InfoHub Logo

Jambyl oblysy, Qaratý qalasy
"Úmit" mektep-ınternaty
7 synyp oqýshysy: Mahanbetov Nursultan
Jetekshisi: Tokbergenova Kýlaıra Jıdebaevna

 

Halqyn súıgen – saltyn súıer

                       (halyq danalyǵy)

Ár halyqtyń ulttyq tanymyn, kózqarasyn, ózine tán jeke ulttyq ereksheligin bildiretin nanym-senimi, ádet-ǵuryp, salt-dástúri bar. Ata-babadan kele jatqan salt-dástúrdiń qaımaǵyn buzbaı, umytylyp ketýine jol bermeı, qazirgi qoǵamda óte jarasymdy etip qoldanyp júrgen halyqtyń biri – qazaq halqy. Halqymyz  dástúrge óte baı. Al salt-dástúrge baı bolý - eldiń mádenıetti ári tárbıeli ekendiginiń aıǵaǵy.

Salt-dástúr degen ne, soǵan toqtalyp óteıin. Salt-dástúr – el ómirimen bite qaınasyp ketken rýhanı jáne mádenı azyq. Bizdiń halqymyz óz urpaqtaryn qasıetti salt - dástúrmen, ónegeli ádet-ǵuryppen, yrym-tyıymmen tárbıelep, ulaǵatty ul men ınabatty qyzdy teris jolǵa túsirmeı tárbıeleı bilgen. Baýyrjan Momyshuly «men ózimniń urystaǵy tájirıbemnen jaýyngerlik qasıetti tárbıleýde ulttyq dástúrdiń mańyzy zor ekenine kózim jetti» dep jazady. Budan otanshyldyq, erlik, márttik, jomarttyq, adamgershilik qasıetterdiń bári salt-dástúr arqyly darıtynyn túsinýge bolady. Iaǵnı, salt-dástúr adamdy adastyrmas týra jolmen júrýge, jón-josyqty bilip, úırenýge jáne ómirde qoldanýǵa úgitteıtin myzǵymas zań ispetti desem de qatelespesim anyq.

Halqymyzda úılený saltyna, jańa týǵan sábıge baılanysty, qonaq kútý mádenıeti týraly mańyzy men mánin áli kúnge joımay kele jatqan salt-dástúrler óte kóp. Keıbiri zaman talabyna saı ózgeristerge ushyraǵan bolsa, keıbiri esh ózgerissiz búgingi urpaǵyna jetip, ultymyzdyń tarapynan qoldanysqa ıe bolyp otyr.

Alaıda, meni qynjyltatyn bir jaǵadaı bar, ol – qazirgi tańda keıbir salt-dástúrlerimizdiń umytylyp bara jatqany jáne ony tek naýryz merekesinde esimizge túsiretinimiz. Bulaı jalǵasa berse túbi bir qurtylmaıtynyna, qurdymǵa ketpesine  kim kepil, kim kýá? Jetpis jyl boıy jetesiz ári qanquıly tártiptiń qyrsyǵynan ult dástúrleriniń erejesi buzylady. Bireýleri umytyldy, bireýlerine tyıym salyndy. Salt - dástúr men ádet- ǵurypsyz el ádepsizdik pen bereketsizdikke salynýy múmkin. Osyndaı zıandy jaqtardy bile otyryp men judyryqtaı júregimmen qolyma qalam alyp, salt-dástúr arqyly qalaı ózim sekildi jetkinshekterdiń otanǵa degen patrıottyq  sezimderin arttyra alamyn degen oı qozǵamaqpyn. «El bolamyn deseń besigińdi túze» demekshi eń aldymen otanǵa degen súıispenshilikti salt – dástúrdi túzeýden bastaý kerek. Sonda ultymyzdyń árbir múshesi salt-dástúrin jete tanıdy, al salt-dástúrdi  bilse tarıhyn tanıdy, tarıhyn bilý - otandy taný.

Biz halqymyzdyń ulttyq sanasyn qalaı oıata alamyz, ulttyq dástúrlerimizdi qalaı dáripteımiz? Bul maqsatty árkim árqalaı júzege asyrady. Al men osy jazbam arqyly synyptastarymnyń boıyna qazaqtyń salt-dástúrine degen qyzyǵýshylyqty qalyptastyryp, qazaq halqynyń salt-dástúri men ádet-ǵurpynyń tárbıelik mánin uǵyndyryp, olardyń boıyna adamgershilik, ımandylyq qasıetterin qalyptastyra aldym dep oılaımyn. Ultymyzǵa jalyn, urpaǵymyzǵa tálim berip kele jatqan dástúrimizdi umytpaı, qazaq degen halyqtyń patrıot urpaǵy bolyp atyn shyǵara berý – kez-kelgenimizdiń paryzymyz. Meniń aıtqan oıym bireýge jaı sóz bolyp qalar, al bireýlerge qamshy bolyp tıetinine  kózim  jetedi. Ár qazaqtyń sanasyna sáýle shashyp, az da bolsa oı tastasam – bul meniń ulttyq dástúrlerimizdi dáripteýdegi bastapqy jetistikterimniń biri.

---