InfoHub Logo

Rahımjanova A. H.
Taqyryby: Salt - dástúri halqymnyń

Maqsaty: Oqýshylardy ulttyq qundylyqtar negizinde, ulttyq salt - dástúr, ádet - ǵuryptardy boılaryna sińire otyryp, rýhanı - adamgershilikke tárbıeleý.
Ádisi: Ájeler saıysy
Kórnekiligi: Otbasy, yntymaq - birlik týraly, ulttyq naqyl sózder...

Barysy: Uıymdastyrý kezeńi
Tárbıeshi: Qurmetti ájeler, qonaqtar, apaılar, balalar!
«Salt - dástúri halqymnyń» atty saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder!
Kirispe sóz:
Naýryz - qazaq halqynyń myńdaǵan jyldar boıyńa qosyla jasasyp kele jatqan tól merekesi. Musylman dini kelmeı turǵanda janyna, malyna qaratyp aıtatyn aq tileý batasynyń alǵy sharty, ádemi salty. «Osy men keshe qandaı edim, búgin qandaımyn? Erteńim búginimnen táýir bolǵaı» deıdi ár adam bul kúni. Bul mereke tabıǵat pen adamnyń úndestigin kórsetedi. Naýryz qazaq halqy úshinde birliktiń tatýlyqtyń, yntymaqtyń kóktemniń, izgiliktiń, baqyttyń merekesi retinde toılanady
Naýryz – kúnderi adamdar bir - birine syılyqtar taratady. Naýryz án - kúı, bı merekesi..
Merekelerińiz qutty bolsyn, ardaqty halaıyq!
Ashyq jarqyn júzben
Ádilqazylar bizdiń
Tańdap baǵa berýge
Shaqyramyz tórge – dep búgingi saıysymyzdy tarazylaıtyn ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdar.
Ádisker 1. --------
2.------
3.-----------
Aızada
Basy barlyq yrystyń
Basy barlyq uly istiń
Qutty bolsyn, naýryz toı
Uly kúni ulystyń 1
Kamıla
Maldar tóldep qoı qozdap
Sútten bulaq aǵyzǵan
Jańa jyldyń sıpaty
Molshylyqqa ańyz bop
Bastalypty naýryzdan
Aıdana
Halqymnyń ádet saltyna
Oılana qarap, túıin túı
Ulystyń uly kúninde
Jalǵasa bersin án men kúı.
Asylaıyn moınyńa
Erkeleıin qoınyńda
Shópildetip súıeıin,
Ájemizdi saǵyna.
Olaı bolsa saıysker ájelerimizdi qarsy alaıyq!
( «Erke sylqym» kúıi baıaý estilip turady).
Tárbıeshi:
Al, qánekeı halaıyq
Asqaq ánge salaıyq,
Basy bolsyn bul toıdyń
Shyrqap ánge salaıyq! - dep búgingi saıysymyzdy «Naýryz» ánimen Aızada qyzymyz ashady.
Sizderdi saıystyń shartymen tanystyryp óteıin.
1. Ózin tanystyrý.
2. Halyq tálimi - tárbıe bastaýy.
Salt - dástúrge, ádet - ǵurypqa baılanysty suraqtar. qoıý
3 Óz ónerlerin kórsetý
4. « Uıada ne kórse, ushqanda sony iler» qolóner saıysy.
a). Ulttyq buıym jasap kelý (úı tapsyrmasy).
á). Oıý oıyp, qaǵaz betine túsirý.
5. Ulttyq taǵamdardy jasap ákelý (úı tapsyrmasy)
Tárbıeshi:
Toı dep búgin kóńil shirkin tasıdy
Toı dep búgin halqym shashý shashady.
Tobymyzda búgin bolar saıystyń, 2
Sózge júırik ana betin ashady.,- deı kele saıys saltanatyna tilek aıtý úshin Gúlbarshyn ájeıge sóz beremin.

Saıystyń 1 kezeginde:
Ájeler kelip jetti tanysýǵa
Sypyrdy tomaǵasyn osy duǵa.
Qyzyp kelgen qyrandaı keriltedi,
Ádeppenen, izetpen tanysýǵa, - deı kele ájelerimiz ózderin tanystyryp ótsin. (ádilqazylar baǵa bergenshe top qyzdarynyń bıleýinde «Báısheshek» bıin tamashalańyzdar.)

