InfoHub Logo

Belgili, munan bes-on jyl buryn hat biledi-mis degen qazaqtardyń qoldan-qolǵa túsirmeı, qulqynyn qurtyp qumartyp oqıtyn kitaptary: «Zarqum», «Salsal», «Alpamys» taǵy solar sekildi «qyrdy - joıdy», «qıratty», «jeti bas», «aıdahar», «peri», «jalmaýyz kempir», «dáý» degendeı ushy-qıyry joq túpsiz ótirik, qısynsyz hıkaıattar edi. Mine, buǵan qazaq otaǵasylary kózderin jumyp, nanyp, meıirleri qanyp, keńkildeı túsip, shulǵysyp, múlgisip otyrǵany edi. Sondaı shóp - salammen qandary uıyp, jandary uıyqtap qalǵyǵannan qalyp qannen-qapersiz otyrǵan bir zamanda... «tur - turdan habar kelip, uıqydan maza kete bastady». Byrqyrap uıyqtaı berýden jırenbegen, buryn mundaıǵa qulaqtary úırenbegen halyq «Allańnan oıbaıym jaqsy» degendeı qylyp, áýelgi kezde ordańdańqyrasa da kózderi shalǵan soń, kókirekteri sezinip, qushatyn jaıysyp jabyrlasyp túsisti. Burynǵy «Zarqumdaryn» qumǵa kómip, «Salsaldaryn» sýǵa laqtyryp, peri qyzdaryn aspanǵa ushyryp, aqyryndap eski dostaryna hosh aıtysa bastady. Sonan beri qaraı betteri bermen etpetteýde.

Jańa bir jas ıis týdy degendi qulaqtary shalsa, qoldaryn jaıyp, qushaqtaryn ashyp, ıiskeýge - muryndaryn, súıýge - aýyzdaryn daıarlap turmaq ta. Qazaq sekildi qarańǵy kóshpeli halyqtyń ishinde shyqqan gazet, jýrnaldardyń maltyqpaı tez júrip, jeńil ketýleri sol etpetten turýlarynyń arqasy, óıtpese Samarqan, Túrkistan, Buhara,. Tashkent jaqtaǵy gazetter sekildi adym jer shyqpaı, arbasy tóńkerilip qala berer edi. Olar mádenıetti bolǵany qaıda? Atam zaman. Ata-babalarymyz óner - bilimdi sol jaqtan izdegen.

Bet beri qarap, qol oń jaıylǵannan beri qaraı jyl saıyn bestep, ondap «jas ıis» jańa talap rısalar*2 da týyp turdy. Biraq bulardy týdy dep qur týǵanyna ǵana súısinbese (ekeý - úsheýin bulaı qoıǵanda), «osy qaraǵym er jetip erinim aqqa tıer - aý» dep úmitke kirip túshirkenerlik bireýi joq, «Qoı buty, qozy sany» degendeı quraǵan, suraǵan birdeńeler. - «Burynǵy qıssalarymyzdyń – aq (ádebıet) aq kóńilge kúıe jaǵyp adastyrýdan basqa paıdasy joq, bas qatyrǵysh hıkaıat edi» dedik. Al endi adastyrmaı qanǵa qýat, kóńilge kórik berip aldy túzýge qaraı bura bastaıtyn aq ústińdegi qara qaısy? Ol joǵarǵy aıtqa keıip joq, kelisim joq, qur qatyn oıbaı. Ekshep - ekshep qarasaq «oıbaı - oıbaı, betim - aý, qaıtermin - aý! Pálen - aý, túgen – aý» dep qur zarlanǵan oıbaıdan basqa dym da shyqpaıdy. Qaıta burynǵylarymyz «hıkaıat» bolsa da tili qazaqsha, rýhy qazaq rýhyna qaraı beıim kelgendikten ózin súıdirýshi edi. Bul jańa oıbaıda shata tilder kóp aralasqan. Keıde shúldirep, keıde sholjyńdap jytylyp - súrinip júrgen jaıy bar. Shúldirge mysal:

«Qolyńa al qalamyńdy,
Qaıǵyryp hal mustaqpal zamanyńdy.
Namýná ár nárseden kóshirgish al,
Iaza ber, oıyńa alǵan kálámińdi.

(«Mıllı shyǵyr»)

Halyqty búkún quıash shyǵyp shetten,
Yslahlyq endi kerek erterekten.
Ashyq qyl bizniń úshin ǵazym atam»...

(«Ádebıet órnegi»)

Kereksiz sholjyńdap alǵanǵa mysal:

«Saıladym bir hıkaıa shyǵarýǵa - aı,
Qalsyn dep jaqsylardyń qulaǵynda - aı,
Qazaqtyń ótken halin estitip men»...

