. Jańa sabaqqa daıyndyq..

á) Jańa sabaqty túsindirý.
Búgingi jańa sabaqta oqýshylarǵa kirispe sabaq júrgizemin..
Adam balasy tek bilim arqyly ǵana dúnıeni tanıdy, tabıǵattyń qupıa syrlaryn ashady, ǵylymdy damytady, tehnıkany óristetedi, qoǵamdy ilgeri bastyrady. Bilim arqyly ótken tarıhyn tanıdy, odan taǵylym alady jáne bolashaǵyn boljap, keleshekke baǵyt belgileıdi.
Bilim, eń aldymen, til arqyly, ásirese, ana tili arqyly ıgeriledi. Demek, til, ıaǵnı ana tili — bilimniń negizgi quraly. Sondyqtan ana tiliniń osyndaı qasıetin erekshe baǵalap, ony qadirleı bilý kerek. Ana tili arqyly basqa halyqtardyń tilin oqyp úırený de jeńil. Sonda ǵana adamzat bilimdi meńgerip, ǵylymdy ıgerip, sol arqyly halqyna, eline paıda keltire alady. Bul aıtylǵandardy aqyndardyń óleńderi men halyqtyń ózi tujyrymdap shyǵarǵan maqal - mátelderi de dáleldeı túsedi.
Balalar, Bul - jol basy danalyqqa,
Kelińder, túsip, baıqap, qaralyq ta.
Bul jolmen bara jatqan ózińdeı kóp,
Solardy kóre tura qalalyq pa?!
Danalyk — óshpes jaryq, ketpes baılyq,
Júrińder, izdep taýyp alalyq ta! (A. Baıtursynuly)

Suraqtar men tapsyrmalar.
1. Óleńderdi mánerlep oqyńdar.
2. Danalyq, óshpes jaryq degen sózderdi qalaı túsinesińder?
3. Bar qıyndy tek qana ǵylym jeńbek degen sóılemdi qalaı túsinesińder?
4. Ahmet, Sultanmahmut, Ybyraı atalaryńnyń osydan áldeneshe jyl buryn aıtqan oılary qazir qalaı dál kelip turǵanyn túsindirip kórińder.
5. Tastan saraı salǵyzdy, Aıshylyq alys jerlerden jyldam habar alǵyzdy, Aty joq qur arbany myń shaqyrym jerlerge... barǵyzdy. Adamdy qustaı ushyrdy. Teńizde júzdi balyqtaı degen pikirlerdiń árqaısysyna búgingi ómirden naqty mysaldar keltirińder

6. Maqal - mátelderdi oqyp shyǵyp, mánine nazar aýdaryńdar.
7. Óner - bilimge baılanysty ózderiń basqa da qandaı maqal - mátelderdi, naqyl sózderdi bilesińder?
8. Oqý - bilimge qatysty maqal ne naqyl sóz shyǵaryp jazyńdar. Sabaqtyń qorytyndysy:
1. Suraq qoıý arqyly jańa sabaqty qorytyndylaımyn.
2. Oqýshylardyń bergen jaýaptaryna qaraı bilimderin baǵalaımyn.
3. Úıge tapsyrma: ózindik jumys: oqý, bilim, óner, eńbek, adaldyq taqyryptarynda maqal - mátelder men naqyl sózder jazyp kelińder.
Tekserdim:



6, 7, 8, 9, 10 sabaqtardy qaraý
11, 12, 13, 14, 15 sabaqtardy qaraý
16, 17, 18, 19, 20 sabaqtardy qaraý
21, 22, 23, 24, 25, 26 sabaqtardy qaraý
İİ toqsan 1, 2, 3, 4, 5 sabaqtardy qaraý
6, 7, 8, 9, 10 sabaqtardy qaraý
11, 12, 13, 14, 15 sabaqtardy qaraý