Sáken Seıfýllın. «Birjan sal»
Sabaqtyń taqyryby: Sáken Seıfýllın. «Birjan sal»
Ana tili 3 synyp
Sabaq maqsaty: 1. Sáken Seıfýllın týraly maǵlumat berý. Birjan ómiri men shyǵarmashylyǵyn tanystyrý. Birjan óneri týraly jan – jaqty málimet berý.
2. Oqýshylardy túsindirip, daýystap oqýyn qalyptastyrý. Oqýshylardy mánerlep, daýys yrǵaǵymen aıtyp úıretý.
3. Oqýshylardy adamgershilikke, estetıkalyq talǵamǵa úırete bilý.
Sabaq túri: aralas
Ádis – tásili: toptastyrý, erkin jazý strategıasy, bir aınalym sóılesý, oı shaqyrý
Sabaq barysy:
Psıhologıalyq daıyndyq
- Oqýshylar ótken taqyryptarymyzdy qaıtalaıyq. Bala Turar áńgimesi bolatyn. endeshe, áńgimedegi Turardyń muǵalimi aıtqandaı «Qaıtalaý – bilimniń aınasy». Biz ótken taqyryptarymyzda Bala Abaı men Muhtar aýlyna saıahat jasaıyq. Abaı aýyldaryna jyrshy, aqyn kelip edi ǵoı. «Qaıtalaý – bilimniń aınasy» dedik qoı búgingi ótetin sabaǵymyzben baılanysy bar.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
Úıge «Turardyń bolashaǵy» atty óz oılarymyzdy bildirsek. «Bir aınalym sóılesý»boıynsha kim daıyn?
Oı ashar. Sabaq epıgrafy: «Aqynnyń tili qylyshtan ótkir, qyldan názik»
Bul sózdiń maǵynasyn sabaq sony túsinetin bolamyz. Nelikten osylaı aıtylǵandyǵy.
Oı shaqyrý. Maqal – mátelder maǵynasyn túsindirý.
Birligi joq el tozady,
Birligi kúshti el ozady.
Saýsaq ilikpeı,
Ine ilikpeıdi.
«Jasyryn sóz» oıyny.
Rebýsty sheshý.
Birjan sal
Sal - sándi kıinip, erekshelenip júretin seri ánshi.
Birjan sal týraly óleńdi jazǵan Sáken Seıfýllın.
Sáken Seıfýllın ómiri men shyǵarmashylyǵyna sholý
Kóksheniń sal – serilerimiz shyqqan. Aqan seri aq toqty, birjan sal sekildi. Kókshetaýdyń tabıǵaty qandaı ádemi bolsa, aqyn, sal serisi de sondaı keń, tartymdy bolǵan.
Birjan óleńi
1. Muǵalimniń oqýy
2. Oqýshylardyń mánerlep oqýy
Sergitý sáti
Dombyrany kóbine ne úshin qajet. aıtys ónerine paıdalanady. Sol syndy Birjan saldyń bizge belgili sara me naıtysy osy kúnge deıin el aýzynda júr. Umytylmaıtyn el qazynasy.
Birjan men Sara operasynan úzindi
Endeshe sol úzindiden tyńdaıyq. Al bizdiń aramyzda sondaı óneri bar adam bar ma?
Birjan men Sara aıtysy — aıtys óneriniń ozyq úlgileriniń biri. Aıtys 1895 j. qazirgi Almaty oblysynyń Qapal - Aqsý óńirinde Birjan Qojaǵululy men Sara Tastanbekqyzy arasynda ótedi. Bul aıtysty eń alǵash 1898 j. Qazanda "Qıssa Birjan sal menen Sara qyzdyń aıtysqany” degen atpen Júsipbek qoja Shaıhıslamuly jarıalady.
Birjan:
Qyzy eken Tastanbektiń aqyn Sara
Báıgeden kúnde kelgen jalǵyz qara.
Qyz da bolsa adamnyń júırigi eken,
Kórmedik sózdi adamdy jeke dara.
Saranyń sózi:
Qyzy edim Tastanbektiń atym Sara,
İshinen er qaptaǵaı shyqtym dara,
On úshte dombyra alyp, sóz sóılep em,
Kelemin bir súrinbeı jalǵyz qara.
Birjan sal kınosynan úzindi kóreıik.
Osy alǵan málimetter boıynsha toptastyraıyq.
1 - top: Birjan týraly sıpattama bereıik.
2 - top: Poster qorǵaý.
3 - top: Birjan beınesin nege teńeımiz?
Sýyryp salma oıyny
................ oı
................. aı
................. áı
................. eı
«Erkin jazý» strategıasy boıynsha búgin ne bildik óz oıymyzdy erkin jazamyz.