Qarańyz osylardyń ishinde qaıda qazaq tili, qaıda qıysqan nazym? Qaıda kóńilge, tilge oınaý, tep-tegis, óreskelsiz ólsheýli óleń?..

Bári bir qatyn oıbaı ekendigin ár qaısysynan mysal jazyp kórsetýge oryn tar. Sonda da bireý, ekeýin kórsetsem áneýkúngi «Oıan» rısalasynda jazylǵan haripterdiń oryndaryn ǵana aýystyrǵan shala-jansar (tárjime) kóshirme ekendigin menen buryn ózderińiz - aq aıtarsyzdar! Kóshirme bolǵanda da jetispeı qalǵan jerin jınaǵan, búrkeýli jerin ashqan, ketkenin keltirgen, kemtigin toltyrǵan túzý kóshirme deısizder me? Joq, joq elikteı almaı solyqtap, soqpaqtan aıyrylyp qalǵan kóshirme. Mysaly:

«Kózińdi ash! Oıan... kóter basty,
Ótkizbe qorlyqpenen beker jasty.
Jer ketti, din nasharlap, hal qarap bop jaramasty».

Bul — túpki nusqa.

— Al, qazaq, kóter basty, ash kózińdi,
Bir ýaqyt adam sanap sen de ózińdi.
Tursańdar qarańǵyda qor bolarsyń
«Alashym teris deme bul sózimdi».

Mine, bul ananyń kóshirmesi. Munyń aty solyqtaý bylaı tursyn ańqyldaý emes pe?

Buzylǵan qanymyzdy túzep, qaraıǵan kóńilimizdi jýyp, janymyzǵa paıda, dertimizge shıpa bolady-mys degen jarypsal jańa ádebıetimizdi «nysany nusqaǵan qol, kórsetken joly joq qur «qatyn oıbaıǵa» aınalyp, árkim sony án kórip bara jatqan soń, qazaq jazýshylary - aý, aldaryńa salyp aıtyp otyrmyn: qur oıbaı degenmen oıbaıdyń da oıbaıy bar ǵoı, jylaýdyń da jylaýy bar ǵoı. Týystaǵy turmys derti, zyǵyryńdy qaınatyp, barmaǵyńdy shaınatyp yqtıarsyz yzaly yzǵaryn tógedi, saı-súıegiń syrqyrarlyq ashshy zarly bebeýlerin qaǵyp kóńil tolǵaǵyn, júrek túıinin tarqatady. Men anyq aq súıek, aty joǵalmaıtyn óleń dep, óner dep sony aıtamyn. Syrt kórinis qatyn oıbaı tursyn, shaıtan oıbaı bolyp kórinse de dámi bar, mańyzy bar oıbaı sol, qaınaǵan qannyń, qınalǵan jannyń, tolǵatqan kóńildiń, tolǵanǵan júrektiń syǵyndysy sol. Sonyń úshin ondaı «oıbaı», ondaı «bebeý» tabyla qalsa, salǵan jerden ózi de dertke shıpa bola ketedi. Basqalarǵa qaraǵanda paıǵambardyń júreginen quıylǵan qurandaı soqyr kisi sybdyrynan tanyrlyq aqqula anyq turady. Marqum Abaı óleńderi sekildi.

Baıtursynnyń «Qyryq mysaldaǵy» mysal sondarynan aıtqandary sekildi. «Azamattyń», «Qaıter ediń», «Shatym» dep óz basyna túskenderin aıtýy sekildi.

Qarasaq bul aıtqandardyń bárinde de ózderin jurtqa aýyz aıtyp kórsetýshilik bar. Máselen, marqum Abaıdyń:

«Ótkirdiń júzi,
Kesteniń bizi,
Órnegin sendeı sala almas...
Saýdyrsyz sary qamqany
.........................................
Sezimde jaz bar shybynsyz...»

A. Baıtursynnyń:
«Báleniń túrin kórgen men sary masa...»

Dýlatovtyń:
«Báıgi almas bolǵanymen júırik shappaı»

degen óleńderi sekildi. Biraq aıtqandary artyǵymenen shyn. Shyn jylaǵan jastyń tamshysy, ras qaınaǵan sorpanyń sóli bolǵandyqtarynan sezilmeıdi, sezilse de basqalardikindeı kózge qatty, kóńilge sýyq tımeıdi. Qaıta ózińdi súısindirip áketedi. Osy aıtylǵan retpen bolmaı kúndikke izdenip, ózinshe oıyńnan uıqasyńqyrap shyqqan kerekti - kereksiz sózdi «óleń» dep qýanysh jaza berý - derti joq kisiniń yńqyldaǵany. Tolǵaǵy joq qatynnyń bebeýlegeni qandaı jeksuryn bolsa, bu da sondaı jeksuryn bolady. «Qısynsyz qyshqyrǵan netken tantyq» dep Abaı aıtqannyń kebine ushyrap júrgender kóp.

Naǵyz shynyn aıtqan ýaqytta, qazaq tilinde dep bastyrylǵan kitaptardyń kóbinde qazaqtyń ıisi de joq. Nege deseń, deni bytpyraq, bytpyraq bolmaǵandarynyń aǵyny teris. Rýhyn teksersek, baıaǵy aıtylǵan «qatyn oıbaı». Al endi, qazaqtyqty sirige jamaǵan bylǵarydaı qaı jerine aparyp japsyramyz! Men tilimizge shata tilderdiń shatysýynan tildiń aǵyny teriske beıimdep, óris alyp bara jatýynan qorqamyn. Biz buralqy til kirmeı uıysqan sóz bolsa, oıbaı mynaý qazaqsha eken deımiz. Eski sózdiń qaspaǵyna jańa sózdiń qaımaǵyn aparyp qatarlastyryp qarasaq, ol aǵyn men bul aǵynnyń arasy alty aıshylyq alys ketkendigi kórinedi. Máselen, mynaý sóz:

«Ábilhaıyrdyń Rýssıa qol astyna kirýdiń maqsaty hám de qazaq handarynyń halyq qasynda kúshsiz ekendigi, saıası isterde qazaq hám basqa sharyq halqynyń haılaker, ant buzǵysh, sýz - kasd ekendigi Rýs úkimeti qasynda anyq maǵlum bolmaǵandyqtan, Ábilhaıyr hannyń bul ótinishi joǵarǵy dahıralarda qýanyshpenen qabyl etedi. Nege deseńiz qan tógýsiz, tek turǵanda birneshe mıllıon halyqtyń ózi tilep qosylýy Rossıa úshin bir shárıf edi».

Bul musylmansha oqý men jazýshy atyna kirgen jastarymyzdyń tuńǵyshynyń sózi. Joǵarǵy mynaý sózdiń aǵynyna salystyryp qarańyz:

«Qazaqta bir maqal bar edi: «Batyr degen bir baraq ıt, eki qatynnyń biri tabady, bı degen aq sharıǵat, ilýde bir-aq qatyn tabady» degen. Sol aıtylǵan bıler uly júzden shyqty: Úısin Tóle bı, orta júzden shyqty; artyn Áıteke bı, kishi júzden shyqty; Alshyn Áıteke bı, eń aqyry keshe qazaq Rossıaǵa qaraǵan zamanda Shoń bıler boldy. Ol qazaqtyń ortasynan qudaı jaratqan bıleri bar zamanda halyq qandaı halde boldy, qoı ústine torǵaı jumyrtqalaǵan zaman boldy. Keshe Shoń degen kisi toqty urlaǵan uryny tarttyryp óltirgennen, sol kól «Urynyń kóli» atandy». Bul tym armanyndaǵy kisiniń sózi emes, munan 50-60 jyl ǵana buryn jazylǵan sóz.

Munyń aty: tilimizdiń ornyn sıpalap qalýǵa beıimdep bara jatý bolady.

Osy kúni qazaqsha sóz bop jazylady - qara buqara jeńil uǵynady. Eger oryssha oqyǵandardyń aýzynan shyqsa, noǵaı mektebinde oqyǵan shákirtterdiń aýzynan shyqsa, qudaı óziń jón ber!.. Shákirtter ózdi-ózi ǵana uǵynady da qoıady. Qara buqara qulaqty sańyraý, dáneńesin ańǵarýǵa bolmaıdy. Bu... qalaı? Men túsine almaımyn. Bulardy men synshy bolyp synap jazyp otyrǵanym joq; synshy bolýǵa ózim synnan ótken kisi emespin. «Sabasyna qaraı pispegi» dep kórgenimshe kózge shyqqan kóseýdeı súıelderin ǵana kórsetip otyrmyn. Shyn tezdiń qolyna túsip túzete bastasa, bir jýrnaldy bir kitaptyń syny toltyrar ádebıetimizdi bar dep ataýǵa bolady. Biraq jetilgen synshy da balań, bar monshaǵymyzdy baı qyzynyń qolyndaǵysyna aparyp salystyra bersek, bizdiń bulbul degenimiz qarǵa bolyp, dúldúl degenimiz esek bolyp shyǵa bermes pe eken?

1913

---