Qazaqtardyń dástúrli sharýashylyǵy
Qazaqtardyń dástúrli sharýashylyǵy
Maqsaty: 1. Bilimdilik: HVIII ǵasyrdyń aıaǵy men HİH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq aýyldarynyń jaǵdaıy men qazaq halqynyń dástúrli sharýashylyq túrlerine toqtalý, kúndelikti turmys - tirshilikterine, kásipteri jaıly baıandaý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń óz oılaryn, tujyrymdamalaryn tolyq jáne mánerli jetkize bilý qasıetterin damytý. Shyǵarmashylyq qabiletterin ashý
3. Tárbıelik: Ulttyq qundylyqtar men salt - dástúrlerdi qurmetteýge, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý
Sabaq túri: Modýldik tehnologıasynyń elementi: «Akvarıým» tásili
Kórnekiligi: Taqyryp jazylǵan plakat, ataýlar jasyrylǵan A4 pishindi qaǵazdar, Termınder jazýlary, kásip túrleri jazylǵan plakat, sarapshylyr paraǵy, jetondar
Ádisi: Toptyq jumys
Pánaralyq baılanystar: geografıa, qazaq ádebıeti, qazirgi ómirmen baılanystyrý
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Úı tapsyrmasyn «akvarıým» ádisi arqyly suraý
3. Jańa sabaqty túsindirý
4. Qorytyndylaý.
Synyp 4 topqa bólinip sosyn sheńber nemese sharshy boıyna ornalasady. Ár top arasynan ózderiniń qózqarasyn bildiretin «ókil» saılaıdy. «Ókilder» tapsyrmalar alyp, árqaısysy óz tobynyń namysyn qorǵap, suraqtarǵa jaýap beredi. Top músheleri óz ókilderine kómektesip, nusqaýlar bere alady. Asa kúrdeli jaǵdaılarda «ókil» «taım - aýt» alyp, óz tobyna kelip aqyldasady. «Taım - aýttar» sany (1 - 3)
«Ókilderdiń» jaýaptaryn durys - burystyǵyn anyqtaıtyn arnaıy synshy - sarapshylyr taǵaıyndalady.
Top attary: « Alǵadaı», «Kenesary», «Qabanbaı», «Mahambet»
« Alǵadaı» tobynyń tapsyrmasy: «Qazaq - jońǵar soǵysy, «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamasy» (100 upaı)
«Kenesary» tobynyń tapsyrmasy: «Ábilqaıyr hannyń Reseı bıligin moıyndaýy» (100 upaı)
«Qabanbaı» tobynyń tapsyrmasy: «Abylaı han tusyndaǵy qazaq handyǵy» (100upaı)
«Mahambet» tobynyń tapsyrmasy: «XVIII ǵasyrdaǵy saýdanyń damýy» (100 upaı)
«Alǵadaı» tobynyń ókiline suraqtar:
1. Tarhan, «qara súıek», qun, zeket sózderine anyqtama ber (30 upaı)
2. Ǵubaıdolla Ýálıuly týraly ne bilesiń? (50 upaı)
3. Kenesarynyń Tashkentke joryǵynyń kenetten toqtaýynyń sebebi, Kenesary sarbazdarynyń sany qansha boldy?(80 upaı)
4. «Tulǵany tap» Bunda qoıylǵan suraqqa oqýshy ózi 30, 40, 50, 60, 100 upaılarynyń bireýin belgileıdi, bergen jaýaby qate bolsa sol belgilengen upaı «ókilden» alynady.
Bul tarıhı tulǵa qazaqtan shyqqan tunǵysh general - maıor, 1842 j alǵash qazaq dalasynda mektep ashty, aǵashty syndyrǵan adamǵa 50 ret dúre soǵýǵa buıryq berdi.
