InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Shertpe kúıdiń sheberi - Táttimbet
Sabaqtyń maqsaty:
Táttimbet Qazanǵapulynyń ómirin áńgimeleý arqyly kúıshi kompozıtormen tanystyrý.
Sabaqtyń mindeti:
Kúı túrlerimen tanystyrý; Shertpe tókpe kúılerdiń oryndalý ereksheligimen tanystyrý;
Mýzykalyq qabiletterin ashý, este saqtaý qabiletterin qalyptastyrý;
Oqýshylardy meıirimdilikke, adamgershilikke, týǵan jerdiń tabıǵatyn súıýge halyq kompozıtorlarynyń kúıleri arqyly tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: mýzyka tyńdaý, án aıtý. Mýzykalyq saýattylyq, shyǵarmashylyq
tapsyrmalar, t. b.

Sabaqtyń barysy:
Úıge berilgen tapsyrmany suraý.

Kúı – kúıshi – kúı tarıhy degen sózderdi qalaı túsindińder?
Qurmanǵazynyń kúıleri bilezik býynymen oınalatyn kúıler, ústirmelete, jyldam ekpinde qoldyń qaǵys qaǵar tusynda bas barmaq suq saýsaqqa jaqyn ornalasady.

Jańa sabaq.
Táttimbet Qazanǵapuly – Qazaqstannyń ortalyq, shyǵys, ońtústik óńirlerine keńinen tanymal, shertpe kúı ónerindegi eń iri, kórnekti kúıshi – kompozıtor. Táttimbet uly kúıshi bolýmen birge, óz dáýiriniń kókirek kózi ashyq azamaty retinde áleýmettik ómirge óz kózqarasyn bildirip, mýzyka tilimen ún qatyp otyrǵan kompozıtor.
Kúıler oryndalý máneri men qurylymdyq erekshelikterge qaraı tókpe jáne shertpe dep atalatyn eki úlken túrge bólinedi.
Biz tanıtyn Qurmanǵazy kúıshi – tókpe kúı ıesi bolsa, búgingi tanysyp otyrǵan kúıshi kompozıtorymyz Táttimbet - shertpe kúıdiń sheberi.
Táttimbet shertpe kúıdiń sheberi atanǵan. Ol kúıshi, ári aqyn, sózge sheber adam bolǵan. Táttimbet el aralap, alys saparlarda kóp júredi. Birde Táttimbet elin, jerin saǵynyp, qaıtyp kele jatady. Sol saparlarda bir aýylda aıtysyp jatqan eki aqynǵa kezdesedi. Sonda aqynnyń biri: «Bul dúnıede ne ólmeıdi?» - dep suraıdy, ekinshi aqyn: «Ólmeıtin taý, sý, aı, kún, jer», - dep jaýap beredi. Aqynnyń jaýabyna rıza bolmaǵan Táttimbet sóz suraıdy:
Asqar taýdyń ólgeni –
Basyn munar shalǵany,
Aǵyn sýdyń ólgeni –
Aǵyny toqtap qalǵany,
Qara jerdiń ólgeni –
Ústin aq qar basqany,
Aı men kúnniń ólgeni –
Qaraıyp baryp batqany,
Tek ólmeıtin shyn asyl
Danyshpan adam aıtqany.

Aqynnyń ekeýi de Táttimbettiń aıtqan jaýabyn moıyndady. Eki aqyn Táttimbettiń qonaq bolýyn suraıdy.
«Qurmet syılaryńyzǵa rahmet! Elim men jerimdi saǵynyp kelem. Meni jolymnan qaldyrmańyzdar», - deıdi.
Táttimbet óziniń týǵan jerine arnap kúı shyǵarǵan. Ol kúıdiń atyn «Sarjaılaý» - dep ataıdy.

Mýzyka tyńdaıyq.
Táttimbettiń kúıi «Sarjılaý».

Mýzyka saýattylyǵy.
Shertpe kúı – oń qol saýsaqtarymen shertip oryndalatyn mýzykalyq shyǵarma.

Bilip al!
Táttimbet Qazanǵapuly – qazaqtyń kórnekti kúıshi – kompozıtory, shertpe kúıdiń sheberi. Táttimbettiń«Sarjaılaý»,«Sylqyldaq», «Bestóre», «Kókeıkesti», «Bestóre»,
«Sylqyldaq», sıaqty kúıleri kópke tanymal. Táttimbettiń kúılerin ataqty kúıshi Ábiken Hasenov jetkizgen.

Qorytyndylaý.
Kúıdiń qandaı túrin bilesiń?
Biz qandaı kúıshimen tanystyq?
«Shertpe kúı» degenimiz ne?
Táttimbet el aralap júrip kimderge kezigedi?
Táttimbet sózge sheshendigin qalaı tanytady?
Táttimbet týǵan jerine arnap shyǵarǵan kúıi qalaı atalady?

Baǵalaý.
Úıge tapsyrma.