Qosh keldiń - Áz naýryz!
Qosh keldiń - Áz naýryz!
Maqsaty:
Bilimdilik: Naýryz meıramy týraly túsinik berý arqyly qazaq halqynyń salt dástúrin kórsetý jáne ony qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: Taqpaq óleń aıtý jáne oıyndar arqyly óı órisin damytý, baılanystyryp sóıleýin jetildirý, sózdik qorlaryn molaıtý, til mádenıetin kóterý.
Tárbıelik: Halqymyzdyń rýhanı baılyǵy salt dástúrdi sińire otyryp, ata dástúrin tanyp bilýge ardaqtaýǵa tárbıeleý. Imandylyq pen adamgershilikke ataly sózden ǵıbrat alýǵa ádeptilikke sypaılyqqa tárbıeleý, tatýlyqqa birlikke shaqyrý.
Kórnekilik: Besik bala, naýryz kóje, baýyrsaq t. b. ulttyq taǵamdar.
Zaldyń ishi merekege saı bezendirilgen. Bir buryshta kıiz úı ishi kórinisi jabdyqtalǵan, dóńgelendire tósek kórpeler tóselegen, ortada dóńgelek ústelde ulttyq taǵamdar qoıylǵan. Tórde úlkender otyrady.
Júrgizýshi:
Naýryz toıy - eldiń toıy,
Kóktem toıy - tóldiń toıy.
Aq shaǵala, appaq úıler,
Araladym kúni boıy.
Oıatyp shyń men asqardy,
Eritip muz ben aq qardy,
Nurlandyrǵan
Ádemi ánmen balalar zalǵa kirip jaıǵasady.
Júrgizýshi: Armysyzdar, ata - analar, qonaqtar! Bárimizdiń asyǵa kútken Naýryz toıymyz da kelip jetti. Toılaryńyz qutty bolsyn! Naýryz – «jańa kún» degen sóz. Bul kún – bizdiń ata - babalarymyz, arǵy tegimiz myńdaǵan jyldardan beri toılap kele jatqan jyl basy merekesi. Naýryz toıymyz qutty bolsyn! Ulystyń uly kúni dep atalǵan Naýryzda densaýlyqtaryńyz myqty, tilekterińiz qabyl bolsyn! Naýryz aıy – Shyǵys kún esebi boıynsha jyldyń alǵashqy aıy. Bul aıda jyldyń alǵashqy aıy esebinde kún men tún teńeledi, sol sebepten Naýryz jyl basy bolyp sanalady.
Júrgizýshi: Balalar kóktem merekesi týraly án aıtamyz ba? Endeshe bárimiz án aıtaıyq.
Án «Nurly kóktem»
Júrgizýshi: Balalar bizder Ulystyń Uly kúni aq bata alyp, shashý shashatyn kim ekenin bilesińder me!
Balalar: Qydyr Ata! Naýryz Áje!
Júrgizýshi: Endeshe ortaǵa aq batasyn berýge Qydyr atamyzdy shashýyn shashýǵa Naýryz ájemizdi shaqyraıyq!
Naýryz Áje:
"Naýryz kelse, qut kelgeni, halaıyq!"
Esik ashyp, shashý shashyp,
El bop qarsy alaıyq (otyrǵan qonaqtarǵa shashý shashý)
Júrgizýshi: Qydyr ata! Naýryz Áje! Ortaǵa jaıǵasyńdar búgin bizdiń aýylda úlken toı bolǵaly jatyr bizben birge toılańyzdar!
Qydyr Ata: Jaraıdy qurmettep bizdi tórge shaqyrsańdar eshqandaı qarsylyǵymyz joq.
(Ortaǵa baryp otyrady)
QYDYR ATA: Al endi men aýylymyzda naýryz toıy bolyp jatyr eken bata bereıin.
Surasań bata bereıin,
Ústem bolsyn mereıiń
Yqylaspen qol jaısań,
Aq tilekti tógeıin
Ulys oń bolsyn
Aq mol bolsyn
Qaıda barsań jol bolsyn!
Ulys baqty bolsyn,
Tórt túlik aqty bolsyn!
Áýmın!
Júrgizýshi: bizdiń balalar shetinen ónerli naýryz merekesine arnalǵan taqpaqtaryn tyńdańyzdar:
Taqpaqtar:
Ýa, aǵaıyn, halaıyq,
Munda nazar salaıyq.
Merekesi halyqtyń
Naýryz toıyn bastaıyq. Aınar
Naýryz keldi nur keldi,
Túgel aımaq túrlendi.
Naýryzǵa kúlimdep,
Kún shýaǵy tógildi. Gúlnur
Naýryz toıym, Naýryz toıym.
Qutty bolsyn halaıyq!
