InfoHub Logo

Qola dáýirindegi sharýashylyq pen qoǵamdyq ómirdegi ózgerister

Konspekt
Qazaqstan jerin mekendegen qola dáýiriniń taıpalary rýlyq - taıpalyq qurylymda ómir súrgen. Keıingi qola dáýirinde bastalǵan alǵashqy qaýymdyq qurylystyń ydyraýy ýaqyt ótken saıyn kúsheıe túsken. Jekelegen otbasylardyń baılyǵy ósken saıyn, olardyń qoǵamdaǵy bıligi arta tústi. Qaýym ishinde mal - múlik teńsizdiginiń shyǵýy ornyǵa kele, áleýmettik teńsizdik týdy.
1946 jyly Álkeı Marǵulan bastaǵan arheologıalyq ekspedısıa qola dáýirin josparly zertteýdi bastady. Ortalyq Qazaqstandaǵy Beǵazy jáne Dándibaı mekenderinen kóptegen qola eskertkishteri tabyldy. Keıingi qola dáýirine jatatyn bul kezeń Beǵazy - Dándibaı mádenıeti dep ataldy.
Bul mádenıette úlken patrıarhaldy otbasylarǵa arnalǵan, kóp adam jerlenetin zırattardyń ornyna bir adam ǵana jerlengen qurylystar paıda bolǵan.
Qaýym músheleriniń arasynan maly kóp baılar, basqynshylyq soǵyspen baıyǵan qolbasylar shyǵa bastady. Maldy týysqandar arasynda bólisý jeke menshiktiń týýyna ákeldi. Jeke menshik – malǵa, al jerge – qaýymdyq, rýlyq menshik boldy.
Altynnan jasalǵan buıymdardan bir jarym oramdy altyn syrǵalar kezdesedi. Ony áıelder samaı shashyna qystyratyndyqtan, samaı syrǵa dep atalady.
Sonymen birge, androndyqtar ár túrli jyrtqysh ańdardyń tisinen moıyndaryna tumarsha taqqan.
Beǵazy - Dándibaı mádenıetine jatatyn qysh qumyralardyń erneýi tik, búıiri shyǵyńqy, túbi tegis bolyp kelgen. Qumyralarda taraq júzdi jáne úzik syzyqty úshburyshty órnekter kóp kezdesedi.
Mal basynyń artýyna baılanysty jaıylym jıi aýystyryldy. Jaıylym qajettiligi malshylardy bir jerden ekinshi jerge kóship otyrýǵa májbúr etti. Osydan jartylaı kóshpeli mal sharýashylyǵy shyqty. Qonystar malshylardyń qystaýyna, eginshilik sharýashylyqtyń kómekshi túrine aınaldy.
Tebindep jaıylýǵa baılanysty qoı men jylqy sany artyp, iri qara azaıdy. Qoı, jylqy túlikteriniń kóbeıýi úı mańyndaǵy baqtashylyqtan alysqa kóship baǵý ádisine ákeldi. Mal sharýashylyǵynyń damýynda jylqyny miniske úıretýdiń, kúsh - kólik retinde paıdalanýdyń orny erekshe boldy.
Qola dáýiriniń qonystary ózen - kólderdiń jaǵasynda ornalasty. Qonystar 5 - 10, keıde 20 shaqty úıden turǵan. Úılerdiń aýmaǵy 100 sharshy metrden 300 - 400 sharshy metrge deıin jetti.
Qola dáýiriniń sońyna qaraı qola men mys oraqtar keńinen paıdalanyldy. Malo - Krasnoıarka (Shyǵys Qazaqstan), Alekseev (Batys Qazaqstan), Stepnák (Soltústik Qazaqstan) qonystarynan jáne Jetisýdan qola, mys oraqtar tabyldy.
Qola dáýirinde dinı nanym - senim qalyptasyp, joǵary dinbasylary – abyzdar paıda boldy. Abyzdar rýdyń salt - dástúrleri men ádet - ǵuryptarynyń buljymaı oryndalýyn qadaǵalady. Androndyqtar qaıtys bolǵan adam kelesi bir dúnıege aýysady dep oılaǵan. Sondyqtan jerlegende qarý - jaraq, eńbek quraldaryn qosa kómgen.
Kókshetaý jerindegi Shaǵalaly qonysynan qola shalǵy tabyldy. Qonystyń turǵyndary úı mańyndaǵy baqtashylyqpen, ketpendi - teseli eginshilikpen aınalysqan.

Konspekt suraqtar
1. Qola shalǵy tabylǵan jer:
2. Qola dáýirindegi joǵary dinbasylary:
3. Jetisý jerinen tabylǵan qola dáýiriniń eginshilik quraly:
4. Androndyqtardyń qonystary ornalasty:
5. Tebindep jaıylýǵa baılanysty kóbeıgen mal túri:
6. Jaıylymdy jıi aýystyrýǵa baılanysty shyqqan sharýashylyq:
7. Erneýi tik, búıiri shyǵyńqy qysh qumyralar kezdesetin mádenıet:
8. Bir jarym oramdy altyn buıym ataýy:
9. Jeke menshik paıda bolǵan dáýir:
10. Beǵazy - Dándibaı mádenıetin zerttegen ensıklopedıst - ǵalym:
11. Androndyqtardyń qoǵamdyq qurylymy:
12. 1100 tonna qalaıy shyǵarǵan Narym, Qalba ken óndirý aımaqtary qaı kezeńge jatady:

Taqyryptyń testi

Qola dáýirindegi sharýashylyq pen qoǵamdyq ómirdegi ózgerister. júkteý