Qalta túrleri jáne olardyń óńdelýi
Taqyryby: Qalta túrleri olardyń óńdelý tehnologıasy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Qaltalardyń túrlerimen tereńirek tanysý, óńdeý tehnologıasyn úıretý. Qaltany óńdeý barysynda kásibı daǵdylaryn qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Bilimalýshylardyń jumys barysynda tigis enderin anyqtaý maqsatynda kóz dáldikterin damytý. Biliktilik daǵdylaryn qalyptastyrý
Tárbıelik: Bilimalýshylardyń uqypty, jınaqy jumys jasaýǵa jáne árbir detaldi, materıaldy únemdi paıdalanýǵa tárbıeleý. Qazirgi zaman talabyna saı maman atalýǵa umtyldyrý.
Sabaqtyń túri: Qaıtalaý sabaq
Sabaqtyń mindeti: Qalta túrlerimen tanystyrý, tigý tehnologıasyn úıretý.
1. Uıymdastyrý Sálemdesý.
Topty túgendeý. Sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Baǵalaý paraǵyn taratý, tanystyrý.
Sabaqtyń barysy:
2. Ótken taqyryp boıynsha málimet berý (eske túsirý)
Prezentasıa kórsetý, túsindirý.
Qalta - kıimniń quramdas bólikteriniń biri. Qaltanyń japsyrma, jarma qalta, tós qalta, omyraý qalta, ishki qalta t. b. túrleri bolady. Ornalasýyna qaraı japsyrma qalta, tós qalta, omyraý jáne jan qalta bolyp ajyratylady. Japsyrma qaltalar qarapaıym tik qalta, qıǵash qalta, qaqpaqty (klapandy) bolyp keledi de, olar ádiptelgen tilikti, búrmeli, oıýly jáne syryp tigiledi. Japsyrma qaltalardy qaqpaǵyn ilgekti nemese ilgeksiz, tik tórtburyshty nemese oıýly etip jasaıdy. Japsyrma qaltalardy búrmelen, jıyryl, kestelep áshekeılep tigedi. Joǵarǵy jáne jan qaltalar túrli formaly: tik nemese oıýly, tik nemese qaqpaqty t. b. túri bolady. Kıimniń modeline qaraı jarma qaltalardy keıde búrmeniń nemese tigistiń ústine salady. Sporttyq úlgidegi kıimge kóp jaǵdaıda qaltaǵa sydyrma salynady. Qaltany daıarlaǵanda onyń formasy men tigilgen matanyń ereksheligin tehnologıalyq óńdeý tásilderin eskerý kerek.
Jeńil buıymdardy óńdeý ádisine qaraı qaltalar mynadaı toptarǵa bólinedi:
Japsyrma Jarma Tigiske túsken
Qalta túrleri sándik bólshekterine qaraı:
Japyraqshaly
qaqpaqshaly
ádipti
beıka
jelbirshekti
Sándik tigisterine qaraı:
qatparly
búrmeli
kestelegen
bederli
Árlep bezendirilgen materıalyna qaraı
shiltermen
taspamen
yzbamen
monshaqpen
aplıkasıamen
fýrnıtýramen
Qalta tarıhyna tarıhyna júginsek. Qalta tarıhyn ejelgi dep ataýǵa bolmaıdy - ol tek 17 ǵasyrdyń sońǵy úshinshi bóliginde paıda boldy. alǵashqy qaltaly kıim Lúdovık XIV kamzolynda boldy, osy ýaqytqa deıin tıyndar men qajetti usaq - túıekter ilýli qaltalarda - dorbalarda kıiletin.
Olar kıimge tigilmeı, kóbine jup bolyp áıelderdiń beldemshesiniń astyna, erlerde belbeýge baılanatyn. Qaltalarǵa qol jetkizý úshin syrtqy kıimniń tigisterinde arnaıy kesikter qaldyryldy. Býrgýndıada mundaı dorbalar mindetti ish kıim bóligi bolyp sanalatyn, olar «omoner» dep ataldy.
19 - ǵasyrdyń basynda qalta kıimge tigile bastady. Topsaly qaltalar kúndelikti ómirde balalar nemese jumys kıiminiń detaldary retinde saqtalǵan.
20 ǵasyrdyń basynda Koko Shanel qaltanyń basty áýesqoıy sanaldy. Ol áıelderdiń kıimderinde qaltalardyń jetispeıtinine sendi, jáne ol olardy kıimge ǵana emes, aksesýarlarǵa da engizdi.
3. Aldyn – ala bólingen toptar, berilgen tapsyrma boıynsha prezentasıalaryn qorǵaıdy.
Qaıtalaý suraqtary.
Uıashyqtar tańdaý arqyly suraq tandap, suraqtarǵa jaýap beredi
(ár berilgen durys jaýapqa, sol topqa bal qosylady)
Suraqtar:
Usaq bólshekter
1. Buıymda qoldanylatyn usaq bólshekter
(qaqpaqsha, japyraqsha, beldik, hlástık, paty, pogon, shlevka, jaǵa, qalta, manjet, bant)
2. Qaqpaqsha degenimiz ne?(Qaqapaqsha - qalta aýzyn jaýyp turatyn jáne kıim bólshekterin sándeýge qoldanylatyn bólshekterdiń biri)
3. Usaq bólshekterdi formasyn saqtap qalý úshin qoldanylatyn mata? ( jelimdik ishtik mata)
4. Usaq bólshekterdi jórmep tigý tigis eni...... (0, 5 - 0, 7sm)
5. Buryshy bar bólshekterdi óńdegende buryshyn....( tigiske 0, 1 - 0, 2sm jetkizbeı qyrqady)
Tigis túrleri
1. Mashına tigisteriniń negizgi 3 toby ( biriktirýshi, shettik, árleýish)
2. Biriktirýshi tigisterdiń 3 topshasy (Syryp tigý, bastyra tigý, japsyra tigý)
3. Qol tigisteriniń túri:..... (kókteý, qosyp kókteý, búgip kókteý, qondyrma kókteý, aınaldyra kókteý, japsyra tigý, qadaý, torlaý, búrme jasaý)
4. Aınaldyra kókteý qandaı bólshekterdi óńdeý úshin qoldanylady? ( - bólshekterdiń ádiptelgen jıekterin onyń berilgen belgili pishinin saqtaý úshin jippen ýaqytsha bekitý.
5. Jıektik tigistiń túrlerin atańyz. ( Jórmeý, jıekteý, búgip tigý)
Qıyqtar men búkpeler
1. Birikken tigisterdi birden aıyra útiktep óńdegen kezde bólshekterdi biriktirer aldynda qıyqtardy.............(torlaıdy)
2. Setinemeıtin tabıǵı matalardan jáne barqyttan tigilgen kıimderde qıyqtaryn..... (arnaıy jabdyqtarda maıda tispen úshkildep óńdeýge bolady.
3. Búkpeler óńdeý tásiline qaraı..... bolady.(qyrqylǵan jáne qyrqylmaǵan, qyrqylǵan qalyn matalarda, qyrqylmaǵan juqa matalarda)
4. Qıyqtan bastalatyn búkpelerdi qansha syzyqpen belgileıdi. (3 syzyqpen búkpe uzyndyǵy, eni, ortasy)
5. Bir jaǵyna jatqyza útiktelgen tigisterdi bólshektiń qıyqtaryn syryp tikken keıin....
(torlaıdy)
Qaltalar
1. Qaltanyń negizgi 3túri (japsyrma, jarma, tigiste ornalasqan)
2. Qalta aýzyn qansha syzyqpen belgileıdi.(3 syzyqpen, uzyndyǵy, eni eki jaǵynan)
3. Qalta aýyzyn sozylmaýdyn saqtaıtyn matany bólshektiń qaı bóligine jelimdenedi nemese tigiledi. ( bólshektiń teris betine)
4. Jarma qaltalarda, matany qyryqpaı aldyn ala ádiptiń durys qosyp tigilgeniń qalaı anyqtaıdy? (bólshektiń teris jaǵynan tekseredi, onda ádipti qosyp tigý tigisteri paralel bolyp, bir deńgeıde aıaqtalýy tıis)
5. Japsyrma qaltalar setinegish matadan daıyndalsa ony....? (aldyn ala qıyqtaryn torlaıdy)
4. İs tájirıbelik jumys.
Qol ınemen qaıshymen jumys aldynda tehnıka qaýipsizdik erejelerin aıtý.
QAÝİPSİZDİK EREJELERİ
Qol ınesimen jumys:
1. Únemi arnaýly qobdıshada saqtaý kerek.
2. Ineni kıimge qystyrýǵa bolmaıdy.
3. Tigis kezinde ıne jibin tispen úzýge bolmaıdy.
4. Inemen jumys kezinde oımaq kıgen durys.
5. Ineni tistep otyrýǵa bolmaıdy.
6. Inemen oınap otyrýǵa bolmaıdy
7. Ineni perdege kóılekke qystyryp ketýge bolmaıdy.
Qaıshymen jumys:
1. Qaıshyny arnaýly qobdıshada saqtaý kerek.
2. Qaıshyny joldasyna úshkir ushymen berme.
3. Qaıshyny ashyq qaldyrýǵa bolmaıdy.
4. Joldasyń qaıshymen jumys istep jatqan kezde kóńilin bólýge bolmaıdy
5. Qaıshynyń ushyn joǵary kóterme
6. Qaıshylar ótkir bolýy kerek jáne jabyq saqtalǵany jón.
Nusqaý karta beriledi.
Toptar tańdalǵan qalta túrin daıyndaıdy
5. Sabaqty bekitý.
Worldwap platformasymen qurastyrylǵan
Sýretterdi sáıkesinshe ornalastyrady
6. Baǵalaý ( bal esepteý, is tájirıbelik jumystyń oryndalý tehnologıasyn)
Komentarıı aıtý
7. Úıge tapsyrma
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Qaltalardyń túrlerimen tereńirek tanysý, óńdeý tehnologıasyn úıretý. Qaltany óńdeý barysynda kásibı daǵdylaryn qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Bilimalýshylardyń jumys barysynda tigis enderin anyqtaý maqsatynda kóz dáldikterin damytý. Biliktilik daǵdylaryn qalyptastyrý
Tárbıelik: Bilimalýshylardyń uqypty, jınaqy jumys jasaýǵa jáne árbir detaldi, materıaldy únemdi paıdalanýǵa tárbıeleý. Qazirgi zaman talabyna saı maman atalýǵa umtyldyrý.
Sabaqtyń túri: Qaıtalaý sabaq
Sabaqtyń mindeti: Qalta túrlerimen tanystyrý, tigý tehnologıasyn úıretý.
1. Uıymdastyrý Sálemdesý.
Topty túgendeý. Sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Baǵalaý paraǵyn taratý, tanystyrý.
Sabaqtyń barysy:
2. Ótken taqyryp boıynsha málimet berý (eske túsirý)
Prezentasıa kórsetý, túsindirý.
Qalta - kıimniń quramdas bólikteriniń biri. Qaltanyń japsyrma, jarma qalta, tós qalta, omyraý qalta, ishki qalta t. b. túrleri bolady. Ornalasýyna qaraı japsyrma qalta, tós qalta, omyraý jáne jan qalta bolyp ajyratylady. Japsyrma qaltalar qarapaıym tik qalta, qıǵash qalta, qaqpaqty (klapandy) bolyp keledi de, olar ádiptelgen tilikti, búrmeli, oıýly jáne syryp tigiledi. Japsyrma qaltalardy qaqpaǵyn ilgekti nemese ilgeksiz, tik tórtburyshty nemese oıýly etip jasaıdy. Japsyrma qaltalardy búrmelen, jıyryl, kestelep áshekeılep tigedi. Joǵarǵy jáne jan qaltalar túrli formaly: tik nemese oıýly, tik nemese qaqpaqty t. b. túri bolady. Kıimniń modeline qaraı jarma qaltalardy keıde búrmeniń nemese tigistiń ústine salady. Sporttyq úlgidegi kıimge kóp jaǵdaıda qaltaǵa sydyrma salynady. Qaltany daıarlaǵanda onyń formasy men tigilgen matanyń ereksheligin tehnologıalyq óńdeý tásilderin eskerý kerek.
