Qustardyń týǵan jerge oralýy
Taqyryby: Qustardyń týǵan jerge oralýy.
Maqsaty: Qustardyń kóktem mezgilindegi tirshilik áreketteri. Qustardyń kelýi. Uıa jasaý, jumyrtqa salý, balapan shyǵaryp ózgerýi. qus uıasyn, balapandaryn qorǵaý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı - órisin, sózdik qoryn damytý. tabıǵatty baqylap, qorytyndy jasaı bilýge baýlý.
Tárbıeligi: Qustardy qorǵaı bilige, qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý. Oqýshylardyń týǵan jerege degen súıispenshilik, patrıottyq sezimin jetildirip tárbıeleý.
Ádisi: Suraq - jaýap, túsindirmeli, kórsetilimdi ádis, toptastyrý.
Túri: Aralas sabaq.
Pánaralyq baılanys: Ana tili, matematıka, mýzyka.
Kórnekiligi: Sýretter, slaıd, qustar, uıa, sýretter, kóktem peızajy, kóktem úni jazylǵan dısk.
Júrý barysy:
1. Psıhologıalyq ahýal.
Aspanymyz ashyq bolsyn,
Kúnimiz jaryq bolsyn
Denimiz saý bolsyn,
Elimiz aman bolsyn.
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
Ótken sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
Maldy kóktemde kútip baǵý.
Bilimdi tekserý. Oıyn
1. Maldyń piri, tólderiniń ataýy?
2. Maldy qalaı shaqyrady?
3. Maldyń qandaı paıdasy bar?
4. Malǵa qatysty tyıym sózder?
Óte jaqsy balalar tórt - túlik mal týraly kóp nárse biledi ekensińder.
- Kóktem aılary ataıyqshy?
- Naýryz, Sáýir, Mamyr.
- Kóktemde qandaı ózgerister bolady?
- Qar erıdi, kún jylyna bastaıdy, qustar ushyp keledi.
3. Jańa sabaq.
- Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby ″Qustardyń týǵan jerge oralýy″.
- Balalar týǵan jer degendi qalaı túsinesińder.
- Balalar óz oılaryn aıtady.
- Sender týǵan jerlerińdi, týǵan úılerińdi alysqa ketkende saǵynasyńdar ma?
- Balalar óz oılaryn aıtady.
-″Týǵan jer - altyn besik″,″Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas″degen maqal tegin aıtylmasa kerek.
- sol sıaqty qustarda týǵan jerge saǵynyshpen oralady.(vıdeo kórsetý)
- Eń aldymen qaratorǵaı keledi, sodan soń qarlyǵash, saryalaqaz, tyrýlap ushqan tyrnalar, boztorǵaı keledi.
Qustar týraly (slaıd kórsetiledi)
- Olar kelisimen uıa salýǵa yńǵaıly oryn izdeıdi.
- Uıa salyp, urpaq órbitý qamyna kirisedi.
4. Ózim oqımyn.
1) Túsindiremin.
5. Sýretpen jumys.
1) Qustardyń uıa jasap, jumyrtqa salǵan kezi olar úshin óte qıyn da qaýipti. Sebebi jumyrtqaǵa jaý kóp. Kóktem kezinde qustar balapandaryn qorektendirý úshin erteden keshke deıin jem tasýmen bolady.
6. Qosymsha túsinik.
1) Ár túrli qustarǵa qosymsha túsinikter berý.
7. Toptastyrý.
8. Sergitý sáti.
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Ornymyzdy tabaıyq,
Ádemi etip jazaıyq.
90. Dáptermen jumys.
1. Qus attaryn jaz.
2. Týǵan jer týraly maqaldy jaz.
10. Oıyn″Bul qaı qustyń uıasy?″
1. Qurqyltaı.
2. Búrkit.
3. Qarlyǵysh.
11. Esińe saqta!
Qus uıasyn buzba, jumyrtqasyn alma. Balapandardy mysyqtan jáne tentek balalardan qorǵa!
12. Qorytyndy.
1. Kóktemde qustar qaı jaqtan oralady?
2. Ol jaqqa qashan, nelikten ketken edi?
3. Jyl qustaryn jáne otyryqshy qustardy tap?
13. Úıge tapsyrma
Kóktemde qustyń uıa salǵanyn baqyla.
Mátindi túsinip oqy.
Týǵan jer týraly maqaldardy jınaqtaý.
14. Baǵalaý.
Maqsaty: Qustardyń kóktem mezgilindegi tirshilik áreketteri. Qustardyń kelýi. Uıa jasaý, jumyrtqa salý, balapan shyǵaryp ózgerýi. qus uıasyn, balapandaryn qorǵaý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı - órisin, sózdik qoryn damytý. tabıǵatty baqylap, qorytyndy jasaı bilýge baýlý.
Tárbıeligi: Qustardy qorǵaı bilige, qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý. Oqýshylardyń týǵan jerege degen súıispenshilik, patrıottyq sezimin jetildirip tárbıeleý.
Ádisi: Suraq - jaýap, túsindirmeli, kórsetilimdi ádis, toptastyrý.
Túri: Aralas sabaq.
Pánaralyq baılanys: Ana tili, matematıka, mýzyka.
Kórnekiligi: Sýretter, slaıd, qustar, uıa, sýretter, kóktem peızajy, kóktem úni jazylǵan dısk.
Júrý barysy:
1. Psıhologıalyq ahýal.
Aspanymyz ashyq bolsyn,
Kúnimiz jaryq bolsyn
Denimiz saý bolsyn,
Elimiz aman bolsyn.
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
Ótken sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
Maldy kóktemde kútip baǵý.
Bilimdi tekserý. Oıyn
1. Maldyń piri, tólderiniń ataýy?
2. Maldy qalaı shaqyrady?
3. Maldyń qandaı paıdasy bar?
4. Malǵa qatysty tyıym sózder?
Óte jaqsy balalar tórt - túlik mal týraly kóp nárse biledi ekensińder.
- Kóktem aılary ataıyqshy?
- Naýryz, Sáýir, Mamyr.
- Kóktemde qandaı ózgerister bolady?
- Qar erıdi, kún jylyna bastaıdy, qustar ushyp keledi.
3. Jańa sabaq.
- Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby ″Qustardyń týǵan jerge oralýy″.
- Balalar týǵan jer degendi qalaı túsinesińder.
- Balalar óz oılaryn aıtady.
- Sender týǵan jerlerińdi, týǵan úılerińdi alysqa ketkende saǵynasyńdar ma?
- Balalar óz oılaryn aıtady.
-″Týǵan jer - altyn besik″,″Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas″degen maqal tegin aıtylmasa kerek.
- sol sıaqty qustarda týǵan jerge saǵynyshpen oralady.(vıdeo kórsetý)
- Eń aldymen qaratorǵaı keledi, sodan soń qarlyǵash, saryalaqaz, tyrýlap ushqan tyrnalar, boztorǵaı keledi.
Qustar týraly (slaıd kórsetiledi)
- Olar kelisimen uıa salýǵa yńǵaıly oryn izdeıdi.
- Uıa salyp, urpaq órbitý qamyna kirisedi.
4. Ózim oqımyn.
1) Túsindiremin.
5. Sýretpen jumys.
1) Qustardyń uıa jasap, jumyrtqa salǵan kezi olar úshin óte qıyn da qaýipti. Sebebi jumyrtqaǵa jaý kóp. Kóktem kezinde qustar balapandaryn qorektendirý úshin erteden keshke deıin jem tasýmen bolady.
6. Qosymsha túsinik.
1) Ár túrli qustarǵa qosymsha túsinikter berý.
7. Toptastyrý.
8. Sergitý sáti.
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Ornymyzdy tabaıyq,
Ádemi etip jazaıyq.
90. Dáptermen jumys.
1. Qus attaryn jaz.
2. Týǵan jer týraly maqaldy jaz.
10. Oıyn″Bul qaı qustyń uıasy?″
1. Qurqyltaı.
2. Búrkit.
3. Qarlyǵysh.
11. Esińe saqta!
Qus uıasyn buzba, jumyrtqasyn alma. Balapandardy mysyqtan jáne tentek balalardan qorǵa!
12. Qorytyndy.
1. Kóktemde qustar qaı jaqtan oralady?
2. Ol jaqqa qashan, nelikten ketken edi?
3. Jyl qustaryn jáne otyryqshy qustardy tap?
13. Úıge tapsyrma
Kóktemde qustyń uıa salǵanyn baqyla.
Mátindi túsinip oqy.
Týǵan jer týraly maqaldardy jınaqtaý.
14. Baǵalaý.
You Might Also Like
-
Matematıka 2 - synyp1. Sandy órnekterdi salystyrý2. Teńdeý shyǵarý3. 21-den 100-ge deıingi sandar
-
Sabaqtyń taqyryby: Eki aınymalysy bar teńdeý jáne onyń grafıgi
