Arqarǵa úlken múıiz nege kerek?
Ana tili.
Sabaq taqyryby: Arqarǵa úlken múıiz nege kerek?
Sabaq maqsaty: Oqýshylardy mazmunyń túsinip óz tildermen sóılep úıretý. Jabaıy jáne úı janýarlardyń aıyrmashylyǵyn salystyra bilý. Til baılyǵyn arttyrý. Janýarlardy qorǵaýǵa tárbıeleý.
Kórnekilikter: Arqardyń, qoshqardyń, attyń, avtordyń sýretteri, test, sózjumbaq, tirek syzba, venn dıagram, jańyltpash.
Sabaq barysy:
1) Uıymdastyrý kezeńi. Synyp oqýshylaryn sabaqqa ázirleý.
2) Úı tapsyrmany tekserý.
Test.
1. Jantas qandaı bala?
2. Balapandardyń aıanysh halin sýrette?
3. Balapandarǵa kómekke kelgen kim?
4. Qoja qandaı bala?
4 - ke 5
3 - ke 4
2 - ge 3
3) Jańa taqyryp: Búgingi taqyryp atyn bilý úshin biz sózjumbaq sheshemiz.
1. Orman patshasy.
2. It sıaqty pishini.
Unatpaıdy ol kisini.
3. Orǵyǵan qorqaq, kózi qıly,
Qys pen jazda eki túrli ton kıedi.
4. Jazda qydyrady,
Qysta tynyǵady.
5. Jatyp - jatyp ıneler,
Júgirip jańyna tez keler.
Qandaı sóz shyqty? Arqar. Balalar qalaı oılaısyńdar «Arqarǵa úlken múıiz nege kerek?» (oqýshylardyń oılary). Bul mátindi bizge jazǵan Qádirbek Segizbaı ol 1941 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Zaısan aýdanynyń Jarsý aýylynda dúnıege kelgen. Qádirbek Segizbaı qazaq jazýshysy. Onyń «Jap - jasyl álem», «biz qalada turamyz» degen povesteri bar.
4) Mátindegi jańa sózdermen tanysamyz.
Aqjelken - attyń aty.
Jantorsyq - teriden jasalǵan buıym. Onyń ishine aıran, qymyz quıady sonda olar erimeıdi.
5) Bóliktermen oqý, taldaý, suraq - jaýap. Ár bólikke at qoıý.
1. Qoshannyń ormanǵa barýy.
2. Qoshannyń múıiz taýyp alýy.
6) Sergitý sáti.
Terbeleıdi aǵashtar,
Aldymnan jel soǵady.
Kip-kishkentaı aǵashtar,
Úp - úlken bop ósedi.
7) Tirek syzba.
Arqar
8) Jańyltpash. Arqabaı Arqar atty
Arqabaı, Arqarlardy atqa
Arta almaı,
Shalqarbaı Arqabaıǵa,
Aıǵaılap jatty.
9) Balalar sender qalaı oılaısyńdar arqar qandaı úı janýaryna uqsaıdy (qoshqarǵa). Venn dıagram.
Arqar Qoshqar
Biz búgin ne týraly oqydyq? Ol janýar qandaı tabıǵatqa jatady? Sender tabıǵatty qorǵaý úshin balalarǵa qandaı tilek aıtar edińder? Sonymen balalar
Tabıǵat - adamnyń ejelden bergi tirshilik etip, ómir súrip kelgen ortasy jáne máńgilik meken ete beretin altyn besigi.
Sabaq taqyryby: Arqarǵa úlken múıiz nege kerek?
Sabaq maqsaty: Oqýshylardy mazmunyń túsinip óz tildermen sóılep úıretý. Jabaıy jáne úı janýarlardyń aıyrmashylyǵyn salystyra bilý. Til baılyǵyn arttyrý. Janýarlardy qorǵaýǵa tárbıeleý.
Kórnekilikter: Arqardyń, qoshqardyń, attyń, avtordyń sýretteri, test, sózjumbaq, tirek syzba, venn dıagram, jańyltpash.
Sabaq barysy:
1) Uıymdastyrý kezeńi. Synyp oqýshylaryn sabaqqa ázirleý.
2) Úı tapsyrmany tekserý.
Test.
1. Jantas qandaı bala?
2. Balapandardyń aıanysh halin sýrette?
3. Balapandarǵa kómekke kelgen kim?
4. Qoja qandaı bala?
4 - ke 5
3 - ke 4
2 - ge 3
3) Jańa taqyryp: Búgingi taqyryp atyn bilý úshin biz sózjumbaq sheshemiz.
1. Orman patshasy.
2. It sıaqty pishini.
Unatpaıdy ol kisini.
3. Orǵyǵan qorqaq, kózi qıly,
Qys pen jazda eki túrli ton kıedi.
4. Jazda qydyrady,
Qysta tynyǵady.
5. Jatyp - jatyp ıneler,
Júgirip jańyna tez keler.
Qandaı sóz shyqty? Arqar. Balalar qalaı oılaısyńdar «Arqarǵa úlken múıiz nege kerek?» (oqýshylardyń oılary). Bul mátindi bizge jazǵan Qádirbek Segizbaı ol 1941 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Zaısan aýdanynyń Jarsý aýylynda dúnıege kelgen. Qádirbek Segizbaı qazaq jazýshysy. Onyń «Jap - jasyl álem», «biz qalada turamyz» degen povesteri bar.
4) Mátindegi jańa sózdermen tanysamyz.
Aqjelken - attyń aty.
Jantorsyq - teriden jasalǵan buıym. Onyń ishine aıran, qymyz quıady sonda olar erimeıdi.
5) Bóliktermen oqý, taldaý, suraq - jaýap. Ár bólikke at qoıý.
1. Qoshannyń ormanǵa barýy.
2. Qoshannyń múıiz taýyp alýy.
6) Sergitý sáti.
Terbeleıdi aǵashtar,
Aldymnan jel soǵady.
Kip-kishkentaı aǵashtar,
Úp - úlken bop ósedi.
7) Tirek syzba.
Arqar
8) Jańyltpash. Arqabaı Arqar atty
Arqabaı, Arqarlardy atqa
Arta almaı,
Shalqarbaı Arqabaıǵa,
Aıǵaılap jatty.
9) Balalar sender qalaı oılaısyńdar arqar qandaı úı janýaryna uqsaıdy (qoshqarǵa). Venn dıagram.
Arqar Qoshqar
Biz búgin ne týraly oqydyq? Ol janýar qandaı tabıǵatqa jatady? Sender tabıǵatty qorǵaý úshin balalarǵa qandaı tilek aıtar edińder? Sonymen balalar
Tabıǵat - adamnyń ejelden bergi tirshilik etip, ómir súrip kelgen ortasy jáne máńgilik meken ete beretin altyn besigi.
You Might Also Like
