Qola dáýiriniń negizgi sıpaty
Qola dáýiriniń negizgi sıpaty
Konspekt
Qola dáýiri b. z. b. 2800 jyl – b. z. b. 900 jyl aralyǵyn qamtıdy. Qola dáýirinde adamzat metal óńdeýdi ıgerdi. Óndiriske metal quraldardyń enýi eńbek ónimdiligin arttyrdy, sharýashylyqtyń jańa túrleriniń paıda bolýyna sebep boldy. Qola mys pen qalaıynyń qosyndysynan alynǵan. Qoladan jasalǵan buıymdar tas jáne mys eńbek quraldaryn birtindep yǵystyrdy.
Qazaqstan jerinde qola dáýiri osydan 4 myń jyl buryn, ıaǵnı b. z. b. 2 myńjyldyqta bastalǵan.
Eýrazıa dalasyndaǵy qola dáýiriniń jetistikteri andron mádenıeti dep atalady. Sebebi qola dáýiriniń alǵashqy eskertkishteri Adronovo selosy (Sibir, Achınsk qalasy) mańynan tabylǵan. Andron tektes qola mádenıeti taralǵan aýmaq: Oral (Jaıyq) ózeni, Enıseı ózeni, Batys Sibir, Pamır taýlary.
Qola dáýirindegi úıler eki túrli boldy: jartylaı jertóle jáne jer betine salynǵan úı. Jertóleniń ishinde tas oshaq ornatylyp, jer edende sút ónimderi men et saqtaıtyn shuńqyr qazylǵan. Úıdiń janyna mal qamaıtyn qora salynǵan. Androndyqtar tórt túlik maldyń barlyq túrin ósirgen.
Ǵalymdar Coltústik jáne Batys Qazaqstan aımaǵynan 80 - nen astam qonystardy tapqan. Olardyń keıbirin ertedegi alǵashqy qalalar deýge bolady. Qostanaı oblysy men Chelábi oblysynyń shekarasynan eski qala – Arqaıym tabyldy.
Mal ósirý otyryqshylyq, baqtashylyq túrinde bolǵan. Mal jaıýǵa yńǵaıly bolý úshin shóbi shúıgin jáne jelden yqtasyn bolatyn jerlerdi tańdap alǵan. Androndyqtar Esil, Tobyl, Ertis, Buqtyrma ózenderin boılaı qonystanǵan. Ózen ańǵarlaryndaǵy taıpalar jerdi tesemen óńdegen, jylqy, sıyr, qoı, eshki ósirgen. Androndyqtardyń qonystarynan eginshilik quraldary – dán tartatyn dıirmen, jer óńdeýge arnalǵan tese, mys pen qola oraqtar tabyldy.
Metal kenishteri Zyránovsk, Jezqazǵan, Qarqaraly, Aqshataýdan tabyldy. Qanysh Sátbaevtyń málimeti boıynsha, Jezqazǵannan 1 mln tonna ken óndirilip, odan 100 myń tonna mys qorytylǵan. Narym men Qalba (Shyǵys Qazaqstan) ken ornynda 1100 tonna qalaıy shyǵarylǵan.
Kendi qorytý úshin qurylysy óte kúrdeli qazandyqtar salyndy. Qazandyqqa aýa úrleıtin kórik jasaldy. Qorytyp jasalǵan eńbek quraldary tastaı qatty, ádemi sary tústi boldy. Ken óndirýshilerdiń qonysy kenishke jaqyn jerlerde ornalasqan.
Mysty óndirý úshin ken ornynyń aldyna ot jaǵyp, qyzǵannan keıin sý quıǵan. Shytynap, ýatylǵan kendi tas jáne qola qaılanyń, aǵash synanyń kómegimen opyrady. Keıin tas balǵamen usaqtaǵan. Eńbek quraldary tas nemese saz balshyq qalyptarǵa quıylyp, óńdelgen.
Andron mádenıetiniń eń negizgi sıpaty – saz balshyqty ydys jasaýǵa paıdalaný. Qysh ydystar arnaýly peshterde kúıdirilip, taraq tárizdi nemese tegis qalyppen órnekteldi. Kóze qumyralar túriniń ásemdigimen, órnekti áshekeılerimen tamasha óner týyndysy bolyp sanalady.
Akademık V. P. Alekseevtiń bergen sıpattamasy: "Androndyqtar muryndy kelgen, bet súıegi shyǵyńqy emes, kózderi úlken. Keskin - keıpi iri, dene qurylysy myǵym, jigerli, kelbetti adamdar bolǵan".
Androndyqtardyń boıy onsha bıik emes, beti jalpaq, mańdaılary taıqylaý bolyp kelgen. Dene qurylysy jaǵynan eýropeoıdterge uqsaıdy.
Ortalyq Qazaqstan aýmaǵynan qola dáýirine jatatyn 30 qonys, 150 oba zertteldi.
Petrovka men Bogolúbov qonystary (Soltústik Qazaqstan) orlarmen, dýaldarmen qorshalǵan.
Adamdardy jerlegende basyn batysqa nemese ońtústik - batysqa qaratqan. Androndyqtar tabıǵat kúshterine tabynǵan.
Qola dáýirindegi tasqa salynǵan sýretter Tańbaly, Jasybaı, Hantaý jerlerinen tabylǵan. Bul sýretterde jabaıy buqa, qos órkeshti túıeler, bılegen adamdar salynǵan.
Chaglınka, Petrovka (Soltústik Qazaqstan) qonystarynda úılerdiń qabyrǵalary tik baǵandardan turǵyzylyp, kıiz úıdiń torkóz keregeleri tárizdi etip jasalǵan. Ǵalymdar androndyqtardyń dóńgelek, jeńil baspanalary qazaqtyń kıiz úıine uqsaıdy dep esepteıdi.
Konspekt suraqtar
1. Qola dáýiriniń hronologıalyq sheńberi:
2. Kendi qorytý úshin salyndy:
3. Qola dáýirine jatatyn metal kenishteri tabylǵan aımaq:
4. Androndyqtardyń basty kásibi:
5. Qola dáýiriniń eń alǵashqy qalalarynyń biri:
6. Androndyqtardyń baspanalary:
7. Qola dáýiriniń mádenıeti:
8. Elimizdiń aýmaǵynda qola dáýiri bastaldy:
9. Qola dáýirine jatatyn, Ortalyq Qazaqstannan tabylǵan qonystar sany:
10. Androndyqtardyń bet - beınesin sıpattaǵan antropolog - ǵalym:
11. Qola dáýirindegi ydys jasaýdyń eń bir óristegen túri:
12. Kendi opyrýǵa arnalǵan quraldar:
13. Androndyqtardyń jerleý ǵurpy:
14. Androndyqtardyń tasqa salynǵan sýretteri tabylǵan jer:
15. Petrovka qonysy ornalasqan aımaq:
Taqyryptyń testi
Qola dáýiriniń negizgi sıpaty. júkteý
Konspekt
Qola dáýiri b. z. b. 2800 jyl – b. z. b. 900 jyl aralyǵyn qamtıdy. Qola dáýirinde adamzat metal óńdeýdi ıgerdi. Óndiriske metal quraldardyń enýi eńbek ónimdiligin arttyrdy, sharýashylyqtyń jańa túrleriniń paıda bolýyna sebep boldy. Qola mys pen qalaıynyń qosyndysynan alynǵan. Qoladan jasalǵan buıymdar tas jáne mys eńbek quraldaryn birtindep yǵystyrdy.
Qazaqstan jerinde qola dáýiri osydan 4 myń jyl buryn, ıaǵnı b. z. b. 2 myńjyldyqta bastalǵan.
Eýrazıa dalasyndaǵy qola dáýiriniń jetistikteri andron mádenıeti dep atalady. Sebebi qola dáýiriniń alǵashqy eskertkishteri Adronovo selosy (Sibir, Achınsk qalasy) mańynan tabylǵan. Andron tektes qola mádenıeti taralǵan aýmaq: Oral (Jaıyq) ózeni, Enıseı ózeni, Batys Sibir, Pamır taýlary.
Qola dáýirindegi úıler eki túrli boldy: jartylaı jertóle jáne jer betine salynǵan úı. Jertóleniń ishinde tas oshaq ornatylyp, jer edende sút ónimderi men et saqtaıtyn shuńqyr qazylǵan. Úıdiń janyna mal qamaıtyn qora salynǵan. Androndyqtar tórt túlik maldyń barlyq túrin ósirgen.
Ǵalymdar Coltústik jáne Batys Qazaqstan aımaǵynan 80 - nen astam qonystardy tapqan. Olardyń keıbirin ertedegi alǵashqy qalalar deýge bolady. Qostanaı oblysy men Chelábi oblysynyń shekarasynan eski qala – Arqaıym tabyldy.
Mal ósirý otyryqshylyq, baqtashylyq túrinde bolǵan. Mal jaıýǵa yńǵaıly bolý úshin shóbi shúıgin jáne jelden yqtasyn bolatyn jerlerdi tańdap alǵan. Androndyqtar Esil, Tobyl, Ertis, Buqtyrma ózenderin boılaı qonystanǵan. Ózen ańǵarlaryndaǵy taıpalar jerdi tesemen óńdegen, jylqy, sıyr, qoı, eshki ósirgen. Androndyqtardyń qonystarynan eginshilik quraldary – dán tartatyn dıirmen, jer óńdeýge arnalǵan tese, mys pen qola oraqtar tabyldy.
Metal kenishteri Zyránovsk, Jezqazǵan, Qarqaraly, Aqshataýdan tabyldy. Qanysh Sátbaevtyń málimeti boıynsha, Jezqazǵannan 1 mln tonna ken óndirilip, odan 100 myń tonna mys qorytylǵan. Narym men Qalba (Shyǵys Qazaqstan) ken ornynda 1100 tonna qalaıy shyǵarylǵan.
Kendi qorytý úshin qurylysy óte kúrdeli qazandyqtar salyndy. Qazandyqqa aýa úrleıtin kórik jasaldy. Qorytyp jasalǵan eńbek quraldary tastaı qatty, ádemi sary tústi boldy. Ken óndirýshilerdiń qonysy kenishke jaqyn jerlerde ornalasqan.
Mysty óndirý úshin ken ornynyń aldyna ot jaǵyp, qyzǵannan keıin sý quıǵan. Shytynap, ýatylǵan kendi tas jáne qola qaılanyń, aǵash synanyń kómegimen opyrady. Keıin tas balǵamen usaqtaǵan. Eńbek quraldary tas nemese saz balshyq qalyptarǵa quıylyp, óńdelgen.
Andron mádenıetiniń eń negizgi sıpaty – saz balshyqty ydys jasaýǵa paıdalaný. Qysh ydystar arnaýly peshterde kúıdirilip, taraq tárizdi nemese tegis qalyppen órnekteldi. Kóze qumyralar túriniń ásemdigimen, órnekti áshekeılerimen tamasha óner týyndysy bolyp sanalady.
Akademık V. P. Alekseevtiń bergen sıpattamasy: "Androndyqtar muryndy kelgen, bet súıegi shyǵyńqy emes, kózderi úlken. Keskin - keıpi iri, dene qurylysy myǵym, jigerli, kelbetti adamdar bolǵan".
Androndyqtardyń boıy onsha bıik emes, beti jalpaq, mańdaılary taıqylaý bolyp kelgen. Dene qurylysy jaǵynan eýropeoıdterge uqsaıdy.
Ortalyq Qazaqstan aýmaǵynan qola dáýirine jatatyn 30 qonys, 150 oba zertteldi.
Petrovka men Bogolúbov qonystary (Soltústik Qazaqstan) orlarmen, dýaldarmen qorshalǵan.
Adamdardy jerlegende basyn batysqa nemese ońtústik - batysqa qaratqan. Androndyqtar tabıǵat kúshterine tabynǵan.
Qola dáýirindegi tasqa salynǵan sýretter Tańbaly, Jasybaı, Hantaý jerlerinen tabylǵan. Bul sýretterde jabaıy buqa, qos órkeshti túıeler, bılegen adamdar salynǵan.
Chaglınka, Petrovka (Soltústik Qazaqstan) qonystarynda úılerdiń qabyrǵalary tik baǵandardan turǵyzylyp, kıiz úıdiń torkóz keregeleri tárizdi etip jasalǵan. Ǵalymdar androndyqtardyń dóńgelek, jeńil baspanalary qazaqtyń kıiz úıine uqsaıdy dep esepteıdi.
Konspekt suraqtar
1. Qola dáýiriniń hronologıalyq sheńberi:
2. Kendi qorytý úshin salyndy:
3. Qola dáýirine jatatyn metal kenishteri tabylǵan aımaq:
4. Androndyqtardyń basty kásibi:
5. Qola dáýiriniń eń alǵashqy qalalarynyń biri:
6. Androndyqtardyń baspanalary:
7. Qola dáýiriniń mádenıeti:
8. Elimizdiń aýmaǵynda qola dáýiri bastaldy:
9. Qola dáýirine jatatyn, Ortalyq Qazaqstannan tabylǵan qonystar sany:
10. Androndyqtardyń bet - beınesin sıpattaǵan antropolog - ǵalym:
11. Qola dáýirindegi ydys jasaýdyń eń bir óristegen túri:
12. Kendi opyrýǵa arnalǵan quraldar:
13. Androndyqtardyń jerleý ǵurpy:
14. Androndyqtardyń tasqa salynǵan sýretteri tabylǵan jer:
15. Petrovka qonysy ornalasqan aımaq:
Taqyryptyń testi
Qola dáýiriniń negizgi sıpaty. júkteý
You Might Also Like
-
II BÓLİM. Erte temir dáýirindegi Qazaqstan. Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń qalyptasýy
