- 05 naý. 2024 00:31
- 273
Shapan (ulttyq kıim)
Taqyryby: Shapan
Maqsaty: Ulttyq kıimder týraly bilimderin keńeıtý.
Shapannyń sýretin salýǵa, ony áshekeıleýge jattyqtyrý. Oıý - órnek túrleriniń erekshelikterin kórip, baǵalaýǵa baýlý. Kórkemdik talǵamdaryn arttyrý.
Kórnekilikter: Shapannyń sýreti, aq qaǵaz, sýboıaq, jelim, plakat, tehnıkalyq qural.
Sabaqtyń barysy:
* Jylýlyq sheńberi:
Qýan, shattan, alaqaı,
Qýanatyn keldi kún.
Qaıyrly tań, qaıyrly kún,
Qurmetti bizdiń qonaqtar!
* Balalardan jaýap alý:
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktemgi tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Kóktem aıynda qandaı merekeler bar?
*Sýret boıynsha áńgime.
Naýryz merekesi jóninde sýret boıynsha áńgimelesip, qazaq halqynyń ulttyq buıymdaryna, kıimderine toqtalý. Býklettegi sýretti kórsete otyryp, suraqtarǵa jaýap alý.
* «Tústerdi ata!» oıyny.
Oıyndy oınata otyryp, shapannyń sýretin shyǵaryp alý.
- Endeshe, balalar, búgingi sabaqta bizder shapannyń sýretin salamyz. Qazaq halqy shapandy «jaǵaly kıim» retinde baǵalaıdy. Úlken jıyndarda, toılarda adamǵa «shapan kıgizý», «ıyǵyna shapan jabý» - úlken qurmettiń belgisi bolyp sanalady. Sondyqtan da shapandy tórlerine ilip qoıǵan. Shapan túsi, oıý - órnegi jaǵynan ár túrli bolyp keledi.
* Jumys barysy:
- aq qaǵazdyń betine qalypty qoıyp bastyrý;
- shapannyń jıegine oıý ornalastyryp bastyrý;
- ózderine unaǵan tústi tańdap, boıap shyǵý
* Sergitý sáti
Bir, eki, úsh,
Jınap boıǵa kúsh.
Kúnde bestik alamyz,
Qýanyp úıge qaıtamyz.
Balalardyń jumystaryn qadaǵalap qarap shyǵý.
* Sabaqty qorytyndylaý.
«Shapan jaıylǵan kerme» oıyny. Balalardyń jumystaryn kermege jaıý. Jaqsy, uqypty jasalynǵan jumystardy balalarmen birge taldap, madaqtaý.
Maqsaty: Ulttyq kıimder týraly bilimderin keńeıtý.
Shapannyń sýretin salýǵa, ony áshekeıleýge jattyqtyrý. Oıý - órnek túrleriniń erekshelikterin kórip, baǵalaýǵa baýlý. Kórkemdik talǵamdaryn arttyrý.
Kórnekilikter: Shapannyń sýreti, aq qaǵaz, sýboıaq, jelim, plakat, tehnıkalyq qural.
Sabaqtyń barysy:
* Jylýlyq sheńberi:
Qýan, shattan, alaqaı,
Qýanatyn keldi kún.
Qaıyrly tań, qaıyrly kún,
Qurmetti bizdiń qonaqtar!
* Balalardan jaýap alý:
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktemgi tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Kóktem aıynda qandaı merekeler bar?
*Sýret boıynsha áńgime.
Naýryz merekesi jóninde sýret boıynsha áńgimelesip, qazaq halqynyń ulttyq buıymdaryna, kıimderine toqtalý. Býklettegi sýretti kórsete otyryp, suraqtarǵa jaýap alý.
* «Tústerdi ata!» oıyny.
Oıyndy oınata otyryp, shapannyń sýretin shyǵaryp alý.
- Endeshe, balalar, búgingi sabaqta bizder shapannyń sýretin salamyz. Qazaq halqy shapandy «jaǵaly kıim» retinde baǵalaıdy. Úlken jıyndarda, toılarda adamǵa «shapan kıgizý», «ıyǵyna shapan jabý» - úlken qurmettiń belgisi bolyp sanalady. Sondyqtan da shapandy tórlerine ilip qoıǵan. Shapan túsi, oıý - órnegi jaǵynan ár túrli bolyp keledi.
* Jumys barysy:
- aq qaǵazdyń betine qalypty qoıyp bastyrý;
- shapannyń jıegine oıý ornalastyryp bastyrý;
- ózderine unaǵan tústi tańdap, boıap shyǵý
* Sergitý sáti
Bir, eki, úsh,
Jınap boıǵa kúsh.
Kúnde bestik alamyz,
Qýanyp úıge qaıtamyz.
Balalardyń jumystaryn qadaǵalap qarap shyǵý.
* Sabaqty qorytyndylaý.
«Shapan jaıylǵan kerme» oıyny. Balalardyń jumystaryn kermege jaıý. Jaqsy, uqypty jasalynǵan jumystardy balalarmen birge taldap, madaqtaý.