Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 apta buryn)
Qazaq mádenıetin jandandyrǵan Kamal Smaıylov

Kamal Smaılov óz dáýreninde, zamandastarymen birige úlken bastamalar jasady. Qazaqtyń mádenıet, órkenıet, rýhanıat álemine jol ashty. Óz eliniń, óz ultynyń janashyry bola bilgen dara tulǵa. Árıne sózben aıtý ońaı, biraq aǵamyz barlyǵyn ispen dáleldedi. Keńes kezeńiniń bıligi ornap turǵan tusta, óz eliniń  quqyǵyn mádenıetin zańdy ári batyl túrde qorǵaı bildi. Máselen, «Televıdenıa-Aına Emes, Rentgen» eńbeginde qazaq teledıdarynyń qulashy keń jazylyp «Jaryq» jer seriginiń arqasynda respýblıkanyń aýyl-aımaqtaryna jetkeni aǵamyzdy shabyttandyrǵan bolatyn. Biraq arnalarda kóbinde tek debattar, talas-tartys aıtystar, konsertter, monolog, dıalogtar jalpy aıtqanda bos sózdiń kóptigi baıqalǵan, televıdenıa radıoǵa aınalyp ketti. Iaǵnı qazaqı kontent uǵymy múlde bolmaǵan. Sanaly, sapaly kontentti jasaýǵa  eshkimniń qaýqary da, batyly da bolmady. Osy máseleni qolǵa alýǵa Kamal aǵamyz bilek sybana kiristi. Kamal aǵanyń aıtýynsha, jyldar ótken soń el esinde, jurt jadynda tek kúrdeli, ózindik máni bar tól dúnıeler-sıklder, habarlar ǵana qalady. Sebebi jeńil-jelpi habarlar sol kúni umytylady. Bul eńbeginde, Luqpan Esenovtyń «Tamasha» habarynyń negiziniń qalaı qalanýy, «Aıtys» habaryn Sultan Orazalın bastap, keıinnen Júrsin Ermanov ári qaraı damytqany jaıynda da sóz qozǵalady. 

Sonymen qatar sol jyldary televıdenıada úlken suraq bolǵan basty másele, qazaq kontentiniń ýaqyt aýysymy. Kamal aǵamyz «Terme» baǵdarlamasyn, basqa da baǵdarlamalardy júıelep jolǵa qoıyp, kórsetilim ýaqyttaryn keshki, keıinnen túski ýaqyttarǵa da qoıǵyzdy, bul da úlken tabandylyqtyń belgisi dep bilemin. Jýrnalısterden de kóńili tolmaǵany bar, burynǵy ákimshil-ámirshil zamannan kele jatqanjýrnalıster jańalyq izdep emes, maqalamda bergen jańalyqtan qatelespesem eken dep qoryqqan. Habar daıyndaýda da, biri ulttyq nár-boıaý, sezim-syr beremiz dep anaıylandyryp jiberetin bolǵan. Ulttyq, memlekettik saltanattardy qarabaıyrlap san márte qaıtalap kórsetkeni de halyqty jalyqtyra bastaǵan edi. 

Jaısań minezdi, jaımashýaq kóńilmen alýan túrli mamandyq ıelerimen ortaq til taýyp, ıgi isterge jumyldyra bilgen Kamal aǵany sol zamannyń alyp «Prodúseri» desem artyq etpes.

Qazirgi zamanmen salystyrsaq árıne múmkinshilik kóp, sebebi qazir táýelsizdik alǵan memleketpiz. Sonda da, qazir meniń oıymsha aýrý qalsa da ádet qalmaıtyndaı kórinedi. Kóptegen egemen baspasóz quraldary áli de ózderin tolyqtaı táýelsiz sezine almaıdy. Aqparat, múmkindik, ıdeıa, álem qazir ashyq. Kamal Smaıylovtaı batyl ári óz isine adal iri tulǵalar shyǵatynyna áli de senemin. 

Tek bir «Qyz Jibek fılminiń shyǵý tarıhynyń ózi qandaı edi. Mahabbat, drama, úzdik sújet astarymen qazaqtyń ulttyq salt-dástúrin kórsete bildi. Keńes dáýiriniń kezinde-aq bul úlken erlik, polıtıka bolǵany da ras. Qanshama ǵasyr boıyna ımperıalyq rýstiń táýeldiginde júrgen kúlli qazaq jurtyna «Qyz Jibek» fılmi jańa dem boldy. Mádenıetimiz ben rýhanıatymyzdyń nyǵaıa túsýine úlken septigin tıgizgen fılmderdiń biri. Kúni búginde qazaq tarıhynda oıyp alar orny bar, klasıkaǵa aınalǵan bul fılm el esinde.Keńes bıligine Máskeýge osy sújetti maquldaýǵa apararda, negizgi ıdeıany osy astary arqyly kórsete bilgeni, óte aqyldy sheshim dep oılaımyn.

Halyqty, onyń ishinde qarapaıym qazaq kórermenin oılandyratyn, salıqaly sabyrǵa keltiretin habarlar men júrgizýshilerdi efırgeshyǵarǵan. Qazaqtyń oıyn oıatyp, rýhyn jigerlendirip, sana-sezimin damytyp, kókjıegin keńeıtetin habarlardy qolǵa alǵan Kamal aǵa dara tulǵa edi…


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama