InfoHub Logo

"Kúlimshar" ortańǵy qazaq tobynyń uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Komýnıkasıa
Bólimi: Sóıleýdi damytý.
Taqyryby: Qýyrshaq bizde qonaqta
Maqsaty: tárbıeshiniń úlgisi boıynsha sóılem qurap, aıta bilýge úıretý. Balalar qýyrshaqtyń kelbetine qarap, onyń shashynyń, kóziniń túsin, kóılegin, aıaq kıimin óz betterinshe sýrettep áńgimeleý. Zattardy toptastyrýǵa, olardy ataı bilýge úıretý (oıynshyqtar: dop, mashına, qýyrshaq jáne t. b.) Til. Baılyqtaryn damytý. Balalardy qonaq kútýge tárbıeleý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar: ulttyq kóılek kıgen qýyrshaq.

Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Ulttyq kóılek kıgen qýyrshaqtyń qonaqqa kelýi. Qýyrshaqpen sálemdesý.

Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
- Balalar, bul qýyrshaqtyń esimin sender bilesińder me?
- Olaı bolsa, qýyrshaqtyń ózinen surap kóreıikshi.
– Balalar, qýyrshaq esimin aıtqysy kelmese, onda bárimiz birge onyń esimin qoıaıyq.
– Káne, kimniń qandaı esim qoıǵysy keledi?
- Qýyrshaqtyń esimin qoıǵanda onyń esimi de atyna zaty saı ádemi esim bolýy kerek. Mysaly: «Sulýshash», «Kámshat», «Qarashash». (Halyq áni «Úkili Kámshat» ánin qoldanýǵa bolady.)
- Qýyrshaqtyń esimin qoıdyq. Endi qonaqqa kelgen qýyrshaǵymyzdy joǵary shyǵaraıyq. – Káne, bárimiz birge:
- Endi Sulýshash qýyrshaǵymyzǵa toqtalaıyq.
- Sulýshash senderge unady ma? Nesi unady?
(Shashy, kóılegi, syrǵasy, bórki, kamzoly, úkisi).
- Sulýshashtyń shashy qandaı?
(Qoıý qara shashty)
-« Qoıý qara shashty» degen «shashy qalyń» degendi bildiredi.
- Ol shashyn qalaı jınap alypty?
(Qos burymdy)
- Kózderi qandaı?
(Qaraqat kózdi) (qaraqat kózdi degen qaraqat jıdegindeı móldirep tur degendi bildiredi.)
- Al Sulýshashymyzdyń kóılegi qandaı? (Búrmeli, qazaqtyń ulttyq kóılegi)
Sulýshashtyń bórkine toqtalý.
- Bórik kıimniń qaı túrine jatady?

- Bóriktiń tóbesinde úlpildep turǵan nesi?
- Bóriktiń tóbesindegi úkisi neden jasalady?
Dıdaktıkalaq oıyn: «Óz ornyna ornalastyr»
Maqsaty: Balalardy sýretke qarap áńgimeleı bilýge úıretý.
Úki – orman qusy.
Úkiniń – júni úlpildek.
- Endi bárimiz úkiniń dybysyn salaıyqshy.
Sergitý jattyǵýy:
«Qýyrshaq» óleńin oqyp berý.
Sóılemeısiń sen nege,
Tilin joq pa, qýyrshaq?
Jýynbaısyń sen nege,
Kirin joq pa, qýyrshaq?
Aıaǵyń bar ma, sen nege,
Júre almaısyń, qýyrshaq?
Jumsaǵanda sen nege,
Til almaısyń, qýyrshaq?
Biz kúlgende kúlmeısiń,
Ańqaýsyń ba, qýyrshaq?
Bizben birge júrmeısiń,
Jalqaýsyń ba, qýyrshaq?
(R. Tyshqanbaev)
«Aınytpaı sal» oıyny.
Sharty: qýyrshaqtyń jylaǵan daýsyn salý.
Qulynshaqtan qýyrshaq,
Shaýyp júrip qulady.
Salshy daýsyn, qýyrshaq,
Sonda qalaı jylady?
J. Qaljanova

Tárbıeshi: Ilásova Ý. M.
Qýyrshaq bizde qonaqta. júkteý