InfoHub Logo

Búgingi  zaman  jańa tehnologıalar dáýiri, jańa úrdis, jańa túsinik pen minez – qulyqtyń  zamany. Zamanyna saı muǵalim  de, jańashyl, jan – jaqty ushqyr oıly  oqýshymen jumys jasaýǵa erik – jigeri, qabileti bar bolýy qajet. Árbir muǵalim oqýshynyń ishki jan dúnıesin jazbaı tanıtyn sarapshy, olardyń múmkindikterin baıqaıtyn psıholog, jaqsy is- áreketke baǵyttaıtyn ádisker bolyp tabylady. «Ózin – ózi taný» pániniń ereksheligi oqýshy boıyna izgilik pen adamgershilik shýaǵyn shashý, balalar ómirdi  tanyp úırenýmen qatar, olardyń oılaryn tyńdaı kele, olardyń adamı aqıqatty uǵyna alatyndyǵyna senimdimiz. Eń bastysy olardyń tipti eń kishkentaılarynyń ózi de sózine jáne isterine jaýaptylyq sezimderine ıe. Buǵan kýá ózim ótkizgen «Otanymdy súıemin», «Qazaqstan – yntymaq ordas», «Senim – meniń serigim» atty sabaqtarym barysynda oqýshylardyń oılaý qabiletterimen dúnıetanymdylyq  qyzyǵýshylyqtary basym ekenin baıqadym. Sabaq barysynda «Iá, joq, óz túsinigindi dálelde» sekildi  tirkesterdi qoldaný barysynda , balalar óz oılaryn ómirmen baılanystyryp, dáleldeýge talpynyp jatady. Bul oqýshylarymyzdyń tereńnen oılaý múmkindikteri zor degen sóz. Balalardyń ómirden óz ornyn tabý úshin, óz boıyndaǵy tabıǵı daryny men qabiletiniń ashyla túsýine kómektesedi. Sebebi bilim berýdiń shynaıy maqsaty – adamǵa belgiloi  bir bilimdi jetkizý ǵana emes , sondaı aq onyń dúnıetanymdylyq turǵydaǵy mánin  damytý bolyp tabylady. Árbir balaǵa jeke tulǵa retinde qarap, onyń ózine tán sanasy, erki, ózindik áreket jasaı alatyn ortasy bar ekenin eskere otyryp, oqýshynyń bilimge, ǵylymǵa degen yntasyn arttyrý, olardyń aqyl-oı qabiletin, dıalektıkalyq dúnıetanymyn, ómirlik maqsat-múddesin aıqyndaýǵa, jeke basynyń qasıetterin damytyp ony qoǵam talabyna saı iske asyrýǵa kómektesý mektep ómirindegi úzdiksiz oqý-tárbıe prosesiniń ǵana jemisi bolyp tabylady.

Osy oraıda «Ózin-ózi taný» pániniń basty ereksheligi óskeleń urpaqtyń tulǵalyq potensıalynyń damýyna, ózindik qasıetiniń ashylýyna, shyǵarmashylyq jáne tanymdyq belsendiligin yntalandyrýǵa, balalarǵa súıispenshilik, meıirimdilik, aqıqat, adaldyq, shynshyldyq, sulýlyq, raqymdylyq, minez-kulyq durystyǵy arqyly úılesimdi jan-jaqty damyǵan adam qalyptastyrýǵa baǵdarlanǵan.

«Ózin-ózi taný» páni basqa pánderden alǵan bilim mazmunyn tolyqtyryp, adam balasyn adamgershilikke, meıirimdilikke, kishipeıildilikke baýlıtyn pán. Bul pánniń árbir sabaǵy balalardy dostyqqa, syılastyqqa, ásemdikke, ádeptilikke shaqyrady. Sebebi: kúndelikti sabaq shattyq sheńberinde bir-birine degen sezimderin bildirip, qýanyshpen bastalsa, júrekten júrekke ádisi arqyly aldaǵy kúnderine sáttilik tileý arqyly aıaqtalady. Minekeı, al osy eki ádis-tásil arasynda oqýshylarǵa qanshama jaqsy ıgi tilekter men ómirdiń ásem de keremet jáne ol qaıtalanbaıtyndyǵyn muǵalim meıirimdilikpen jetkizedi. Árbir sabaqta adam balasyna qýanysh syılaý, meıirimmen qaraý, kishipeıil bolý, úlkendi qurmetteý týraly boıyna sińirip ósken jas urpaq mindetti túrde solaı bolýǵa tyrysady. Qorshaǵan ortanyń ásemdigin kórip, onyń sulýlyǵyn seze bilgen adamzat balasy jaqsylyqqa umtylady. Atam qazaq qashanda ar-ujdandy, namysty dúnıe-múlikten joǵary qoıǵan. Dos úshin óziniń kúsh-jigerin aıamaǵan, baýyryna, dosyna, jaqyndaryna kómekke qaı kezde de daıyn turǵan. «Ózin-ózi taný» páni bizdiń boıymyzǵa osyndaı qasıetterdi uıalatyp, jan-jaǵyndaǵylarǵa tek jaqsylyq tilep, janashyrlyq tanytatyn, kez-kelgen ortada ózin jaqsy ustaı alatyn, ómir súrýge qushtar tulǵa qalyptastyrady.

