InfoHub Logo

Pedagogtarǵa keńes
1 keńes
Ózińniń syrtqy tulǵańa únemi qarap júrý óte mańyzdy. Tárbıeshiniń ádemi bolyp júrýi, talǵammen kıinýi, uqyptylyǵy, qarapaıymdylyǵyn kórý ata - analar men balalarǵa, aınaladaǵy adamdarǵa unaıdy. Balalar sizge qyzyǵa qaraıdy, sizdiń syrtqy tulǵańyz olardy qýanyshqa bóleıdi. Balalar bárin ańǵarady: ádemi túıreýish, qaltadaǵy oramal, ashyq tústi belbeýdi, sonymen qatar taptalǵan aıaq kıimdi, taralmaǵan shashty da. Al balalar baıqamaǵandy, árıne úlkender baıqaýy múmkin. Balalar tárbıeshini jaqsy kórip jáne maqtanysh tutýy qajet, al siz olardyń maqtanyshyna turarlyqtaı bolýyńyz kerek. Osyǵan jetýdiń birinshi qadamy – ol sizdiń syrtqy tulǵańyz.
2 keńes
Ekinshi tárbıeshimen kelisim boıynsha toptaǵy tártipti ornatyńyz jáne qoldap otyryńyz, pedagogıkalyq quraldardy, oıyn, oıynshyq, qural - jabdyqtardy saqtaý ornyn saqtańyz. Kishi toptarda tártipti ózińiz jasańyz, al ortańǵy, eresek toptarda balalardy kómekke, jumysqa tartyńyz. Olar sizge shyn kóńilmen kómektesedi.
Eresek top balalarymen jumys istegende mynadaı ádisterdi qoldanýǵa bolady: «Balalar, qarańdar ne ornyna qoıylmaǵan?» nemese «Balalar, bizge serýenge bara berýimizge bolady ma?». Balalar shashylǵan zattardy baıqap, tártipke keltiredi. Olardyń jumysyn baǵalańyz: «Jaraısyń, Ádilet, sen mashınanyń ornyna turmaǵanyn kórip, ornyna qoıdyń». t. b.
Eki tárbıeshiniń birkelki jáne únemi talap qoıyp otyrýy balalarda tártipti, uqypty bolýyna tárbıeleıdi, keleshekte paıdaǵa asady.
3 keńes
Tárbıeshi kún tártibiniń tolyq oryndalýyna tolyq jaýapty. Kún kelesilgen kestege saı jaqsy ótý úshin, barlyq jumys kezeńderi oılastyrylýy qajet, UOİÁ jaqsy daıyndalý qajet. Ásirese kórneki quraldaryna baılanysty (qaǵaz, qylqalam, boıaý, jelim, qaıshy, kitaptar, sýretter jáne t. b.). UOİÁ tolyq daıyndalmaý kún tártibin buzýdyń sebebi bolyp tabylady.
4 keńes
Birinshi kúnnen bastap ózińizdi almastyrýshy tárbıeshimen tyǵyz baılanysta bolyńyz. Jumys josparyn birge quryńyz. Eger sizdi almastyratyn tárbıeshi – tájirbıeli pedagog bolsa, onda onyń tańerteńgi jattyǵýdy, oqý is - áreketti, serýendi ótkizýin, balalardy tamaqtandyrýyn baqylańyz.
Kún boıy kún tártibin baqylaý mindetti emes, sol kún tártibiniń bir kerek degen bólikterin qaraý jetkilikti. Surańyz, uıalmańyz keńes surańyz. Jumys tájirbıesi kimge bolsa da birden kelmeıdi.
Toptaǵy tártipti saqtaý kezinde, UOİÁ berý kezinde talapty barlyq balaǵy birdeı qoıýǵa tyrysyńyz. Jumysta birdeı úzdik ádisterdi qoldanyńyz. Biraq bári birdeı bolý kerek emes. Tárbıeshi – shyǵarmashyl adam, onda ózine tán ádisi men qyzyqty qabyldaýlary bolýy kerek, bastysy onyń jumysy áriptesteriniń jumysynan bólek bolmaýy kerek.
Aýsymdy aýystyrǵanda kúnniń qalaı ótkendigin aıtyńyz, qandaı qıynyshylyqtar kezdesti, balalar ózderin qalaı ustady jáne toptyń kóńil kúıin aıtyp ótińiz.
5 keńes
Jumystaǵy eń úlken kómekshi kútýshi bolyp tabylady. Onymen de jaqsy qatynasta bolyńyz. Balalar oǵan dege syılastyqty bilsin.
Kútýshi men tárbıeshi arasyndaǵy kelispeýshilikter balalardyń kóz aldynda bolmaýy kerek. Kelispeýshilikten aýlaq bolyńyz.
Toptaǵy qolaıly jaǵdaıdy týǵyzý úshin dostyq pen kelisim, syılastyq bolýy kerek.
6 keńes
Óz daýysyńyzdy baıqańyz, artyq sóılemeńiz, sóılegende sózderińizge saq bolyńyz. Kóp sóıleıtin tárbıeshiniń balalary ádette shýly bolyp keledi, aıtqanǵa qulaq aspaıdy, ótinish pen buıryqty túsinbeıdi.
7 keńes
Topta isker, qolaıly jaǵdaı ornatýǵa tyrysyńyz. Árıne balalarmen de kelispeýshilikter bolýy múmkin. Eger ol týyndasa árıne tárbıeshi ony aqyryn, asyqpaı bastysy, ádil sheshýi kerek. Umytpańyz, ádiletsizdik balanyń qatigez, birbetkeı bolýyna ákep soqtyrady. Mundaı oqıǵaǵa jıi tap keletin bala «qıyn bala» bolýy múmkin.
8 keńes
Tárbıeshi ata - analarmen tyǵyz baılanysta jumys isteýi kerek. Árıne balabaqshaǵa balalardy ýaqytynda ákelmeıtin ákeler men analar da barshylyq, úıde balamen az kóńil bóletin, demalys kúnderi kún tártibin saqtamaıtyndar da bar.
Mundaı ata - analarǵa keńes berýge týra keledi. Biraq tárbıeshi eger syıly, bedeldi bolsa, ádil jumys istese ǵana ata - analar onyń sózine qulaq asady.
Pedagog bedelin paıdalanyńyz, ata - analarmen sypaıy (qandaı jaǵdaı bolmasyn), balanyń tártibi týraly, jetistikteri jaıly, balabaqshadaǵy qabyldanǵan erejeler jaıly sóılese bilińiz.
9 keńes
Keıbir tárbıeshiler, ásirese jastar keshke ata - analarmen kezdeskende balalarynyń úsinen shaǵymdanady. Usaq, oılanbaı aıtylǵan shaǵym pedagog bedelin túsiredi, ata - ana men balanyń júıkesine tıedi, eshqandaı paıda ákelmeıdi.
Ata - anaǵa jıi balanyń jaqsy jaqtary men kishkentaı bolsa da jetistikteri jaıly, balalarmen, úlkendermen qarym - qatynasy jaıly, balaǵa joldastary kórsetken kómek jaıly t. b. aıtyp berińiz.