Qazaqtyń salt - dástúrlerin qurmetteý - boryshym
Kategorıasy: Shyǵarmalar
QAZAQTYŃ SALT - DÁSTÚRLERİN QURMETTEÝ - BORYSHYM
Qazaq halqy – salt - dástúrge óte baı halyq. Al salt - dástúrge baı bolý eldiń mádenıetti ári tárbıeli ekenin aıǵaqtaıdy. Jalpy salt - dástúr degen ne, soǵan toqtalyp óteıik. Salt - dástúr – el ómirimen bite qaınasyp ketken rýhanı jáne mádenı azyq. Bizdiń halqymyz óz urpaqtaryn qasıetti salt - dástúrmen, ónegeli ádet - ǵuryppen, yrym - tyıymmen tárbıelep, ulaǵatty ul men ınabatty qyzdy teris jolǵa túsirmeı tárbıeleı bilgen. B. Momyshuly «men ózimniń urystaǵy tájirıbemnen jaýyngerlik qasıetti tárbıleýde ulttyq dástúrdiń mańyzy zor ekenine kózim jetti» dep jazady. Budan otanshyldyq, erlik, márttik, jomarttyq, adamgershilik qasıetterdiń bári salt - dástúr arqyly darıtynyn túsinýge bolady. Iaǵnı, salt - dástúr adamdy adastyrmas týra jolmen júrýge, jón - josyqty bilip, úırenýge jáne ómirde qoldanýǵa úgitteıtin myzǵymas zań ispetti desek te bolady.
Qazirgi tańda salt - dástúrlerimizdiń umytylyp bara jatqany jáne ony tek naýryz merekesinde esimizge túsiretinimiz maǵan unamaıdy. Bulaı jalǵasa berse túbi bir qurtylmaıtynyna kim kepil, kim kýá? Jetpis jyl boıy jetesiz ári qanquıly tártiptiń qyrsyǵynan ult dástúrleriniń erejesi buzylady. Bireýleri umytyldy, bireýlerine tyıym salyndy. Salt - dástúr men ádet - ǵurypsyz el ádepsizdik pen bereketsizdikke salynýy múmkin. Osyndaı zıandy jaqtardy bile otyryp men judyryqtaı júregimmen qolyma qalam alyp, salt - dástúr arqyly qalaı ózim sekildi jetkinshekterdiń otanǵa degen patrıottyq sezimderin arttyra alamyn degen oı qozǵamaqpyn. El bolamyn deseń besigińdi túze demekshi eń aldymen otanǵa degen súıispenshilikti salt - dástúrdi túzeýden bastaý kerek. Bul arqyly bala salt - dástúrin bilse tarıhyn tanıdy, al tarıhyn bilý otandy taný. Bala túgil úlken adamdarda bile bermeıtin salt - dástúr túrleri óte kóp. Solardyń bir túri belkóterer salty. «Toqsan kóteremin degen jasym bar edi, bylamyq ishemin degen asym bar edi» dep burynǵy qarıalar aıtpaqshy, jasy kelgen adamdardyń tisi bolǵan soń tamaq ishe almaıdy. Mundaı jaǵdaıda olarǵa arnap «belkóterer» taǵamy daıyndalady. Bul ári jumsaq, ári dámdi, nári mol tamaqtardan daıyndalady. Muny balalary, kórshi - kólemder, syılas kisiler ádeıi daıyndap ákeledi. Buǵan rıza bolǵan qart batasyn beredi. Biz budan halqymyzdyń jasy úlken adamdary syılaýdyń, baǵyp - qaǵýdyń úlgisin kóremiz. «Belkóterer» aýrýdan jańa turǵan adamdarǵa, sol sıaqty «Naýryz», «Aıt» kúnderi de úlkenderge ádeıi tartylady. Naýryz merekesi jaqyndap kele jatyr. Osyndaıda jasy úlken qarıalarǵa belkóterer daıyndap bersek alǵysyn alamyz. Tek naýryzda ǵana emes árkez daıyndap berip tursaq salt - dástúrimizge degen qurmet bolar edi.
