Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 4 apta buryn)
Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandary kúni

31 mamyr — saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni. Bul qaýly 1997 jyly qabyldanǵan.

Qazaqstandaǵy asharshylyqty úsh kezeńge bólip qarastyrýǵa bolady.

Alǵashqy asharshylyq — 1916-1918 jyldary ótken. Bul asharshylyqqa Reseıdiń Birinshi dúnıejúzilik soǵysqa aralasýy túrtki boldy. Reseıdegi turaqsyzdyq saldarynan qazaq dalasynan mal-múlik tárkilendi, jazalaýshy armıanyń bassyzdyǵy oryn aldy. Sonymen qatar, halyq arasynda aýyr indet pen jut jaıyldy.

Birinshi asharshylyq jyldary qansha adam qaza tapqany jaıly naqty sıfrlar joq. Resmı aqparat boıynsha 1,5-2 mıllıon adam kóz jumǵan, 300 myńnan 1 mıllıonǵa deıingi adam shekara asýǵa májbúr bolǵan.

Ekinshi asharshylyq kóp kúttirmedi. 1921-1922 jyldary qaıtalandy. Negizgi sebepter: Reseıdegi Azamattyq soǵys kesirinen aýyl sharýashylyǵynyń quldyraýy, qurǵaqshylyq, juqpaly aýrý.

Asharshylyqqa ushyraǵan halyqqa kómek kórsetý komısıasynyń tóraǵasy Muhtar Áýezov «1 mıllıon 700 myń adam qaıtys boldy» degen derek kórsetken.

1929-1933 jylǵy asharshylyq nátıjesinde qazaq halqynyń 40% qyrylǵan. 1 mıllıon 70 myń adam Qytaı, Iran, Aýǵan elderine bosyp ketken.

1917 jyly qazaq halqynyń sany 6.218.300 adamdy qurasa, 1923 jyly 3.786.310-ǵa deıin azaıǵan.

Saıası qýǵyn-súrgin qazaq zıalylarynyń atylýy, dáıeksiz myńdaǵan adamnyń «halyq jaýy» atanýymen este qaldy. Máselen, 1930 jyly Júsipbek Aımaýyt, 1931-de Shákárim Qudaıberdiuly, 1935-te Mirjaqyp Dýlatuly dúnıeden ozdy.

Eń aýqymdy saıası qýǵyn-súrgin 1937-1938 jyldary oryn aldy. 103 myń adam qýdalanyp, «halyq jaýy» dep aıyptaldy. Olar Spassk, QarLag, StepLag, Aljır («halyq jaýlarynyń» áıelderine arnalǵan) sekildi lagerlerde azap kórdi. 25 myń adam atý jazasyna kesilgen.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama