- 05 naý. 2024 03:05
- 243
Qystaǵy shýaqty kún
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: Sýret salý
Taqyryby: Qystaǵy shýaqty kún
Maqsaty: Qysqy tabıǵat erekshelikterin, ásemdigin sezinip, ony beıneleı bilýge úıretý. Balalardy sýret janrymen «Peızaj» tanystyrý. Sýretshiniń eńbegi týraly túsinikterin keńeıtý. Balalar boıynda baıqaǵyshtyq, qysqy tabıǵat qubylystary ereksheligin sezine bilýge, qorshaǵan ortaǵa degen súıispenshilik qasıetterin damytý.
Kórnekilikter, qural – jabdyqtar: qystaǵy shýaqty kúnniń sýreti, AKT, qylqalam, sýboıaq, aq paraq, sýly súrtkishter, baıaý mýzyka.
Aldyn – ala jumystar: kórmege saıahatqa barý, sýret janrlarymen tanystyrý.
Ádis – tásilderi: jumbaq, áńgime, túsindirý, suraq – jaýap, dıdaktıkalyq oıyn.
Motıvasıalyq – qozǵaýshy qyzmet.
Sheńberge turý amandasý úsh tilde, jumbaq jasyrý.
Sýda muz bar,
Jerde qar bar.
Boran borap soǵady,
Bul qaı mezgil bolady?
Balalar: Qys mezgili.
Pedagog: Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
– Balalar: Qys mezgili.
– Pedagog: Qys mezgilinde neshe aı bar?
– Balalar: Úsh aı bar.
– Pedagog: Qys aılaryn atap atańdar?
– Balalar: Jeltoqsan, qańtar, aqpan.
Pedagog: Balalar, qys mezgili týraly aqyndar óleń – jyrlaryn jazsa, sazgerler mýzyka jazady, al sýretshiler sýret salý arqyly qysty beınelegen. Olaı bolsa biz qazir sýret kórmesine baramyz.
– Avtobýspen baramyz.
Uıymdastyrýshy – izdenýshi qyzmet:
Avtobýs daýysymen kórmege kelemiz.
Kórmede Dymbilmes sýret salyp otyrady, pedagog oı Dymbilmes sen
naǵyp otyrsyn?
Balalar: Dymbilmespen amandasady.
Dymbilmes: Sýret salyp otyrmyn, qys mezgilin dep sýretin balalarǵa kórsetedi. Qysty beınelegen sýrette kúndi jasylmen, aǵashty qaramen, qardy sarymen salyp qoıǵan.
Pedagog: Balalar sýret durys salynǵan ba?
Balalar: Sýret qate, durys salmaǵan dep jaýap beredi
- Pedagog: Dymbilmes sen onda bizben birge júr, kórmeni tanystyraıyn, baldarmen birge sýret salyp úıren.
Balalar Dymbilmeske kómektesemiz ba?
Balalar: ıa
Pedagog: Kórmeden túrli janrdaǵy sýretterdi kórsetý. Sýretshi Ábilhan Qasteevpen Aısha Ǵalymbaeva qazaq sýretshilerimen tanystyrý.
– Balalar sýrette ne beınelengen?
– Adamnyń beınesi sýrette «portret» dep atalady.
– Myna sýrette ne beınelengen?
– Bul sýret «natúrmort» janrynda beınelengen.
– Al, kelesi sýretke kóńil aýdaraıyq?
– Bul sýret «peızaj» janrynda beınelengen.
Balalar qarasańdar sýretshi túrli janrda sýretti beıneleıdi.
Búgin balalar sender ózderińdi sýretshi retinde sezinip, qystaǵy shýaqty kúndi beınelep kóresińder.
Sýretti salý joldary, oryndalý reti túsindiriledi.
Ol úshin túrli quraldardy paıdalanýǵa bolady. Sizderge sýboıaq, qylqalam, tis pastasymen sýret salýǵa bolady. Balalar sýret salyp jatqanda jáı mýzyka áýeni oınap turady.
«Sergitý sáti» beıne taspamen.
Balalar: Qımylyna sáıkes jattyǵýlar jasaıdy.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Natúrmort, peızajdy qurastyr»
Maqsaty: balalardyń beıneleý óneri janrlary jaıly túsinik qalyptastyra otyryp, qıylǵan zat beınelerinen natúrmort, peızaj kartınalaryn qurastyrý.
Oıyn quraldary: qaǵazdan qıylǵan jemis, ydys, aǵash, gúl beıneleri.
Refleksıalyq túzetýshilik:
Pedagog: Bizder búgin qaıda bardyq?
Balalar: kórmege
Pedagog: balalar, sender salǵan sýret janry qandaı?
Balalar: Salǵan sýretimiz «peızaj» janry dep jaýap beredi.
Pedagog: Jyldyń qaı mezgilin saldyq?
Balalar: Qys mezgilin
Jaqsy, erekshe oryndalǵan balalar jumystary atalyp, madaqtalady.
Dymbilmes ákelgen táttilerdi taratyp berý.
Komýnaldyq memlekettik qazynalyq kásiporyn
№33 «Kórkemaı» balabaqshasy
Eresek top tárbıeshisi
Sarsenova Lazzat Serıkkalıevna
Tolyq nusqasyn júkteý
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: Sýret salý
Taqyryby: Qystaǵy shýaqty kún
Maqsaty: Qysqy tabıǵat erekshelikterin, ásemdigin sezinip, ony beıneleı bilýge úıretý. Balalardy sýret janrymen «Peızaj» tanystyrý. Sýretshiniń eńbegi týraly túsinikterin keńeıtý. Balalar boıynda baıqaǵyshtyq, qysqy tabıǵat qubylystary ereksheligin sezine bilýge, qorshaǵan ortaǵa degen súıispenshilik qasıetterin damytý.
Kórnekilikter, qural – jabdyqtar: qystaǵy shýaqty kúnniń sýreti, AKT, qylqalam, sýboıaq, aq paraq, sýly súrtkishter, baıaý mýzyka.
Aldyn – ala jumystar: kórmege saıahatqa barý, sýret janrlarymen tanystyrý.
Ádis – tásilderi: jumbaq, áńgime, túsindirý, suraq – jaýap, dıdaktıkalyq oıyn.
Motıvasıalyq – qozǵaýshy qyzmet.
Sheńberge turý amandasý úsh tilde, jumbaq jasyrý.
Sýda muz bar,
Jerde qar bar.
Boran borap soǵady,
Bul qaı mezgil bolady?
Balalar: Qys mezgili.
Pedagog: Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
– Balalar: Qys mezgili.
– Pedagog: Qys mezgilinde neshe aı bar?
– Balalar: Úsh aı bar.
– Pedagog: Qys aılaryn atap atańdar?
– Balalar: Jeltoqsan, qańtar, aqpan.
Pedagog: Balalar, qys mezgili týraly aqyndar óleń – jyrlaryn jazsa, sazgerler mýzyka jazady, al sýretshiler sýret salý arqyly qysty beınelegen. Olaı bolsa biz qazir sýret kórmesine baramyz.
– Avtobýspen baramyz.
Uıymdastyrýshy – izdenýshi qyzmet:
Avtobýs daýysymen kórmege kelemiz.
Kórmede Dymbilmes sýret salyp otyrady, pedagog oı Dymbilmes sen
naǵyp otyrsyn?
Balalar: Dymbilmespen amandasady.
Dymbilmes: Sýret salyp otyrmyn, qys mezgilin dep sýretin balalarǵa kórsetedi. Qysty beınelegen sýrette kúndi jasylmen, aǵashty qaramen, qardy sarymen salyp qoıǵan.
Pedagog: Balalar sýret durys salynǵan ba?
Balalar: Sýret qate, durys salmaǵan dep jaýap beredi
- Pedagog: Dymbilmes sen onda bizben birge júr, kórmeni tanystyraıyn, baldarmen birge sýret salyp úıren.
Balalar Dymbilmeske kómektesemiz ba?
Balalar: ıa
Pedagog: Kórmeden túrli janrdaǵy sýretterdi kórsetý. Sýretshi Ábilhan Qasteevpen Aısha Ǵalymbaeva qazaq sýretshilerimen tanystyrý.
– Balalar sýrette ne beınelengen?
– Adamnyń beınesi sýrette «portret» dep atalady.
– Myna sýrette ne beınelengen?
– Bul sýret «natúrmort» janrynda beınelengen.
– Al, kelesi sýretke kóńil aýdaraıyq?
– Bul sýret «peızaj» janrynda beınelengen.
Balalar qarasańdar sýretshi túrli janrda sýretti beıneleıdi.
Búgin balalar sender ózderińdi sýretshi retinde sezinip, qystaǵy shýaqty kúndi beınelep kóresińder.
Sýretti salý joldary, oryndalý reti túsindiriledi.
Ol úshin túrli quraldardy paıdalanýǵa bolady. Sizderge sýboıaq, qylqalam, tis pastasymen sýret salýǵa bolady. Balalar sýret salyp jatqanda jáı mýzyka áýeni oınap turady.
«Sergitý sáti» beıne taspamen.
Balalar: Qımylyna sáıkes jattyǵýlar jasaıdy.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Natúrmort, peızajdy qurastyr»
Maqsaty: balalardyń beıneleý óneri janrlary jaıly túsinik qalyptastyra otyryp, qıylǵan zat beınelerinen natúrmort, peızaj kartınalaryn qurastyrý.
Oıyn quraldary: qaǵazdan qıylǵan jemis, ydys, aǵash, gúl beıneleri.
Refleksıalyq túzetýshilik:
Pedagog: Bizder búgin qaıda bardyq?
Balalar: kórmege
Pedagog: balalar, sender salǵan sýret janry qandaı?
Balalar: Salǵan sýretimiz «peızaj» janry dep jaýap beredi.
Pedagog: Jyldyń qaı mezgilin saldyq?
Balalar: Qys mezgilin
Jaqsy, erekshe oryndalǵan balalar jumystary atalyp, madaqtalady.
Dymbilmes ákelgen táttilerdi taratyp berý.
Komýnaldyq memlekettik qazynalyq kásiporyn
№33 «Kórkemaı» balabaqshasy
Eresek top tárbıeshisi
Sarsenova Lazzat Serıkkalıevna
Tolyq nusqasyn júkteý