Biz balalardy qalaı patrıottyqqa tárbıeleı alamyz deımiz. Qaı bala patrıot bolsyn áz naýryzdy óz jańa jylyn asyǵa kútpese. Orystardyń jańa jylynda aspanǵa túrli - túrli ot shashýlar shashyp at shapanyn súıretip alystan aıaz ata keledi. Al áz naýryzda da Qydyr atamyz keledi. Qydyr ata jaqsylyq jasaýshy yrys, qut, nesibe jasaý, baqyt syılaýshy qart. Ár balaǵa Qydyr ata kelip arman - tilekterińdi oryndaıdy desek bala armanyn aıtyp Qydyr atany saǵynyp kútedi jáne naýryzdy da asyǵa kútip otyrady. Otbasynda ata - ana, mektepte ustaz, kópshilik ortada aqsaqaldar jastarǵa salt - dástúrlerin úıretip, aıtyp otyrsa, utarymyz kóp bolar edi. Qurdastarymnyń, synyptastarymnyń boıyna qazaqtyń salt - dástúrine degen qyzyǵýshylyqty qalyptastyryp, qazaq halqynyń salt - dástúri men ádet - ǵurpynyń tárbıelik mánin uǵyndyryp, olardyń boıyna adamgershilik, ımandylyq qasıetterin qalyptastyra aldym dep oılaımyn. Balalar, úlkenge – sálem, qýantqanǵa – súıinshi, soǵymnan – sybaǵa, eginnen – keýsen, maldan – kógendik, balaǵa – bazarlyq, kishige – baıǵazy, sábıge – kórimdik, kórshi qonǵanǵa – erýlik, jetim - jesirge – qolqaıyr, músápirge – sadaqa, alǵashqy qymyzdan – qymyzmuryndyq, sońǵy qymyzdan – sirgejıar, saǵynǵanǵa – sálemdeme, qýanyshqa – shashý shashyp eshqashan salt - dástúrimizdi umytpaı, qazaq degen halyqtyń patrıot urpaǵy bolyp atyn shyǵara berińizder demekpin. Bul jazylǵan shyǵarmam bireýge jaı sóz bolyp qalar, bireýlerge qamshy bolyp tıetinine kózim jetedi.
QAZAQTYŃ SALT - DÁSTÚRLERİN QURMETTEÝ - BORYSHYM
Qazaq halqy – salt - dástúrge óte baı halyq. Al salt - dástúrge baı bolý eldiń mádenıetti ári tárbıeli ekenin aıǵaqtaıdy. Jalpy salt - dástúr degen ne, soǵan toqtalyp óteıik. Salt - dástúr – el ómirimen bite qaınasyp ketken rýhanı jáne mádenı azyq. Bizdiń halqymyz óz urpaqtaryn qasıetti salt - dástúrmen, ónegeli ádet - ǵuryppen, yrym - tyıymmen tárbıelep, ulaǵatty ul men ınabatty qyzdy teris jolǵa túsirmeı tárbıeleı bilgen. B. Momyshuly «men ózimniń urystaǵy tájirıbemnen jaýyngerlik qasıetti tárbıleýde ulttyq dástúrdiń mańyzy zor ekenine kózim jetti» dep jazady. Budan otanshyldyq, erlik, márttik, jomarttyq, adamgershilik qasıetterdiń bári salt - dástúr arqyly darıtynyn túsinýge bolady. Iaǵnı, salt - dástúr adamdy adastyrmas týra jolmen júrýge, jón - josyqty bilip, úırenýge jáne ómirde qoldanýǵa úgitteıtin myzǵymas zań ispetti desek te bolady.
