Sálem túzelmeı álem túzelmeıdi
TÁRBIE SAǴATY
Taqyryby: Sálem túzelmeı, álem túzelmeıdi..
Maqsaty:
Bilimdiligi – oqýshylardyń adamgershilik tárbıesinen bilik – daǵdylaryn qalyptastyra otyryp, osy baǵytta ózge eldiń salt - dástúrlerimen tanystyrý.
Damytýshylyǵy – Jalpy adamgershilik qasıetterin damytý, osy sabaqtaǵy ádisterdiń biri – til damytýshylyǵyna basa nazar aýdarý. Naqyl sózderdiń maǵynasyna, tárbıelik jaqtaryntaldap, saralaý.
Tárbıeliligi – adamgershilik tárbıege toqtalý arqyly onyń ishinde alǵashqy sálemdesý ádebiniń mańyzyn asha otyryp, adamshylyq qasıetterdi qalyptastyrý.
Túri: aralas
Kórnekiligi: ártúrli úlgi sózder, adamgershilik tárbıesi kestesi (kórinister, oqýshylar kómegimen)
Jospary:
İ. Kirispe «Ádepti eldiń balasy alystan sálem beredi».
İİ. Ár eldiń salty basqa (amandasý túrlerin aıtyp kórsetý)
İİİ. Isharat – ym, qarym – qatynas (trenıń)
İÚ. Jaqsy sóz – jan azyǵy.
Kórnekilikter:
1. Sálem – sózdiń anasy.
2. Sálem berý de paryz,
Sálem alý da paryz.
3. Otan – otbasynan, tárbıe – qulaqtan.
4. Sálem berý - ótkinshi mindet emes, ómirlik mindet.
İ. «Ássalaýma áleıkým» - dep dıdar nesip etkende
Qol alysyp, kóńildenbes joq pende.
Kún nuryndaı sálemine adamnyń
Bul dúnıeniń ǵanıbeti jetken be!
Ádep, mádenıet – amandasýdan bastalady. Sálemdesýdiń máni – eń aldymen adamnyń keıip - keskinin taný, bolmysyn baıqaý, ózine degen kóńil aýǵanyn bilý jáne tilek arqyly óziniń qalaýyn uqtyrý, ózderiniń aman - esen dıdarlasyp turǵanyna qýanyp, nıetiniń aq – adal, taza ekenin bildirý.
Mysaly, syrttan úıge kirgen kisi qandaı jastaǵy adam bolsa da, otyrǵandarǵa sálem berýi kerek.
Qaýyshyp, amandasý er azamattar úshin ulttyq amandasýdyń eń qurmetti túrine jatady. Jastar qol alysyp, arqa, ıyq qaǵysyp ta amandasady. Qyzdar bir – birimen qushaqtasyp, súıisip, jaı qol alysyp nemese «Sálemetsiz be?», «Esen – saýsyz ba?» dep amandasady.
Ár halyqtyń amandasý rásimi, salttary alýan túrli bolyp keledi. Mysaly, Orta Azıadaǵy týysqan túrki halyqtary barlyq musylman elderindegideı, «Assalaýmaǵaleıkým» degen arab sózimen amandasady, ol «Sizge Allanyń nury jaýsyn» - degendi bildiredi, oǵan jaýap, ıaǵnı, sálemdi alý retinde aıtylatyn «Ýaǵaleıkým assalam» sózderi «Allanyń raqym nury sizge de jaýsyn» degendi uqtyrady.
1 – oqýshy: Japondar tanystaryn kórgen jerde qolyn aldymen beline, odan keıin ıilip tizesine deıin aparady. Sol eńkeıgen qalpy múláıim júzben kózin súzip qaraıdy. Japondarda ondaı tálim etýdiń – basy jerge jetkenshe eńkeıý, ortasha búgilý jáne sál ıilý sıaqty túri bar. Osyǵan uqsas sálem berý ádetteri bizdiń halyqta da kezdesedi. Máselen, qazaq kelinderi qaıyn ata men enelerine, úlkenderge tizesin búgip, oń qolyn keýdesine qoıyp, ıilip sálem salady.
2 – oqýshy: Ertede Afrıkadaǵy, Orta jáne Kishi Azıadaǵy musylman halyqtary oń qolyn júreginiń tusyna aparyp, taǵzym etý arqyly amandyq rásimin jasaǵan. Aýǵandar aldymen qolyn mańdaılaryna tıgizip, ıba jasap, ıilip sálem beredi. Ol «Basymyz aman bolsyn» degeni.
3 – oqýshy: Erte kezde Qytaıda dos – jaranmen sálemdesýdiń túri óz qolyn ózi qysý bolypty.
4 – oqýshy: Fransýzdar bir – biriniń mańdaıynan súıip amandasady. Ózara muryndaryn sıpasyp, bir – birin ıiskep, amandasatyn halyqtar da bar eken.