Káne, dostar, Káne dostar.
Shyrqap ánge salaıyq. Asemaı
Naýryz shattyq ánimiz
Saltanatty sánimiz
Án salamyz bárimiz
Bı bıleımiz bárimiz Arsen
Naýryz keldi elime
Naýryz keldi jerime
Baılyq baqyt tileımin
Búkil qazaq eline! Darıa
Júrgizýshi: Jaraısyńdar balalar naýryz aıynda aýylymyzda kún jylynyp, qar erip mal tóldep aýzymyz aqqa tolatyn kez eken. Endeshe qoshaqan ánin aıtaıyq.
Án: «Qoshaqan»
Bı: «Qara jorǵa»
Júrgizýshi: Rahmet balalar. Endi bizdiń balalar ulttyq oıyn oınap beredi.
Oıyn: «Qyz qýý» bir qyz qashady ony bes bala qýady kim birinshi baryp betinen súıedi sol jeńiske jetedi.
Kishkentaı bala qolynda qamshy bar “Súıinshi, súıinshi” sábı dúnıege keldi.
Qydyr Ata: Sábıleriń qutty bolsyn! Balanyń baýy berik bolsyn! Kishkentaı sábıdi ákelińder azan shaqyryp atyn qoıaıyq!
Kelin: Qundaqtalǵan sábıdi alyp keledi!
Qydyr Ata: Sen naýryz merekesi kúni dúnıege kelgesin seniń atyńdy Naýryzbaı qoıamyz dep Seniń atyń “Naýryzbaı” Seniń atyń “Naýryzbaı” Seniń atyń “Naýryzbaı” úsh ret qulaǵyna aıqaılaıdy.
Naýryz Áje: Endi dúnıege kelgen sábıdi besikke salaıyq! Balalar, besikke salý úshin Besik, qolbaý, aıaqbaý, shúmek, kórpe, kópshik. Besik - qasıetti múlik. Besikti alastap, tyshtyrma jasap, balany besikke bóleıdi. Bále - jaladan saqtasyn dep, yrymdap, oǵan tumar taǵyp qoıady.
Áje tolyǵymen túsindirip balany besikke bóleıdi:
Júrgizýshi: Balańyzdyń ómir jasy uzaq baýy berik bolsyn, bizdiń balalar sıaqty ónerli bala bolyp óssin.
Qosh keldiń - Áz naýryz! júkteý
Maqsaty:
Bilimdilik: Naýryz meıramy týraly túsinik berý arqyly qazaq halqynyń salt dástúrin kórsetý jáne ony qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: Taqpaq óleń aıtý jáne oıyndar arqyly óı órisin damytý, baılanystyryp sóıleýin jetildirý, sózdik qorlaryn molaıtý, til mádenıetin kóterý.
Tárbıelik: Halqymyzdyń rýhanı baılyǵy salt dástúrdi sińire otyryp, ata dástúrin tanyp bilýge ardaqtaýǵa tárbıeleý. Imandylyq pen adamgershilikke ataly sózden ǵıbrat alýǵa ádeptilikke sypaılyqqa tárbıeleý, tatýlyqqa birlikke shaqyrý.
Kórnekilik: Besik bala, naýryz kóje, baýyrsaq t. b. ulttyq taǵamdar.
Zaldyń ishi merekege saı bezendirilgen. Bir buryshta kıiz úı ishi kórinisi jabdyqtalǵan, dóńgelendire tósek kórpeler tóselegen, ortada dóńgelek ústelde ulttyq taǵamdar qoıylǵan. Tórde úlkender otyrady.
Júrgizýshi:
Naýryz toıy - eldiń toıy,
Kóktem toıy - tóldiń toıy.
Aq shaǵala, appaq úıler,
Araladym kúni boıy.
Oıatyp shyń men asqardy,
Eritip muz ben aq qardy,
Nurlandyrǵan
Ádemi ánmen balalar zalǵa kirip jaıǵasady.
Júrgizýshi: Armysyzdar, ata - analar, qonaqtar! Bárimizdiń asyǵa kútken Naýryz toıymyz da kelip jetti. Toılaryńyz qutty bolsyn! Naýryz – «jańa kún» degen sóz. Bul kún – bizdiń ata - babalarymyz, arǵy tegimiz myńdaǵan jyldardan beri toılap kele jatqan jyl basy merekesi. Naýryz toıymyz qutty bolsyn! Ulystyń uly kúni dep atalǵan Naýryzda densaýlyqtaryńyz myqty, tilekterińiz qabyl bolsyn! Naýryz aıy – Shyǵys kún esebi boıynsha jyldyń alǵashqy aıy. Bul aıda jyldyń alǵashqy aıy esebinde kún men tún teńeledi, sol sebepten Naýryz jyl basy bolyp sanalady.
