InfoHub Logo

Psıhologıalyq oıyndar
«Sýretterdi aıaqtaıyq» jattyǵýy
Maqsaty: Oqýshylardyń logıkalyq oılaýyn, kórý arqyly este saqtaýyn, oısha jumys isteı bilýin damytý.
Aldyn - ala taqtaǵa mysyqtyń jáne qoıannyń qulaqtary salynǵan plakat ilinip daıyndalady. Oqýshylardyń kózderi sharfpen baılanady da, olar kezek - kezekpen shyǵyp, biri denesin, biri basyn, biri aıaǵyn salady, osylaısha jalǵasa beredi.
«Túrli – tústi doptar» jattyǵýy
Maqsaty: oqýshylardyń estý arqyly este saqtaýyn damytý
Qaǵaz betine eki kishkentaı qyzyl jáne jasyl dop, qyzyl dop pen jasyl doptyń ortasyna úlken kók dop sal, al jasyl doptyń janyna kishkentaı sary dop sal.
«Meniń kóńil - kúıim» jattyǵýy
Maqsaty: kóńil - kúıin ıgere bilýge jáne basqarýǵa, qadaǵalaýǵa, durys baǵalaı bilýge tárbıeleý
Aldaryńdaǵy blankige óz kóńil - kúılerińdi sýrettep salyńdar.

«Men basqanyń kózimen»
Ortaǵa bir oqýshydan kezekpen shyǵyp, qalǵan qatysýshylar ol jaıly qandaı oı - pikirde ekenin aıtady. Oqýshy ózin basqanyń kózimen qandaı adam ekenin anyqtaıdy.
« Atomdar men molekýlalar»
Ár qatysýshy - jeke atomdar. Júrgizýshiniń aıtýy boıynsha atomdar qozǵalysqa túsedi, bir - birimen jeńil qaqtyǵysqa túsedi. Júrgizýshi qansha atomnyń qosyndysynan molekýla quralatynyn aıtady, sol kezde sol sanǵa saı birigip tura qalý kerek. Molekýla quramyna kirmeı qalǵandar oıynnan shyǵady.
Afırmasıalar
«Ol jasaǵan is meniń de qolymnan keledi»,« Men jetistiktiń adamymyn»,« Meniń jaǵdaıym kúnnen – kúnge jaqsarýda»
«Tańǵajaıyp dorba» oıyny
Dorbada birneshe jemis, kókónis bólikteri bar. Bala kózi jabylyp, dorbadaǵy zattyń dámin tatyp, onyń qaı jemis ekenin, dámi, ısi, formasy, túsi jaıynda ajyrata baıandaıdy.

Men qandaı adammyn?
Ár qatysýshy óziniń jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterin aıtady. Sol boıynsha qorytyndy júrgiziledi.

Meniń qıynshylyqtarym
Qatysýshylar bastarynan ótken qıynshylyqtardy esterine túsirip, ortaǵa salady, ózgelermen oı bólisedi.

Este qalǵan qyzyqty oqıǵa
Top dóńgelenip otyryp, qatysýshylarǵa dop beriledi Dopty bir - birine kezektesip berip, este qalǵan qyzyqty oqıǵalardy aıtady.

Uqsastyq shegi
Qatysýshylar juptasyp otyrady. Jubyńa qarap, uqsastyqty taýyp jazady. Uqsastyǵyn oqyp, oı bólisedi Men saǵan senemin

Áýen oınap turady. Jup quryp, bir - biriniń kózderine qarap otyrady. «Men saǵan senemin...» óıtkeni sen jaqsy adamsyń.

«Sıqyrly sózder» oıyny
Muǵalim kez - kelgen ótinishti aıtady, al oqýshy ony ádepti túrde aıtýy kerek. Mysaly: Aınash, dápterdi ber. «Aınash, ótinemin dápterdi bershi» İzettilik týraly ertegi tyńdaý

Psıhologıalyq oıyndar. júkteý
Psıhologıalyq oıyndar №1júkteý