Chıpsynyń paıdasy men zıany
Chıpsynyń paıdasy men zıany
K İ R İ S P E
Qytyrlaq kartop (chıpsy) balalardyń jáne úlkenderdiń eń súıikti taǵamyna aınalǵan. Onyń zıany týraly qansha ret aıtylsa da, kóńiline toqyp júrgen jastar az. Chıpsy kez kelgen buryshta satylady jáne syrty ádemi bezendirilgen, tartymdy qabymen kózge túsedi. Teledıdardan kórsetetin jarnamalar arqyly da bul ónimniń tutynýshylary kóbeıýde. Qazirgi kezde ol fastfýd ónimderiniń biri retinde tanymal. Dárýmender men mıneraldy zattar múldem joq. Sol sebebi onkologıalyq aýrýlar paıda bolýy ábden múmkin jáne qytyrlaq kartoptyń zıandyǵy týraly sizderge aıtyp bersem. Sondyqtan qytyrlaq kartoptyń quramyn zerttedim. Zertteý barysynda qytyrlaq kartoptyń quramynda: C, B1, B2, B6, B9, PP, K dárýmenderi, kálsı, temir, magnıı, natrıı jáne fosfor bar. Al eń basym bóligin 75% - sý quraıdy. Qytyrlaq kartoptyń quramynda tuz óte kóp Tuzdyń óte kóp mólsherde bolýy súıekterdiń durys ósýine kedergi keltiredi jáne júrekke áser etedi. Qytyrlaq kartopqa ár túrli dámdeýishterdi qosady.
Búgingi tańda ekologıa las zamanda adamdar aýyryp em izdegenshe aýyrmaıtyn jol izdeıdi. Osyǵan oraı dúkenderde kózdiń jaýyn alatyn qytyrlaq kartopty kórgende árıne ony jegiń keledi, qytyrlaq kartopty kóp mólsherde jeý adam densaýlyǵyna zıan ekenine zertteý barysynda kózim jettim. Sol sebepti «Qytyrlaq kartoptyń zıany» taqyrybyn tańdap aldym. Zertteýdiń nátıjesinde men endi dúkennen qytyrlaq kartop satyp almaımyn dep sheshtim sebebi: chıpsıdi jegen balanyń oılaý qabiletti óte tómen bolady eken. Chıpsıdi alǵash jegennen bastap ony qaıta - qaıta jegińiz kele beredi. Sol sebepti adamdy semizdikke ushyratady. Sondyqtan adam aǵzasynda alergıa paıda bolýy ábden múmkin.
«Qytyrlaq kartoptyń zıany» taqyrybyn zertteýdegi maqsatym: Chıpsynyń sapalyq quramyn anyqtaý, adam organızmine áserin tereńirek zertteý, zıandyǵy týraly halyqqa jetkizý.
Osy maqsatqa sáıkes mynadaı mindetter qoıylady:
- Qytyrlaq kartoptyń shyǵý tarıhyn anyqtaý.
- Qytyrlaq kartoptyń quramy qandaı ekenin anyqtaý.
- Qytyrlaq kartoptyń adam densaýlyǵyna zıany qandaı ekeni týraly málimet jınaý.
I. Ádebı sholý.
1. 1. Qytyrlaq kartoptyń shyǵý tarıhy.
Chıpsydy alǵash oılap tapqan adam – amerıkalyq qymbat meıramhanalardyń birinde bas aspazshy bolǵan Djord Kram degen azamat. Tipti chıpsynyń naqty qaı jyly, qaı kúni paıda bolǵany da belgili: 1853 jyldyń 24 tamyzy. Birde meıramhanaǵa kelgen qonaqqa óte qalyń kesilgen frı kartoby unamaı, bas aspazshyny ábden sógedi. Eldiń aldynda qatty qysylǵan Kram kartopty jaı ǵana juqa emes, tipti óte juqa etip dóńgelektep kesip, eki jaǵyn kezek - kezek qytyrlaq bolǵansha maıǵa qýyrǵan eken. Osy taǵamnyń dámin tatyp kórgen qonaq rıza bolyp, osy taǵamdy «chıpsy» dep ataǵan eken. «Chıpsy» aǵylshyn tilinen aýdarǵanda «bólshek» degendi bildiredi. 1932 jyly Amerıkada kartop chıpsylarynyń dámin túrlendirip jasaý úshin tipti ulttyq ınstıtýt ta qurylǵan. Búginde balalar súıip jeıtin bul taǵam kartoptyń belgili bir sorttarynan nemese kartop untaǵynan, basqa da zıandy qospalardan jasalady. Mamandar chıpsyǵa adam tez úıir bolady deıdi.
1. 2. Qytyrlaq kartoptyń quramy qandaı?
Bir paket chıpsydyń energetıkalyq qundylyǵy shamamen – 550 kkal bolsa, buǵan ol quramyndaǵy maıdyń esebinen qol jetkizedi. Chıpsydyń quramynda dárýmender men mıneraldar múldem bolmaıdy. Chıpsy qatty shóldetip, isindiredi jáne qalypty rasıonaldy kalorıańyzdy joıady.
Chıpsylarǵa qosylatyn zıandy dámdeýish qospalar. Mundaı chıpsylardyń dámi kartop dámine múldem uqsamaıdy, oǵan kómekke dám qosarlar men dámdeýish qospalar, negizinen natrıı glýtamaty keledi. Natrıı glýtamatynyń eń dámsiz degen taǵamdy onyń naqty qundylyǵyn umytyp taǵy da jegińiz keltiretindeı qasıeti bar.
Akrılamıd – eń qaýipti kanserogen, eger de maıdy tańdamaı, tabany qatty qyzdyryp jiberse úı jaǵdaıynda da paıda bolady. Birneshe jyl buryn chıpsydyń quramynda akrılamıdtyń týysy glısedamıd tabylǵan bolatyn. Ol isiktiń paıda bolýyna áser etip qoımaı DNQ da ózgeriske ushyratady.
Zıandy taǵam qospasynyń kodtary:
- Tıym salynǵandar: E - 103, E105, E111, E121, E123, E125, E126, E130, E152.
- Qaýiptiler: E102, E110, E120, E124, E127.
- Kúmándiler: E104, E122, E141, E150, E171, E173, E180, E241, E477.
- İsik týdyratyndar: E131, E210 – 217, E240, E330.
- İshek aýrýlaryn týdyratyndar: E221 - 226.
- Terige zıandylar: E230 - 232, E239.
- Qysymnyń ózgerisin týdyratyndar: E250, E251.
- Bórtpeniń paıda bolýyna áser etetinder: E311, E312.
- Holesterındi joǵarylatatyndar – E320, E321.
- Asqazan aýrýyn týdyratyndar: E338 – 341, E407, E450, E461 - 446.
Chıpsynyń paıdasy men zıany júkteý
K İ R İ S P E
Qytyrlaq kartop (chıpsy) balalardyń jáne úlkenderdiń eń súıikti taǵamyna aınalǵan. Onyń zıany týraly qansha ret aıtylsa da, kóńiline toqyp júrgen jastar az. Chıpsy kez kelgen buryshta satylady jáne syrty ádemi bezendirilgen, tartymdy qabymen kózge túsedi. Teledıdardan kórsetetin jarnamalar arqyly da bul ónimniń tutynýshylary kóbeıýde. Qazirgi kezde ol fastfýd ónimderiniń biri retinde tanymal. Dárýmender men mıneraldy zattar múldem joq. Sol sebebi onkologıalyq aýrýlar paıda bolýy ábden múmkin jáne qytyrlaq kartoptyń zıandyǵy týraly sizderge aıtyp bersem. Sondyqtan qytyrlaq kartoptyń quramyn zerttedim. Zertteý barysynda qytyrlaq kartoptyń quramynda: C, B1, B2, B6, B9, PP, K dárýmenderi, kálsı, temir, magnıı, natrıı jáne fosfor bar. Al eń basym bóligin 75% - sý quraıdy. Qytyrlaq kartoptyń quramynda tuz óte kóp Tuzdyń óte kóp mólsherde bolýy súıekterdiń durys ósýine kedergi keltiredi jáne júrekke áser etedi. Qytyrlaq kartopqa ár túrli dámdeýishterdi qosady.
Búgingi tańda ekologıa las zamanda adamdar aýyryp em izdegenshe aýyrmaıtyn jol izdeıdi. Osyǵan oraı dúkenderde kózdiń jaýyn alatyn qytyrlaq kartopty kórgende árıne ony jegiń keledi, qytyrlaq kartopty kóp mólsherde jeý adam densaýlyǵyna zıan ekenine zertteý barysynda kózim jettim. Sol sebepti «Qytyrlaq kartoptyń zıany» taqyrybyn tańdap aldym. Zertteýdiń nátıjesinde men endi dúkennen qytyrlaq kartop satyp almaımyn dep sheshtim sebebi: chıpsıdi jegen balanyń oılaý qabiletti óte tómen bolady eken. Chıpsıdi alǵash jegennen bastap ony qaıta - qaıta jegińiz kele beredi. Sol sebepti adamdy semizdikke ushyratady. Sondyqtan adam aǵzasynda alergıa paıda bolýy ábden múmkin.