5 – oqýshy: Túrikter qol alysyp sálemdesedi. Kóp kórmegen, syıly adamdarynyń qolyn súıip, qolyn mańdaıyna aparady, oń, sol mańdaılaryn túıistiredi.
6 – oqýshy: Sálemdesýden keıin hal – ahýal surasý da ádepke, kóregendilik pen estilikke jatady. Munda da ár halyqta ári basqa qalyptasqan jora – salttar bar. Mysaly, orystar: «Densaýlyǵyńyz qalaı?» deıtin bolsa, ertedegi mysyrlyqtar «Qalaı, siz terleısiz be?» deıtin bolǵan. Grekter «Qýanyńyz» sózin aıtsa, qytaılyqtar «Búgin tamaqtandyńyz ba, qarnyńyz toq pa?» dep suraıdy eken.
Jalpy uzaq sapardan kelgen aǵaıynǵa jıylyp kelip, amandasý nemese alys saparǵa attanǵaly jatqan adamǵa jıylyp baryp, «Jol bolsyn!» dep tilek aıtý dástúr bolǵan. «Alty jasar bala kelse, alpystaǵy shal baryp sálem beredi» degen maqal sonyń aıǵaǵy.
İÚ. Jaqsy sóz – jan azyǵy.
1. Ádepti eldiń balasy
Alystan sálem beredi.
2. Adam sóıleskenshe,
Jylqy kisineskenshe.
3. Sálem berý de paryz,
Sálem alý da paryz.
4. Sypaıylyq – jan azyǵy, kóregendik – oı qazyǵy.
5. Otan – otbasynan, tárbıe – qulaqtan.
6. Aıtar sóziń qandaı bolsa, estıtuǵyn sóziń de sondaı bolar.
Osy naqyl sózderdiń maǵynasyn ashyp, taldaý.
Qorytyndy: «Sálem berý - ótkinshi mindet emes, ómirlik mindet». (betin jaýyp, maqal aıtý arqyly ashý)
Jasyryn osy naqyl sózdi taýyp, taqyrypty qorytyndylaý.
1 suraq. Ǵasyrdyń uly oqıǵasy? (Táýelsizdik)
2 suraq. Daý – damaı týǵyzatyn shyǵarma? («Azıa» O. Súleımenov.)
Taqyryby: Sálem túzelmeı, álem túzelmeıdi..
Maqsaty:
Bilimdiligi – oqýshylardyń adamgershilik tárbıesinen bilik – daǵdylaryn qalyptastyra otyryp, osy baǵytta ózge eldiń salt - dástúrlerimen tanystyrý.
Damytýshylyǵy – Jalpy adamgershilik qasıetterin damytý, osy sabaqtaǵy ádisterdiń biri – til damytýshylyǵyna basa nazar aýdarý. Naqyl sózderdiń maǵynasyna, tárbıelik jaqtaryntaldap, saralaý.
Tárbıeliligi – adamgershilik tárbıege toqtalý arqyly onyń ishinde alǵashqy sálemdesý ádebiniń mańyzyn asha otyryp, adamshylyq qasıetterdi qalyptastyrý.
Túri: aralas
Kórnekiligi: ártúrli úlgi sózder, adamgershilik tárbıesi kestesi (kórinister, oqýshylar kómegimen)
Jospary:
İ. Kirispe «Ádepti eldiń balasy alystan sálem beredi».
İİ. Ár eldiń salty basqa (amandasý túrlerin aıtyp kórsetý)
İİİ. Isharat – ym, qarym – qatynas (trenıń)
İÚ. Jaqsy sóz – jan azyǵy.
Kórnekilikter:
1. Sálem – sózdiń anasy.
2. Sálem berý de paryz,
Sálem alý da paryz.
3. Otan – otbasynan, tárbıe – qulaqtan.
4. Sálem berý - ótkinshi mindet emes, ómirlik mindet.
İ. «Ássalaýma áleıkým» - dep dıdar nesip etkende
Qol alysyp, kóńildenbes joq pende.
Kún nuryndaı sálemine adamnyń
Bul dúnıeniń ǵanıbeti jetken be!
Ádep, mádenıet – amandasýdan bastalady. Sálemdesýdiń máni – eń aldymen adamnyń keıip - keskinin taný, bolmysyn baıqaý, ózine degen kóńil aýǵanyn bilý jáne tilek arqyly óziniń qalaýyn uqtyrý, ózderiniń aman - esen dıdarlasyp turǵanyna qýanyp, nıetiniń aq – adal, taza ekenin bildirý.
Mysaly, syrttan úıge kirgen kisi qandaı jastaǵy adam bolsa da, otyrǵandarǵa sálem berýi kerek.