Jeńil buıymdardy óńdeý ádisine qaraı qaltalar mynadaı toptarǵa bólinedi:
Japsyrma Jarma Tigiske túsken
Qalta túrleri sándik bólshekterine qaraı:
Japyraqshaly
qaqpaqshaly
ádipti
beıka
jelbirshekti
Sándik tigisterine qaraı:
qatparly
búrmeli
kestelegen
bederli
Árlep bezendirilgen materıalyna qaraı
shiltermen
taspamen
yzbamen
monshaqpen
aplıkasıamen
fýrnıtýramen
Qalta tarıhyna tarıhyna júginsek. Qalta tarıhyn ejelgi dep ataýǵa bolmaıdy - ol tek 17 ǵasyrdyń sońǵy úshinshi bóliginde paıda boldy. alǵashqy qaltaly kıim Lúdovık XIV kamzolynda boldy, osy ýaqytqa deıin tıyndar men qajetti usaq - túıekter ilýli qaltalarda - dorbalarda kıiletin.
Olar kıimge tigilmeı, kóbine jup bolyp áıelderdiń beldemshesiniń astyna, erlerde belbeýge baılanatyn. Qaltalarǵa qol jetkizý úshin syrtqy kıimniń tigisterinde arnaıy kesikter qaldyryldy. Býrgýndıada mundaı dorbalar mindetti ish kıim bóligi bolyp sanalatyn, olar «omoner» dep ataldy.
19 - ǵasyrdyń basynda qalta kıimge tigile bastady. Topsaly qaltalar kúndelikti ómirde balalar nemese jumys kıiminiń detaldary retinde saqtalǵan.
20 ǵasyrdyń basynda Koko Shanel qaltanyń basty áýesqoıy sanaldy. Ol áıelderdiń kıimderinde qaltalardyń jetispeıtinine sendi, jáne ol olardy kıimge ǵana emes, aksesýarlarǵa da engizdi.
3. Aldyn – ala bólingen toptar, berilgen tapsyrma boıynsha prezentasıalaryn qorǵaıdy.
Qaıtalaý suraqtary.
Uıashyqtar tańdaý arqyly suraq tandap, suraqtarǵa jaýap beredi
(ár berilgen durys jaýapqa, sol topqa bal qosylady)
Suraqtar:
Usaq bólshekter
1. Buıymda qoldanylatyn usaq bólshekter
(qaqpaqsha, japyraqsha, beldik, hlástık, paty, pogon, shlevka, jaǵa, qalta, manjet, bant)
2. Qaqpaqsha degenimiz ne?(Qaqapaqsha - qalta aýzyn jaýyp turatyn jáne kıim bólshekterin sándeýge qoldanylatyn bólshekterdiń biri)
3. Usaq bólshekterdi formasyn saqtap qalý úshin qoldanylatyn mata? ( jelimdik ishtik mata)
4. Usaq bólshekterdi jórmep tigý tigis eni...... (0, 5 - 0, 7sm)
5. Buryshy bar bólshekterdi óńdegende buryshyn....( tigiske 0, 1 - 0, 2sm jetkizbeı qyrqady)
Tigis túrleri
1. Mashına tigisteriniń negizgi 3 toby ( biriktirýshi, shettik, árleýish)
2. Biriktirýshi tigisterdiń 3 topshasy (Syryp tigý, bastyra tigý, japsyra tigý)
3. Qol tigisteriniń túri:..... (kókteý, qosyp kókteý, búgip kókteý, qondyrma kókteý, aınaldyra kókteý, japsyra tigý, qadaý, torlaý, búrme jasaý)
4. Aınaldyra kókteý qandaı bólshekterdi óńdeý úshin qoldanylady? ( - bólshekterdiń ádiptelgen jıekterin onyń berilgen belgili pishinin saqtaý úshin jippen ýaqytsha bekitý.