Saıysymyzdyń 2 bóliminde
Halyq tálimi – tárbıe bastaýy. Salt - dástúrge, ádet - ǵurypqa, yrym - tıymǵa baılanysty suraqtarǵa jaýap berýlerińiz kerek.( qorjynnan suraqtar alady)
1. Shildehana
2. Besikke salý
3 Toqymqaǵar
4. Toı bastar
5. Súndet toı
6 Tusaý keser
Biz úndemelik, dombyra bir sóılesin
Eki ishegi - eki júrek taba bilgen úılesim
Kóldeneń syr, kóldeneń jyr omyraýlap kımesin,
Biz úndemelik, dombyra bir sóılesin!
Sizderdiń aldaryńyzda dombyrashylardyń oryndaýynda « Jastar kúıi» tyńdańyzdar
Saıysymyzdyń 3 kezeginde ájelerimiz ónerlerin kórsetýi kerek.
Al kimniń óneri bar qanshalyqty,
Bı bılep, al bireýi án salypty
Búgingi saıysta báıge alýǵa
Ájeler, aıanbaı - aq jan salypty - dep ájelerimizdiń ónerlerin tamashalaıyq.
Ájeler óz ónerlerin kórsetedi..

Ájelerimizdiń baǵasyn shyǵarǵansha top bıshileriniń «Syǵan»bıin tamashalańyzdar.
Kelesi kezekte « Uıada ne kórseń ushqanda sony ilersiń» demekshi balalaryna qandaı qol - ónerlerin alyp keldi eken sony tamashalaıyq. 3
a) Ulttyq buıym jasap kelý ( úı tapsyrmasyn ádilqazylarǵa kórsetý kerek.)
á) Qaǵazdan ne matadan oıý oıyp kórsetedi.
Ájelerimizge qoldaý kórsetip Aıdana qyzymyz «Ájeme» ánimen shashý shashady.
Kórermendermen maqal - máteldi qanshalyqty biletinin synap kórelik.
«Maqal - máteldi jalǵastyr» oıyny
1. Bala adamnyń.....(baýyr eti)
2. Kárige qurmet...(balaǵa mindet)
3. Adam bolatyn bala...(alysqa qaraıdy)
4Bel astyndaǵydan...(bala úmittenedi)
5. Ádepti bala arly bala...( ádepsiz bala sorly bala)
6. Qyz eldiń kórki...(gúl jerdiń kórki)
Saıysymyzdyń kelesi bólimi: Ulttyq taǵamdar daıyndap kelý ( úı tapsyrmasy)
Qazaq halqy úshin qazaq dastarhanynan úlken nárse joq. «As qadirin bilmegen ashtan óledi», « At qadirin bilmegen, jaıaý qalar» demekshi ájelerimizdiń altyn qolynan jasaǵan ulttyq taǵamdaryn tanystyryp qorǵamaq.
Saıysymyz da aıaqtalýǵa jaqyn qazylar alqasy qorytyndy shyǵarǵansha «Jaqsy sóz - jarym yrys»deıdi ǵoı nemese «Kóp bilgennen emes, kóp kórgennen sura» demekshi ónege úlgilerin ájelerimiz myna otyrǵan jastarǵa, nemerelerine qandaı ósıet aıtar eken sony tyńdasaq. Al balalar sender aıtylǵan sózdi sanalaryńa sińirip, oılaryńa túıip alyńdar. Ájeler oıǵa túıgenin aıtady (ájeler tilekterin aıtady)
Meıirim nuryn, shapaǵat jyryn sen berdiń
Sondyqtan seni táńirge ǵana teńedim
Domalaq ana, Kúnikeı sulý, qyz Qurtqa,
Máńgilik sónbes rámizderiń senderdiń.
Sonymen búgingi «Salt – dástúri halqymnyń» atty ájeler saıysy óz máresine jetti dep oılaımyn. Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵady» demeı me. Sender balalar ájelerińniń batyldyǵyna, tapqyrlyǵyna kýá boldyńdar. Ózderińe ájelerińniń úlgi ónegeleri men ónerlerin ósıet retinde qabyldap, árqashanda qazaǵymyzdyń ulttyq qundylyqtary salt - dástúri, ádet - ǵurpyn este saqtap,, ardaqtaı bilińder.
Salt - dástúri halqymnyń júkteý