Qaýyshyp, amandasý er azamattar úshin ulttyq amandasýdyń eń qurmetti túrine jatady. Jastar qol alysyp, arqa, ıyq qaǵysyp ta amandasady. Qyzdar bir – birimen qushaqtasyp, súıisip, jaı qol alysyp nemese «Sálemetsiz be?», «Esen – saýsyz ba?» dep amandasady.
Ár halyqtyń amandasý rásimi, salttary alýan túrli bolyp keledi. Mysaly, Orta Azıadaǵy týysqan túrki halyqtary barlyq musylman elderindegideı, «Assalaýmaǵaleıkým» degen arab sózimen amandasady, ol «Sizge Allanyń nury jaýsyn» - degendi bildiredi, oǵan jaýap, ıaǵnı, sálemdi alý retinde aıtylatyn «Ýaǵaleıkým assalam» sózderi «Allanyń raqym nury sizge de jaýsyn» degendi uqtyrady.
1 – oqýshy: Japondar tanystaryn kórgen jerde qolyn aldymen beline, odan keıin ıilip tizesine deıin aparady. Sol eńkeıgen qalpy múláıim júzben kózin súzip qaraıdy. Japondarda ondaı tálim etýdiń – basy jerge jetkenshe eńkeıý, ortasha búgilý jáne sál ıilý sıaqty túri bar. Osyǵan uqsas sálem berý ádetteri bizdiń halyqta da kezdesedi. Máselen, qazaq kelinderi qaıyn ata men enelerine, úlkenderge tizesin búgip, oń qolyn keýdesine qoıyp, ıilip sálem salady.
2 – oqýshy: Ertede Afrıkadaǵy, Orta jáne Kishi Azıadaǵy musylman halyqtary oń qolyn júreginiń tusyna aparyp, taǵzym etý arqyly amandyq rásimin jasaǵan. Aýǵandar aldymen qolyn mańdaılaryna tıgizip, ıba jasap, ıilip sálem beredi. Ol «Basymyz aman bolsyn» degeni.
3 – oqýshy: Erte kezde Qytaıda dos – jaranmen sálemdesýdiń túri óz qolyn ózi qysý bolypty.
4 – oqýshy: Fransýzdar bir – biriniń mańdaıynan súıip amandasady. Ózara muryndaryn sıpasyp, bir – birin ıiskep, amandasatyn halyqtar da bar eken.
5 – oqýshy: Túrikter qol alysyp sálemdesedi. Kóp kórmegen, syıly adamdarynyń qolyn súıip, qolyn mańdaıyna aparady, oń, sol mańdaılaryn túıistiredi.
6 – oqýshy: Sálemdesýden keıin hal – ahýal surasý da ádepke, kóregendilik pen estilikke jatady. Munda da ár halyqta ári basqa qalyptasqan jora – salttar bar. Mysaly, orystar: «Densaýlyǵyńyz qalaı?» deıtin bolsa, ertedegi mysyrlyqtar «Qalaı, siz terleısiz be?» deıtin bolǵan. Grekter «Qýanyńyz» sózin aıtsa, qytaılyqtar «Búgin tamaqtandyńyz ba, qarnyńyz toq pa?» dep suraıdy eken.
Jalpy uzaq sapardan kelgen aǵaıynǵa jıylyp kelip, amandasý nemese alys saparǵa attanǵaly jatqan adamǵa jıylyp baryp, «Jol bolsyn!» dep tilek aıtý dástúr bolǵan. «Alty jasar bala kelse, alpystaǵy shal baryp sálem beredi» degen maqal sonyń aıǵaǵy.
İÚ. Jaqsy sóz – jan azyǵy.
1. Ádepti eldiń balasy
Alystan sálem beredi.
2. Adam sóıleskenshe,
Jylqy kisineskenshe.
3. Sálem berý de paryz,
Sálem alý da paryz.
4. Sypaıylyq – jan azyǵy, kóregendik – oı qazyǵy.
5. Otan – otbasynan, tárbıe – qulaqtan.
6. Aıtar sóziń qandaı bolsa, estıtuǵyn sóziń de sondaı bolar.
Osy naqyl sózderdiń maǵynasyn ashyp, taldaý.
Qorytyndy: «Sálem berý - ótkinshi mindet emes, ómirlik mindet». (betin jaýyp, maqal aıtý arqyly ashý)
Jasyryn osy naqyl sózdi taýyp, taqyrypty qorytyndylaý.
1 suraq. Ǵasyrdyń uly oqıǵasy? (Táýelsizdik)
2 suraq. Daý – damaı týǵyzatyn shyǵarma? («Azıa» O. Súleımenov.)
You Might Also Like
-
Bul jınaqta oqýshylardyń tárbıe, bilim, bilik, daǵdylaryn damytý negizinde, ımandy, ınabatty, adamgershilik qasıetterin qalyptastyrý úshin halqymyzdyń ulaǵatty, marjan sózderi men aıtqan naqyldary ber...