«Qytyrlaq kartoptyń zıany» taqyrybyn zertteýdegi maqsatym: Chıpsynyń sapalyq quramyn anyqtaý, adam organızmine áserin tereńirek zertteý, zıandyǵy týraly halyqqa jetkizý.
Osy maqsatqa sáıkes mynadaı mindetter qoıylady:
- Qytyrlaq kartoptyń shyǵý tarıhyn anyqtaý.
- Qytyrlaq kartoptyń quramy qandaı ekenin anyqtaý.
- Qytyrlaq kartoptyń adam densaýlyǵyna zıany qandaı ekeni týraly málimet jınaý.
I. Ádebı sholý.
1. 1. Qytyrlaq kartoptyń shyǵý tarıhy.
Chıpsydy alǵash oılap tapqan adam – amerıkalyq qymbat meıramhanalardyń birinde bas aspazshy bolǵan Djord Kram degen azamat. Tipti chıpsynyń naqty qaı jyly, qaı kúni paıda bolǵany da belgili: 1853 jyldyń 24 tamyzy. Birde meıramhanaǵa kelgen qonaqqa óte qalyń kesilgen frı kartoby unamaı, bas aspazshyny ábden sógedi. Eldiń aldynda qatty qysylǵan Kram kartopty jaı ǵana juqa emes, tipti óte juqa etip dóńgelektep kesip, eki jaǵyn kezek - kezek qytyrlaq bolǵansha maıǵa qýyrǵan eken. Osy taǵamnyń dámin tatyp kórgen qonaq rıza bolyp, osy taǵamdy «chıpsy» dep ataǵan eken. «Chıpsy» aǵylshyn tilinen aýdarǵanda «bólshek» degendi bildiredi. 1932 jyly Amerıkada kartop chıpsylarynyń dámin túrlendirip jasaý úshin tipti ulttyq ınstıtýt ta qurylǵan. Búginde balalar súıip jeıtin bul taǵam kartoptyń belgili bir sorttarynan nemese kartop untaǵynan, basqa da zıandy qospalardan jasalady. Mamandar chıpsyǵa adam tez úıir bolady deıdi.
1. 2. Qytyrlaq kartoptyń quramy qandaı?
Bir paket chıpsydyń energetıkalyq qundylyǵy shamamen – 550 kkal bolsa, buǵan ol quramyndaǵy maıdyń esebinen qol jetkizedi. Chıpsydyń quramynda dárýmender men mıneraldar múldem bolmaıdy. Chıpsy qatty shóldetip, isindiredi jáne qalypty rasıonaldy kalorıańyzdy joıady.
Chıpsylarǵa qosylatyn zıandy dámdeýish qospalar. Mundaı chıpsylardyń dámi kartop dámine múldem uqsamaıdy, oǵan kómekke dám qosarlar men dámdeýish qospalar, negizinen natrıı glýtamaty keledi. Natrıı glýtamatynyń eń dámsiz degen taǵamdy onyń naqty qundylyǵyn umytyp taǵy da jegińiz keltiretindeı qasıeti bar.
Akrılamıd – eń qaýipti kanserogen, eger de maıdy tańdamaı, tabany qatty qyzdyryp jiberse úı jaǵdaıynda da paıda bolady. Birneshe jyl buryn chıpsydyń quramynda akrılamıdtyń týysy glısedamıd tabylǵan bolatyn. Ol isiktiń paıda bolýyna áser etip qoımaı DNQ da ózgeriske ushyratady.
Zıandy taǵam qospasynyń kodtary:
- Tıym salynǵandar: E - 103, E105, E111, E121, E123, E125, E126, E130, E152.
- Qaýiptiler: E102, E110, E120, E124, E127.
- Kúmándiler: E104, E122, E141, E150, E171, E173, E180, E241, E477.
- İsik týdyratyndar: E131, E210 – 217, E240, E330.
- İshek aýrýlaryn týdyratyndar: E221 - 226.
- Terige zıandylar: E230 - 232, E239.
- Qysymnyń ózgerisin týdyratyndar: E250, E251.
- Bórtpeniń paıda bolýyna áser etetinder: E311, E312.
- Holesterındi joǵarylatatyndar – E320, E321.
- Asqazan aýrýyn týdyratyndar: E338 – 341, E407, E450, E461 - 446.
Chıpsynyń paıdasy men zıany júkteý
You Might Also Like
-
Úıden oqıtyn oqýshyǵa sabaq beretin muǵalimge qajetti materıalOqýshynyń dınamıkalyq damý kúndeligi
-
Sabaqtyń taqyryby: Kógershin – beıbitshilik qusy. «Aq kógershin» ánin úıretý.