Ózin-ózi taný arqyly jeke tulǵanyń boıynda rýhanı-adamgershilik qasıetterdiń qalyptasyp, damýyn qamtamasyz etýimen, adamzattyń tabıǵatpen úılesimdilikke damýyn sezindirýmen aıqyndalady. Ózin-ózi taný bastaýysh býynda oqıtyn jeke tulǵanyń rýhanı-adamgershiligin damytýda, onyń boıynda jalpy adamzattyq qundylyqtardy qalyptastyrýda eń mańyzdy oryn alady, adamgershilikke tárbıeleýdiń negizi, qarym-qatynas jasaý men dúnıetanýdyń quraly, balanyń zerdesi men shyǵarmashylyǵyn damytýdyń arnasy. Ol arqyly oqýshy qorshaǵan ortany tanıdy, ulttyq mádenıetti, dúnıetanymdy sezine bastaıdy, ózindik pikiri qalyptasady, ózin-ózi tanýdyń qarapaıym qadamdaryn jasaı alady.

Ózin-ózi taný áńgimelesýge, shyndyqty birlese izdestirýge, bilimdi birge ıgerýge, ózdik shyǵarmashylyqty, ishki belsendilikti oıatýǵa baǵyttalǵan. Jeke tulǵanyń boıynda jaqsy kórý, beıbitshilik, ádeptilik, shynshyldyq, aıaýshylyq, adaldyq, ımandylyq, syılastyq, dostyq, súıispenshilik, kishipeıildilik, janashyrlyq, jaqsylyq jasaý, ádilettilik, eljandylyq, izettilik, senim, mahabbat, qaıyrymdylyq, qamqorlyq jasaý sıaqty qundylyqtardy qalyptastyrý kózdelgen.

«Ózin-ózi taný» sabaqtarynyń ózindik ereksheligin baıqatatyn «Shattyq sheńberi», «Armandaıyq», «Ózimmen-ózim», «Áńgimeleseıik», «Sergitý sáti», «Sahnalaý», «Oıyn-Jattyǵý», Júrekten –júrekke sheńberi» balalardyń damytýshy ortasyn qurýǵa yqpal etedi.

«Ózin-ózi taný» sabaqtarynda usynylyp otyrǵan oıyndardyń basym kópshiligi balalardy meıirimdilikke, dostyqqa, súıispenshilikke, syılastyqqa úıretýdi kózdeıdi, ıaǵnı sabaqtardaǵy oıyndardyń ózderi bala boıyna jalpyadamzattyq qundylyqtardy sińirýdi kózdeıdi.

Rýhanı-adamgershilik tárbıesinde aldymen balany tek jaqsylyqqa-qaıyrymdylyq, meıirimdilik, izgilikke tárbıelep, sony maqsat tutsa, ustazdyń, ata-ananyń da bolashaǵy zor bolmaq. «Men úsh qasıettimdi maqtan tutam», — depti Aqan seri. Olar: jalǵan aıtpadym, jaqsylyqty satpadym hám eshkimnen eshteńeni qyzǵanbadym.

Jeke tulǵany qalyptastyrýda, olardyń jan dúnıesine sezimmen qarap, árbir is-áreketine maqsat qoıýǵa, josparlaýǵa, ony oryndaýǵa, ózine-ózi talap qoıa bilýge tárbıeleý — adamgershilik tárbıeniń basty maqsaty. Maqsatqa jetý úshin san alýan kedergiler bolýy múmkin. Ondaı qasıetterdi bala boıyna jas kezinen bastap qalyptastyrý jeke tulǵany qalyptastyrýdyń negizin qalaıdy.

Rýhanı adamgershilik tárbıeniń qaınar kózi sanalatyn «Ózin-ózi taný» páni balany jastaıynan otanshyldyqqa, ádeptilikke, dostyqqa, tazalyqqa, uqyptylyqqa, meıirimdilikke, tabıǵatty súıýge, otbasyn syılaýǵa, uıymshyldyqqa úıretýge, urpaq boıyna jalpy adamzattyq qundylyqtardy, adamgershilik prınsıpter men murattardy ǵumyr boıy basshylyqqa alatyn tulǵa qalyptastyrýǵa negizdelgen. Osy pán arqyly oqýshy boıyna meıirim men rahymshyldyqtyń, adamgershiliktiń, ádildiktiń, shynaıylyqtyń dánin sebýge bolady. Bolashaq urpaqtyń boıyna rýhanı adamgershilik qaınaryn sińirip, minez-qulqyn tárbıeleýge, jalpy adamzattyq qundylyqtardy, adamgershilik prınsıpter men murattardy ǵumyr boıy basshylyqqa alatyn tulǵa qalyptastyrýǵa negizdelgen. Jas urpaqtyń qabileti men múmkinshiligin jan-jaqty ashyp, adamgershiliktiń bıigine kóteretin, izgilik pen sulýlyqtyń shyn maǵynasyn túsinýge, shynaıy meıirimdilik pen aqıqatqa umtylýǵa, óz ómirin joǵary mánmen ótkizýge jeteleıdi.

Ár balany keremet rýhanı kúsh ıesi dep qarap, onyń shetsiz sheksizdikti úırensem degen umtylysyna ýaqytynda kóńil bólip, demeý jasasaq, qýattandyrsaq júregi nurǵa toly, jan-jaǵyna shýaǵyn shashyp turǵan meıirimdi, adamgershiligi mol, únemi talpynyp turatyn, óz elin, jerin, tilin. otbasyn súıetin, eńbekqor, adal adam tárbıelep shyǵarymyz sózsiz.

SHQO, Abaı aýdany, M.Áýezov atyndaǵy

orta mektep, Zıatova Marjan Jýmagadılovna

---