Júrgizýshi: Balalar kóktem merekesi týraly án aıtamyz ba? Endeshe bárimiz án aıtaıyq.
Án «Nurly kóktem»
Júrgizýshi: Balalar bizder Ulystyń Uly kúni aq bata alyp, shashý shashatyn kim ekenin bilesińder me!
Balalar: Qydyr Ata! Naýryz Áje!
Júrgizýshi: Endeshe ortaǵa aq batasyn berýge Qydyr atamyzdy shashýyn shashýǵa Naýryz ájemizdi shaqyraıyq!
Naýryz Áje:
"Naýryz kelse, qut kelgeni, halaıyq!"
Esik ashyp, shashý shashyp,
El bop qarsy alaıyq (otyrǵan qonaqtarǵa shashý shashý)
Júrgizýshi: Qydyr ata! Naýryz Áje! Ortaǵa jaıǵasyńdar búgin bizdiń aýylda úlken toı bolǵaly jatyr bizben birge toılańyzdar!
Qydyr Ata: Jaraıdy qurmettep bizdi tórge shaqyrsańdar eshqandaı qarsylyǵymyz joq.
(Ortaǵa baryp otyrady)
QYDYR ATA: Al endi men aýylymyzda naýryz toıy bolyp jatyr eken bata bereıin.
Surasań bata bereıin,
Ústem bolsyn mereıiń
Yqylaspen qol jaısań,
Aq tilekti tógeıin
Ulys oń bolsyn
Aq mol bolsyn
Qaıda barsań jol bolsyn!
Ulys baqty bolsyn,
Tórt túlik aqty bolsyn!
Áýmın!
Júrgizýshi: bizdiń balalar shetinen ónerli naýryz merekesine arnalǵan taqpaqtaryn tyńdańyzdar:
Taqpaqtar:
Ýa, aǵaıyn, halaıyq,
Munda nazar salaıyq.
Merekesi halyqtyń
Naýryz toıyn bastaıyq. Aınar
Naýryz keldi nur keldi,
Túgel aımaq túrlendi.
Naýryzǵa kúlimdep,
Kún shýaǵy tógildi. Gúlnur
Naýryz toıym, Naýryz toıym.
Qutty bolsyn halaıyq!
Káne, dostar, Káne dostar.
Shyrqap ánge salaıyq. Asemaı
Naýryz shattyq ánimiz
Saltanatty sánimiz
Án salamyz bárimiz
Bı bıleımiz bárimiz Arsen
Naýryz keldi elime
Naýryz keldi jerime
Baılyq baqyt tileımin
Búkil qazaq eline! Darıa
Júrgizýshi: Jaraısyńdar balalar naýryz aıynda aýylymyzda kún jylynyp, qar erip mal tóldep aýzymyz aqqa tolatyn kez eken. Endeshe qoshaqan ánin aıtaıyq.
Án: «Qoshaqan»
Bı: «Qara jorǵa»
Júrgizýshi: Rahmet balalar. Endi bizdiń balalar ulttyq oıyn oınap beredi.
Oıyn: «Qyz qýý» bir qyz qashady ony bes bala qýady kim birinshi baryp betinen súıedi sol jeńiske jetedi.
Kishkentaı bala qolynda qamshy bar “Súıinshi, súıinshi” sábı dúnıege keldi.
Qydyr Ata: Sábıleriń qutty bolsyn! Balanyń baýy berik bolsyn! Kishkentaı sábıdi ákelińder azan shaqyryp atyn qoıaıyq!
Kelin: Qundaqtalǵan sábıdi alyp keledi!
Qydyr Ata: Sen naýryz merekesi kúni dúnıege kelgesin seniń atyńdy Naýryzbaı qoıamyz dep Seniń atyń “Naýryzbaı” Seniń atyń “Naýryzbaı” Seniń atyń “Naýryzbaı” úsh ret qulaǵyna aıqaılaıdy.
Naýryz Áje: Endi dúnıege kelgen sábıdi besikke salaıyq! Balalar, besikke salý úshin Besik, qolbaý, aıaqbaý, shúmek, kórpe, kópshik. Besik - qasıetti múlik. Besikti alastap, tyshtyrma jasap, balany besikke bóleıdi. Bále - jaladan saqtasyn dep, yrymdap, oǵan tumar taǵyp qoıady.
Áje tolyǵymen túsindirip balany besikke bóleıdi:
Júrgizýshi: Balańyzdyń ómir jasy uzaq baýy berik bolsyn, bizdiń balalar sıaqty ónerli bala bolyp óssin.
Qosh keldiń - Áz naýryz! júkteý
You Might Also Like