5. Jıektik tigistiń túrlerin atańyz. ( Jórmeý, jıekteý, búgip tigý)
Qıyqtar men búkpeler
1. Birikken tigisterdi birden aıyra útiktep óńdegen kezde bólshekterdi biriktirer aldynda qıyqtardy.............(torlaıdy)
2. Setinemeıtin tabıǵı matalardan jáne barqyttan tigilgen kıimderde qıyqtaryn..... (arnaıy jabdyqtarda maıda tispen úshkildep óńdeýge bolady.
3. Búkpeler óńdeý tásiline qaraı..... bolady.(qyrqylǵan jáne qyrqylmaǵan, qyrqylǵan qalyn matalarda, qyrqylmaǵan juqa matalarda)
4. Qıyqtan bastalatyn búkpelerdi qansha syzyqpen belgileıdi. (3 syzyqpen búkpe uzyndyǵy, eni, ortasy)
5. Bir jaǵyna jatqyza útiktelgen tigisterdi bólshektiń qıyqtaryn syryp tikken keıin....
(torlaıdy)
Qaltalar
1. Qaltanyń negizgi 3túri (japsyrma, jarma, tigiste ornalasqan)
2. Qalta aýzyn qansha syzyqpen belgileıdi.(3 syzyqpen, uzyndyǵy, eni eki jaǵynan)
3. Qalta aýyzyn sozylmaýdyn saqtaıtyn matany bólshektiń qaı bóligine jelimdenedi nemese tigiledi. ( bólshektiń teris betine)
4. Jarma qaltalarda, matany qyryqpaı aldyn ala ádiptiń durys qosyp tigilgeniń qalaı anyqtaıdy? (bólshektiń teris jaǵynan tekseredi, onda ádipti qosyp tigý tigisteri paralel bolyp, bir deńgeıde aıaqtalýy tıis)
5. Japsyrma qaltalar setinegish matadan daıyndalsa ony....? (aldyn ala qıyqtaryn torlaıdy)
4. İs tájirıbelik jumys.
Qol ınemen qaıshymen jumys aldynda tehnıka qaýipsizdik erejelerin aıtý.
QAÝİPSİZDİK EREJELERİ
Qol ınesimen jumys:
1. Únemi arnaýly qobdıshada saqtaý kerek.
2. Ineni kıimge qystyrýǵa bolmaıdy.
3. Tigis kezinde ıne jibin tispen úzýge bolmaıdy.
4. Inemen jumys kezinde oımaq kıgen durys.
5. Ineni tistep otyrýǵa bolmaıdy.
6. Inemen oınap otyrýǵa bolmaıdy
7. Ineni perdege kóılekke qystyryp ketýge bolmaıdy.
Qaıshymen jumys:
1. Qaıshyny arnaýly qobdıshada saqtaý kerek.
2. Qaıshyny joldasyna úshkir ushymen berme.
3. Qaıshyny ashyq qaldyrýǵa bolmaıdy.
4. Joldasyń qaıshymen jumys istep jatqan kezde kóńilin bólýge bolmaıdy
5. Qaıshynyń ushyn joǵary kóterme
6. Qaıshylar ótkir bolýy kerek jáne jabyq saqtalǵany jón.
Nusqaý karta beriledi.
Toptar tańdalǵan qalta túrin daıyndaıdy
5. Sabaqty bekitý.
Worldwap platformasymen qurastyrylǵan
Sýretterdi sáıkesinshe ornalastyrady
6. Baǵalaý ( bal esepteý, is tájirıbelik jumystyń oryndalý tehnologıasyn)
Komentarıı aıtý
7. Úıge tapsyrma
You Might Also Like