Úıge. Birjan óleńin jattap kelý
Ana tili 3 synyp
Sabaq maqsaty: 1. Sáken Seıfýllın týraly maǵlumat berý. Birjan ómiri men shyǵarmashylyǵyn tanystyrý. Birjan óneri týraly jan – jaqty málimet berý.
2. Oqýshylardy túsindirip, daýystap oqýyn qalyptastyrý. Oqýshylardy mánerlep, daýys yrǵaǵymen aıtyp úıretý.
3. Oqýshylardy adamgershilikke, estetıkalyq talǵamǵa úırete bilý.
Sabaq túri: aralas
Ádis – tásili: toptastyrý, erkin jazý strategıasy, bir aınalym sóılesý, oı shaqyrý
Sabaq barysy:
Psıhologıalyq daıyndyq
- Oqýshylar ótken taqyryptarymyzdy qaıtalaıyq. Bala Turar áńgimesi bolatyn. endeshe, áńgimedegi Turardyń muǵalimi aıtqandaı «Qaıtalaý – bilimniń aınasy». Biz ótken taqyryptarymyzda Bala Abaı men Muhtar aýlyna saıahat jasaıyq. Abaı aýyldaryna jyrshy, aqyn kelip edi ǵoı. «Qaıtalaý – bilimniń aınasy» dedik qoı búgingi ótetin sabaǵymyzben baılanysy bar.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
Úıge «Turardyń bolashaǵy» atty óz oılarymyzdy bildirsek. «Bir aınalym sóılesý»boıynsha kim daıyn?
Oı ashar. Sabaq epıgrafy: «Aqynnyń tili qylyshtan ótkir, qyldan názik»
Bul sózdiń maǵynasyn sabaq sony túsinetin bolamyz. Nelikten osylaı aıtylǵandyǵy.
Oı shaqyrý. Maqal – mátelder maǵynasyn túsindirý.
Birligi joq el tozady,
Birligi kúshti el ozady.
Saýsaq ilikpeı,
Ine ilikpeıdi.
«Jasyryn sóz» oıyny.
Rebýsty sheshý.
Birjan sal
Sal - sándi kıinip, erekshelenip júretin seri ánshi.
Birjan sal týraly óleńdi jazǵan Sáken Seıfýllın.
Sáken Seıfýllın ómiri men shyǵarmashylyǵyna sholý
Kóksheniń sal – serilerimiz shyqqan. Aqan seri aq toqty, birjan sal sekildi. Kókshetaýdyń tabıǵaty qandaı ádemi bolsa, aqyn, sal serisi de sondaı keń, tartymdy bolǵan.
Birjan óleńi
1. Muǵalimniń oqýy
2. Oqýshylardyń mánerlep oqýy
Sergitý sáti
Dombyrany kóbine ne úshin qajet. aıtys ónerine paıdalanady. Sol syndy Birjan saldyń bizge belgili sara me naıtysy osy kúnge deıin el aýzynda júr. Umytylmaıtyn el qazynasy.
Birjan men Sara operasynan úzindi
Endeshe sol úzindiden tyńdaıyq. Al bizdiń aramyzda sondaı óneri bar adam bar ma?
Birjan men Sara aıtysy — aıtys óneriniń ozyq úlgileriniń biri. Aıtys 1895 j. qazirgi Almaty oblysynyń Qapal - Aqsý óńirinde Birjan Qojaǵululy men Sara Tastanbekqyzy arasynda ótedi. Bul aıtysty eń alǵash 1898 j. Qazanda "Qıssa Birjan sal menen Sara qyzdyń aıtysqany” degen atpen Júsipbek qoja Shaıhıslamuly jarıalady.
Birjan:
Qyzy eken Tastanbektiń aqyn Sara
Báıgeden kúnde kelgen jalǵyz qara.
Qyz da bolsa adamnyń júırigi eken,
Kórmedik sózdi adamdy jeke dara.
Saranyń sózi:
Qyzy edim Tastanbektiń atym Sara,
İshinen er qaptaǵaı shyqtym dara,
On úshte dombyra alyp, sóz sóılep em,
Kelemin bir súrinbeı jalǵyz qara.
Birjan sal kınosynan úzindi kóreıik.
Osy alǵan málimetter boıynsha toptastyraıyq.
1 - top: Birjan týraly sıpattama bereıik.
2 - top: Poster qorǵaý.
3 - top: Birjan beınesin nege teńeımiz?
Sýyryp salma oıyny
................ oı
................. aı
................. áı
................. eı
«Erkin jazý» strategıasy boıynsha búgin ne bildik óz oıymyzdy erkin jazamyz.
Úıge. Birjan óleńin jattap kelý
You Might Also Like