Qazirgi tańda salt - dástúrlerimizdiń umytylyp bara jatqany jáne ony tek naýryz merekesinde esimizge túsiretinimiz maǵan unamaıdy. Bulaı jalǵasa berse túbi bir qurtylmaıtynyna kim kepil, kim kýá? Jetpis jyl boıy jetesiz ári qanquıly tártiptiń qyrsyǵynan ult dástúrleriniń erejesi buzylady. Bireýleri umytyldy, bireýlerine tyıym salyndy. Salt - dástúr men ádet - ǵurypsyz el ádepsizdik pen bereketsizdikke salynýy múmkin. Osyndaı zıandy jaqtardy bile otyryp men judyryqtaı júregimmen qolyma qalam alyp, salt - dástúr arqyly qalaı ózim sekildi jetkinshekterdiń otanǵa degen patrıottyq sezimderin arttyra alamyn degen oı qozǵamaqpyn. El bolamyn deseń besigińdi túze demekshi eń aldymen otanǵa degen súıispenshilikti salt - dástúrdi túzeýden bastaý kerek. Bul arqyly bala salt - dástúrin bilse tarıhyn tanıdy, al tarıhyn bilý otandy taný. Bala túgil úlken adamdarda bile bermeıtin salt - dástúr túrleri óte kóp. Solardyń bir túri belkóterer salty. «Toqsan kóteremin degen jasym bar edi, bylamyq ishemin degen asym bar edi» dep burynǵy qarıalar aıtpaqshy, jasy kelgen adamdardyń tisi bolǵan soń tamaq ishe almaıdy. Mundaı jaǵdaıda olarǵa arnap «belkóterer» taǵamy daıyndalady. Bul ári jumsaq, ári dámdi, nári mol tamaqtardan daıyndalady. Muny balalary, kórshi - kólemder, syılas kisiler ádeıi daıyndap ákeledi. Buǵan rıza bolǵan qart batasyn beredi. Biz budan halqymyzdyń jasy úlken adamdary syılaýdyń, baǵyp - qaǵýdyń úlgisin kóremiz. «Belkóterer» aýrýdan jańa turǵan adamdarǵa, sol sıaqty «Naýryz», «Aıt» kúnderi de úlkenderge ádeıi tartylady. Naýryz merekesi jaqyndap kele jatyr. Osyndaıda jasy úlken qarıalarǵa belkóterer daıyndap bersek alǵysyn alamyz. Tek naýryzda ǵana emes árkez daıyndap berip tursaq salt - dástúrimizge degen qurmet bolar edi.
Biz balalardy qalaı patrıottyqqa tárbıeleı alamyz deımiz. Qaı bala patrıot bolsyn áz naýryzdy óz jańa jylyn asyǵa kútpese. Orystardyń jańa jylynda aspanǵa túrli - túrli ot shashýlar shashyp at shapanyn súıretip alystan aıaz ata keledi. Al áz naýryzda da Qydyr atamyz keledi. Qydyr ata jaqsylyq jasaýshy yrys, qut, nesibe jasaý, baqyt syılaýshy qart. Ár balaǵa Qydyr ata kelip arman - tilekterińdi oryndaıdy desek bala armanyn aıtyp Qydyr atany saǵynyp kútedi jáne naýryzdy da asyǵa kútip otyrady. Otbasynda ata - ana, mektepte ustaz, kópshilik ortada aqsaqaldar jastarǵa salt - dástúrlerin úıretip, aıtyp otyrsa, utarymyz kóp bolar edi. Qurdastarymnyń, synyptastarymnyń boıyna qazaqtyń salt - dástúrine degen qyzyǵýshylyqty qalyptastyryp, qazaq halqynyń salt - dástúri men ádet - ǵurpynyń tárbıelik mánin uǵyndyryp, olardyń boıyna adamgershilik, ımandylyq qasıetterin qalyptastyra aldym dep oılaımyn. Balalar, úlkenge – sálem, qýantqanǵa – súıinshi, soǵymnan – sybaǵa, eginnen – keýsen, maldan – kógendik, balaǵa – bazarlyq, kishige – baıǵazy, sábıge – kórimdik, kórshi qonǵanǵa – erýlik, jetim - jesirge – qolqaıyr, músápirge – sadaqa, alǵashqy qymyzdan – qymyzmuryndyq, sońǵy qymyzdan – sirgejıar, saǵynǵanǵa – sálemdeme, qýanyshqa – shashý shashyp eshqashan salt - dástúrimizdi umytpaı, qazaq degen halyqtyń patrıot urpaǵy bolyp atyn shyǵara berińizder demekpin. Bul jazylǵan shyǵarmam bireýge jaı sóz bolyp qalar, bireýlerge qamshy bolyp tıetinine kózim jetedi.
You Might Also Like
-
Orys tilinen sabaq josparynyń tizimi:1. Raznosklonáemye ımena sýshestvıtelnye (10 klass)2. Ýpotreblenıe mestoımenıı v rechı. (10 klass)3. Tvorıtelnyı padej ımón sýshestvıtelnyh (5 klass)
-
Tárbıe saǵatynyń taqyryby: «Keleshegi kemel Qazaqstan» (slaıdymen)