«Kenesary» tobynyń ókiline suraqtar:
1. Redýtter men forposar, Amýrlar, qoja, qushyr, Alǵadaı sózderine anyqtama ber(30 upaı)
2.«Shoqynǵan qazaqtar» degenimiz kimder jáne olar bolashaqta qaı tarıhı oqıǵaǵa qatysady jáne Baısaqal Tilekuly degen kim? (50 upaı)
3. Qazaqstandaǵy handyq bıliktiń joıylýyna toqtal (80 upaı)
4. Bul tarıhı tulǵany 1785 jyly taqtan taıdyrdy, odan ári ony 1790 jyly Ýfaǵa jer aýdaryp, sonda qaıtys bolady
«Qabanbaı» tobynyń ókiline suraqtar:
1. «Aq bazar», «sal - seri», lamaızm, qontaıshy sózderine anyqtama ber (30 upaı)
2. A. S. Pýshkınniń Qazaqstanda bolýynyń basty maqsaty. (50 upaı)
3. 1842 jyly Isataı men Mahambettiń kóterilisin kimder jalǵastyrdy?(80 upaı)
4. Ol 1802 jyly Kókshetaý jerinde dúnıege keldi, 1841 qulatylǵan «Handyq keńesti» qaıta qurdy, 1838 j Aqmola bekinisin órtep jiberedi
«Mahambet» tobynyń ókiline suraqtar:
1. I. G. Renat, «qarlyǵash bı», jut, tóleńgit, sózderine anyqtama ber (30 upaı)
2. Kenesary Qasymulynyń kóterilisiniń basty tórt sebebi jáne basqa kóterilisterden ereksheligi nede? (50 upaı)
3. Reseılik ǵalymdar Kenesary handy kimge teńedi? (80 upaı)
4. Bul tarıhı tulǵa «tóreden» shyqqan, áıel bola tursa da aǵasy han Keneniń arnaıy barlaý jasaǵyn basqardy, aǵasymen birge ıyq tiresip orys áskerlerimen shaıqasty.
Oıyn sońynda sarapshy eń úzdik «ókildi» jáne topty anyqtaıdy, jınaǵan upaı sandaryn belgileıdi
Jańa sabaq
Jospar
1. Qazaq aýyly
2. Qazaqtyń turǵyn úıleri
3. mal sharýashylyǵy
4. Halyqtyń mal emdeý tásáli
5. Eginshilik kásibi
6. Ańshylyq
7. Balyq aýlaý
Qazaqtar shaǵyn eldi mekenderde - aýyldarda turdy. Qyrýar kóp maldy baǵý úshin olar shaǵyn aýyl bolyp turýǵa májbúr edi. Ár aýyldaǵy sharýashylyq 5 - 20 otbasynan aspady. Ádette aýyl eń jaqyn týysqandardan quraldy. Ár otbasyndaǵy jan shamamen - 5 - 7 adamnan keldi. Aýyldy jasy úlken, bı nemese qurmetti aqsaqal basqardy.
Maqsaty: 1. Bilimdilik: HVIII ǵasyrdyń aıaǵy men HİH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq aýyldarynyń jaǵdaıy men qazaq halqynyń dástúrli sharýashylyq túrlerine toqtalý, kúndelikti turmys - tirshilikterine, kásipteri jaıly baıandaý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń óz oılaryn, tujyrymdamalaryn tolyq jáne mánerli jetkize bilý qasıetterin damytý. Shyǵarmashylyq qabiletterin ashý
3. Tárbıelik: Ulttyq qundylyqtar men salt - dástúrlerdi qurmetteýge, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý
Sabaq túri: Modýldik tehnologıasynyń elementi: «Akvarıým» tásili
Kórnekiligi: Taqyryp jazylǵan plakat, ataýlar jasyrylǵan A4 pishindi qaǵazdar, Termınder jazýlary, kásip túrleri jazylǵan plakat, sarapshylyr paraǵy, jetondar
Ádisi: Toptyq jumys
Pánaralyq baılanystar: geografıa, qazaq ádebıeti, qazirgi ómirmen baılanystyrý
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Úı tapsyrmasyn «akvarıým» ádisi arqyly suraý
3. Jańa sabaqty túsindirý
4. Qorytyndylaý.
Synyp 4 topqa bólinip sosyn sheńber nemese sharshy boıyna ornalasady. Ár top arasynan ózderiniń qózqarasyn bildiretin «ókil» saılaıdy. «Ókilder» tapsyrmalar alyp, árqaısysy óz tobynyń namysyn qorǵap, suraqtarǵa jaýap beredi. Top músheleri óz ókilderine kómektesip, nusqaýlar bere alady. Asa kúrdeli jaǵdaılarda «ókil» «taım - aýt» alyp, óz tobyna kelip aqyldasady. «Taım - aýttar» sany (1 - 3)
«Ókilderdiń» jaýaptaryn durys - burystyǵyn anyqtaıtyn arnaıy synshy - sarapshylyr taǵaıyndalady.
