- 05 naý. 2024 00:48
- 334
Syndyq núkteler. Fýnksıanyń ekstremýmdary
Sabaqtyń jospary.
Sabaqtyń taqyryby: Syndyq núkteler. Fýnksıanyń ekstremýmdary (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik Týyndy kómegimen fýnksıanyń ósý jáne kemý aralyqtaryn, ekstremýmdaryn anyqtaı bilýdi oqyp - úırený.
Damytýshylyq Esepter shyǵarý daǵdysyn damytý; oılaý qabiletin qalyptastyrý.
Tárbıelik Nátıjege dál jáne naqty jetýge, maqsat qoıýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi jáne túri: Jańa taqyrypty ıgerý sabaǵy.
Sabaqtyń ótkizý ádisi: Suraq - jaýap, deńgeılik tapsyrmalar oryndaý, jaǵdaıattar týǵyzý, jaýap izdeý.
Pánaralyq jáne pánishilik baılanysy: Ádebıet, syzý, ózin - ózi taný.
Materıaldyq - tehnıkalyq jabdyqtalýy: Mýltımedıalyq qurylǵy, úlestirmeli tapsyrmalar.
Ádistemelik jáne oqý ádebıeti: 1. Algebra jáne analız bastamalary. 10 - synyp. Almaty. Mektep 2010.
2. Testter jınaǵy. Matematıka. Astana 2011.
Sabaqtyń tehnologıalyq kartasy
............................................
1. Uıymdastyrý.
Oqýshylar sabaǵymyzdy bastamas buryn bir - birińe jáne búgingi sabaqqa kelip otyrǵan qonaqtarǵa jyly júzben taǵy bir amandasyp alaıyq ta, jumysymyzǵa sáttilik tileıik!
(Oqýshylar sálemdesedi de, bir – birine jaqsy tilekter: Sáttilik tileımin! Tabysyń mol bolsyn! Jaqsy baǵalaryń kóp bolsyn t. b. tilekter aıtyp baryp otyrady).
1 - slaıd. Sabaqtyń taqyryby: Syndyq núkteler. Fýnksıanyń ekstremýmdary.
2 - slaıd. Sabaqtyń urany: Bilgenderden ǵıbrat al!
3 - slaıd. Sabaq kezeńderi
1. Ádepsiz ósken baladan,
Tártippen ósken tal jaqsy. Uıymdastyrý.
2. Bilgenderden ǵıbrat al,
Bilgenińdi sóılep qal. Ótken sabaqtyń ıgerilýin tekserý.
3. Shapqan ozar, jatqan qalar. Jeke deńgeılik tapsyrmalar.
4. Bilgeniń bir toǵyz,
Bilmegeniń toqsan toǵyz. Jańa taqyrypty túsindirý.
5. Asý bermes asqar joq. Jańa taqyrypty meńgerý.
6. Jeti jurttyń tilin bil,
Jeti túrli bilim al. UBT - ǵa daıyndyq
7. Talapty erge nur jaýar. Test tapsyrmalary.
8. Bilimniń basy beınet sońy zeınet. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
9. Toqsan aýyz sózdiń,
Tobyqtaı túıini bar. Refleksıa
2. Ótken taqyryptyń ıgerilýin tekserý.
1) 4 - slaıd. Aýyzsha suraqtar.
1. Óspeli jáne kemimeli fýnksıanyń anyqtamasy.
2. Fýnksıanyń ósýi men kemýiniń jetkilikti sharty.
3. Qandaı fýnksıany birsaryndy fýnksıa dep ataımyz?
4. Fýnksıanyń ósý jáne kemý aralyqtaryn anyqtaý algorıtmi.
2) Úıge berilgen esepterdi tekserý.
Sabaqtyń taqyryby: Syndyq núkteler. Fýnksıanyń ekstremýmdary (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik Týyndy kómegimen fýnksıanyń ósý jáne kemý aralyqtaryn, ekstremýmdaryn anyqtaı bilýdi oqyp - úırený.
Damytýshylyq Esepter shyǵarý daǵdysyn damytý; oılaý qabiletin qalyptastyrý.
Tárbıelik Nátıjege dál jáne naqty jetýge, maqsat qoıýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi jáne túri: Jańa taqyrypty ıgerý sabaǵy.
Sabaqtyń ótkizý ádisi: Suraq - jaýap, deńgeılik tapsyrmalar oryndaý, jaǵdaıattar týǵyzý, jaýap izdeý.
Pánaralyq jáne pánishilik baılanysy: Ádebıet, syzý, ózin - ózi taný.
Materıaldyq - tehnıkalyq jabdyqtalýy: Mýltımedıalyq qurylǵy, úlestirmeli tapsyrmalar.
Ádistemelik jáne oqý ádebıeti: 1. Algebra jáne analız bastamalary. 10 - synyp. Almaty. Mektep 2010.
2. Testter jınaǵy. Matematıka. Astana 2011.
Sabaqtyń tehnologıalyq kartasy
............................................
1. Uıymdastyrý.
Oqýshylar sabaǵymyzdy bastamas buryn bir - birińe jáne búgingi sabaqqa kelip otyrǵan qonaqtarǵa jyly júzben taǵy bir amandasyp alaıyq ta, jumysymyzǵa sáttilik tileıik!
(Oqýshylar sálemdesedi de, bir – birine jaqsy tilekter: Sáttilik tileımin! