InfoHub Logo

Rámizderim-eldigimniń belgisi,
Bilý kerek-bala-daǵy eń kishi.
Rámizderim-Ánuran,Tý, Eltańba,
Rámizderdi jatqa bilgen jón kisi.

Bári bolǵan qarań syndy kóne
El belgi de, erlik ónerde.
Jahandaǵy eń jaýynger halyqta,
Kim senedi «Tý bolmady» degenge?

Endi búgin ólgen Týym tirildi,
Ánuranym jalǵap aldy ǵumyrdy.
Bosaǵada qalyp ketken Eltańbam,
Baıaǵysha tórime kep ilindi.

Bas bilgizip jer tarpyǵyn tarpańǵa,
Jasy turmaq shyǵady eken qarty ańǵa.
Qalaı onyń Eltańbasy bolmaıdy,
Túligine deıin salsa en-tańba.

Ánuran

Ánurany elimniń
Shaqyrady birlikke.
Egemendi halqymnyń
Bolashaǵy birlikte.
Jaqsy jaýapty basa sal
Eki jaqtan kómkergen.

Eltańba

Beınelep san ǵasyrdy,
Eltańbasy elimniń.
Taratady has úlgi,
Kıesindeı elimniń.
Babam tulpar jaratty.
Tulpar barda qanatty,
Shaıqalmaıdy shańyraq.
Órkenıet tórinde,
Nur tógedi eltańba
Aq Ordanyń tórinde.

Eltanbasy elimniń
Netken áıbat, ádemi.
Tunyǵyndaı kóńildiń
Ortada aspan álemi!
Qut, bereke shańyraq
Oryn alǵan ol tórden.
Qanatty qos arǵymaq

Jalaý

Jelbireıdi shalyqtap,
Qazaqstan jalaýy.
Kókte qyran qalyqtap,
Qanat qaǵyp barady.
Kók aspanda nurly Kún,
Kúlimdeıdi dalama.
Baqyt tilep tur búgin
Ol barlyq pák balaǵa.
Ulttyq órnek muramyz
Adastyrmas murattaı.
Nyq kóterip turamyz,
Jalaýdy biz qulatpaı!

Maqtansań maqtan elim dep,
Tanı bil eldik tańbańdy.
Eltańba,Týyn, Ánuran-
Táýelsizdikke tántbelgi-
Qasıetti osy rámizder.
Elime rýh, mán berdi,
Iesi onyń myna bizder.

«Elimizdiń rámizderi»- kósheıik.
Kók júzinde kógildir
Gúl jaınaǵan móldir nur.
Qazaqstan jalaýy-
Azattyqtyń alaýy.
Jelbireıdi aspanda,
Otan orny asqarda.

Móldir,bultsyz ashyq aspan kúmbeziń,
Beınelegen altyn shapaq kún kózin.
Adaldyq pen páktik kóńil nyshany
Kórip júrmin kók týymdy kúnde ózim.
Kógildir tús móldir,taza páktigim,
Yrymdady bolsa eken dep sátti kún.
Beıbitshilik,tynyshtyqtyń nyshanyń,
Kók týymyz bildirip tur tap búgin.
Órneksiz tur qoltańbasy dáýirdiń,
Qadam bastyq,artta qaldy aýyr kún.
Qazaǵymnyń ulttyq «Qoshqar múıizi»
Áli kúnge kókeıinde baýyrdyń.
Qazaǵymyzǵa tanys órnek ejelden
Qýat bergen, zulymdyqtan jebegen.
Qasterlegen «Qoshqar múıiz» órnegin,
Qasıettiń bir kúnine teńegen.
Qyran qustaı mańǵazy da qyraǵy
Bolsa eken dep Beıbitshilik turaǵy,
Sondyqtanda da kók týymda qalyqtap,
Qyran búrkit qanat jaıyp turady.
Ór qanatty suńqardyń
Qanatymen shyrqar kim?
Qazaqstan Otanym,
Álem bilgen ataǵyn.
Jarqyraǵan ár tandy
Memlekettik Eltańba.
Halqymyzdyń beınesin
Keń tanyta órlesin.

Kók aspandaı kókpeńbek
Qazaqstan jalaýy
Kók emes ol tekten – tek
Eldiń ashyq qabaǵy.

Aınymaıdy aspannan
Bizdiń týdyń boıaýy,
Ony halyq qashanda
Bıikke ilip qoıady

Eltanbasy elimniń
Netken áıbat, ádemi.
Tunyǵyndaı kóńildiń
Ortada aspan álemi!

Qut, bereke shańyraq
Oryn alǵan ol tórden.
Qanatty qos arǵymaq
Eki jaqtan kómkergen

Ánurany elimniń
Shaqyrady birlikke.
Egemendi halqymnyń
Bolashaǵy birlikte.

Qazaqstan rámizderi- eldigimniń belgisi,
Bilý kerek balaǵa deıin eń kishi.
Án uran, kóńildir tý, eltańba,
Rámizderdi jatqa bilsin ár kisi.

Án uranym - jan uranym,
Aıtar ánim, sóıler sózim.
Týǵan jerim- saǵynarym,
Júrsem eger dúnıe kezip.
Qatar shapqan qos tulpar,
Aı astynda qazaq úı.
Qalyqtaǵan jas sunqar,
Sharyqtaǵan taza kúı.
Bul tańbasy elimniń,
Eldigimniń belgisi.

Rámiz, rámizder, rámizder týraly taqpaq, rámizder týraly óleń joldary, rámizder týraly óleń shýmaqtary, eltańba tý týraly taqpaq, tý eltańba ánuran týraly óleń