Top attary: « Alǵadaı», «Kenesary», «Qabanbaı», «Mahambet»
« Alǵadaı» tobynyń tapsyrmasy: «Qazaq - jońǵar soǵysy, «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamasy» (100 upaı)
«Kenesary» tobynyń tapsyrmasy: «Ábilqaıyr hannyń Reseı bıligin moıyndaýy» (100 upaı)
«Qabanbaı» tobynyń tapsyrmasy: «Abylaı han tusyndaǵy qazaq handyǵy» (100upaı)
«Mahambet» tobynyń tapsyrmasy: «XVIII ǵasyrdaǵy saýdanyń damýy» (100 upaı)
«Alǵadaı» tobynyń ókiline suraqtar:
1. Tarhan, «qara súıek», qun, zeket sózderine anyqtama ber (30 upaı)
2. Ǵubaıdolla Ýálıuly týraly ne bilesiń? (50 upaı)
3. Kenesarynyń Tashkentke joryǵynyń kenetten toqtaýynyń sebebi, Kenesary sarbazdarynyń sany qansha boldy?(80 upaı)
4. «Tulǵany tap» Bunda qoıylǵan suraqqa oqýshy ózi 30, 40, 50, 60, 100 upaılarynyń bireýin belgileıdi, bergen jaýaby qate bolsa sol belgilengen upaı «ókilden» alynady.
Bul tarıhı tulǵa qazaqtan shyqqan tunǵysh general - maıor, 1842 j alǵash qazaq dalasynda mektep ashty, aǵashty syndyrǵan adamǵa 50 ret dúre soǵýǵa buıryq berdi.
«Kenesary» tobynyń ókiline suraqtar:
1. Redýtter men forposar, Amýrlar, qoja, qushyr, Alǵadaı sózderine anyqtama ber(30 upaı)
2.«Shoqynǵan qazaqtar» degenimiz kimder jáne olar bolashaqta qaı tarıhı oqıǵaǵa qatysady jáne Baısaqal Tilekuly degen kim? (50 upaı)
3. Qazaqstandaǵy handyq bıliktiń joıylýyna toqtal (80 upaı)
4. Bul tarıhı tulǵany 1785 jyly taqtan taıdyrdy, odan ári ony 1790 jyly Ýfaǵa jer aýdaryp, sonda qaıtys bolady
«Qabanbaı» tobynyń ókiline suraqtar:
1. «Aq bazar», «sal - seri», lamaızm, qontaıshy sózderine anyqtama ber (30 upaı)
2. A. S. Pýshkınniń Qazaqstanda bolýynyń basty maqsaty. (50 upaı)
3. 1842 jyly Isataı men Mahambettiń kóterilisin kimder jalǵastyrdy?(80 upaı)
4. Ol 1802 jyly Kókshetaý jerinde dúnıege keldi, 1841 qulatylǵan «Handyq keńesti» qaıta qurdy, 1838 j Aqmola bekinisin órtep jiberedi
«Mahambet» tobynyń ókiline suraqtar:
1. I. G. Renat, «qarlyǵash bı», jut, tóleńgit, sózderine anyqtama ber (30 upaı)
2. Kenesary Qasymulynyń kóterilisiniń basty tórt sebebi jáne basqa kóterilisterden ereksheligi nede? (50 upaı)
3. Reseılik ǵalymdar Kenesary handy kimge teńedi? (80 upaı)
4. Bul tarıhı tulǵa «tóreden» shyqqan, áıel bola tursa da aǵasy han Keneniń arnaıy barlaý jasaǵyn basqardy, aǵasymen birge ıyq tiresip orys áskerlerimen shaıqasty.
Oıyn sońynda sarapshy eń úzdik «ókildi» jáne topty anyqtaıdy, jınaǵan upaı sandaryn belgileıdi
Jańa sabaq
Jospar
1. Qazaq aýyly
2. Qazaqtyń turǵyn úıleri
3. mal sharýashylyǵy
4. Halyqtyń mal emdeý tásáli
5. Eginshilik kásibi
6. Ańshylyq
7. Balyq aýlaý
Qazaqtar shaǵyn eldi mekenderde - aýyldarda turdy. Qyrýar kóp maldy baǵý úshin olar shaǵyn aýyl bolyp turýǵa májbúr edi. Ár aýyldaǵy sharýashylyq 5 - 20 otbasynan aspady. Ádette aýyl eń jaqyn týysqandardan quraldy. Ár otbasyndaǵy jan shamamen - 5 - 7 adamnan keldi. Aýyldy jasy úlken, bı nemese qurmetti aqsaqal basqardy.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
