InfoHub Logo

Taqyryby: Ózińdi óziń syılasań, jat janyńnan túńiler
Maqsaty: 1. Syılastyq, meıirimdilik, ıbalyq, ımandylyq qasıetter týraly túsinik berý.
2. Ár oqýshynyń ózindik oı qıalyna erik bere otyryp ózinshe oı túıýge baýlý.
Tárbıeligi: Deni saý, ulttyń sana sezimi oıanǵan, rýhanı oılaý dárejesine tán ımandy, ıbaly, úlkenge qurmet, kishige izet, boıynda ıgi qasıetteri mol qalyptasqan tulǵany tárbıeleý.
Túzetý jumysy: Qaldyq kórý qabiletin damytý. Kóz jattyǵýlaryn jasatý.
Túri: saıys
Ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap
Kórnekiligi: sýretter

Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi - oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
İİ. Kirispe. Halqymyz ejelden adamgershilik, ınabattylyq, syılastyq sıaqty asyl qasıetterdi óz boıyna sińirip jáne ardaq tutyp keledi. Adam ómirge kelgennen kıin zara syılasý barshaǵa ortaq qasıet. Tirshilik ıeleriniń ishinde adam sanasymen erekshelenedi. Jumyr basty pende, eń aldymen ózin ózi syılaý bilýi qajet. Egerde ibózińdi óziń qurmettep baǵalaı bilmeseń, ózgeden syı qurmet kórem deý bekershilik.
Qazaq qashanda fılosof halyq qoı. « Óz ózińdi jattaı syıla, jat janyńnan túńilsin» degen maqaldyń astarynnan aq kóp nárse ańǵarýǵa bolady. Syılasa bilýde úlken óner. Adam ómirindegi izgi qasıetter syılastyq tatýlyq bolyp tabylady.
Adamdar bir birimen syılasa bilse ǵana olardyń arasynda tatýlyq, bereke bolmaq. Eger sen aınalandaǵy jandardy syılaı bilseń ǵana, ózińdi syıly bola alasyń. Qazaqtyń « Syıǵa syı, syraǵa bal» degen uǵymy osynyń aıǵaǵy. Úlkenge qurmet, kishige izet kórsete bilý asqan iltıpattylyqtyń belgisi. Alaıda qazirgi kezde zamandastarmyzdyń boıynda osy qasıetter jetispeı jatyr. Bul búgingi ómirimizdiń ózekti máselelerdiń biri. Sol sebepti búgingi sabaǵymyz saıys túrinde bolmaq.

İİİ. Negizgi bólim. Saıysymyz mynandaı kezeńderden turady:
1. Tanystyrý.
2. Doda.
3. «Sóz máıegi – maqal»
4. «Kim jyldam?»
5. «Oılan, tap» oıyny.
6. «Tulǵany tany» oıyny
1 kezeń. Tanystyrý.
İ top: «Qyran».
Qalyqtap kókte jas qyran,
Halyqpyz sózge toqtaǵan.
Tilimen topty jaratyn,
Tobymyz bizdiń – «Qyran».
İİ top: «Suńqar».
Shyǵarar namys topty aldan,
Dýaly aýyz tilge arman.
Saıysqa keldik bilimmen,
Tobymyz bizdiń – «Suńqar».
2 kezeń. «Doda».
Bul kezeńde ár topqa 20 suraq qoıylady. Berilgen suraqtarǵa toqtaýsyz, durys ári jyldam jaýap berýleri kerek.
İ topqa.
1. Qazaqstan qandaı memleket?
2. Kóktem mezgilinde qandaı merekeler bar?
3. Qazaq álipbıinde neshe árip bar?
4. QR - nyń memlekettik tili?
5. Abaıdy álemge tanytqan kim?
6. Qysta ne jaýady?
7. Eń sulý qus?
8. Qazaqstannyń týynyń túsi qandaı?
9. Kúzdiń birinshi aıyn atańdar?
10. Ánurannyń avtorlaryn ata.
11. Naýryzda pisiriletin basty taǵam?
12. Bizdiń mekteptiń dırektory kim?
13. QR - sy neshe elmen shektesedi?
14. Eltańbanyń avtory kimder?
15. Abaı Qunanbaıulynyń shyn aty kim?
16. Bir táýlikte neshe saǵat bar?
İİ topqa.
1. QR - nyń rámizderi qashan qabyldandy?
2. Abaı Qunanbaıuly kim?
3. Qys aılaryn ata?
4. Zere Abaıǵa kim bolady?
5. Qazaqtyń tuńǵysh ǵaryshkerin ata?
6. Dybystar neshege bólinedi?
7. Abaıdyń neshe qarasózi bar?
8. Týdyń avtory kim?
9. Bir jylda neshe kún bar?
10. Muhtardy álemge tanytqan kim?
11. Shoqan Ýálıhanovtyń shyn aty kim?
12. Tamaqty buzbaıtyn salqyn jáshik?
13. QR Táýelsizdigin qaı jyly aldy?
14. Bir jylda neshe jyl mezgili bar?
15. 1 jeltoqsan qandaı mereke?
16. Alǵash mektep ashqan kim?
3 kezeń. «Sóz máıegi – maqal».
Ár top Otan, til, dostyq týraly maqaldardyń jalǵasyn taýyp jalǵastyrady.
İ top.
1. Týǵan jerdeı jer bolmas,.... (týǵan eldeı el bolmas)
2. Sheshenniń tili -....(sheberdiń sózi)
3. Dosy kópti jaý almaıdy,.... (aqyly kópti daý almaıdy)
4. Otan ottan da.... (ystyq)
5. Er jigit el úshin týady,...(el úshin óledi)
İİ top
1. Otansyz adam,.... (ormansyz bulbul)
2. Er elinde,.... (gúl jerinde)
3. Týǵan jerdiń kúni de ystyq,.... (túni de ystyq)
4. Ózge tildiń bárin bil,.... (óz tilińdi qurmette)
5. Týǵan úıdiń tútini jyly,.... (týǵan ananyń kútimi jyly)

4 kezeń. «Kim jyldam?»
Berilgen shashyrańqy sózderden durys sóılem quraý qajet.
İ top. Beınelengen, qanatty, jaǵynda, eki, eltańbanyń, pyraqtar.
(Eltańbanyń eki jaǵynda qanatty pyraqtar beınelengen).
İİ top. Bizdiń, bildiredi, shańyraq, birtutastyǵyn, Otanymyzdyń.
Shańyraq bizdiń Otanymyzdyń birtutastyǵyn bildiredi).

5 kezeń. «Oılan, tap».
Bul kezeńniń sharty eki topqa birdeı «Qarlyǵashtar» sózi beriledi. Osy sózdiń ishindegi áripterden jańa sózder qurastyrý.
(Qar, qarly, tar, aǵash, aqtar, ǵashyq, ara, ash, aq, qash t. b.)
6. «Tulǵany tany» oıyny
1. Júz jasaǵan aqyn? (Jambyl)
2. Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly kim? (kúıshi)
3. Qurmanǵazynyń shákirti? (Dına Nurpeıisova)
4. Ulttyq ǵylym Akademıasynyń akademıgi?
5. Shoqannyń Qashqarıaǵa sapary? (1858 - 1859)
6. Abaı Qunanbaıulynyń týǵan jeri. (Semeı)
7. Semeıde týǵan 3 kemeńger. (Abaı, Shákárim, Muhtar)
8. Qazaqtyń álemge áıgili balýany? (Qajymuqan)
9. Eki márte Keńes Odaǵynyń batyry – ushqysh. (T. Bıgeldınov)
10. Jaýynger – jazýshy, batyr. (B. Momyshuly)
11. Shyǵystyń qos juldyzy. (Álıa, Mánshúk)
12. Tuńǵysh aǵartýshy – pedagog. (Y. Altynsarın)
13. Qazaq Til biliminiń atasy – osnovopolojnık kazahskogo ıazyka. (A. Baıtursynov)
14. 1836 - 1837 jyldary kóterilis basshylary. (Isataı, Mahambet)
15. Abaıdyń ájesi, anasy. (Zere, Uljan)

İV. Qorytyndy: Saıys qorytyndysy shyǵarylady jáne upaıy joǵary top anyqtalady.
Oqýshylar osymen saıysymyz aıaqtaldy. Barshyńyzǵa sáttilik tileımin!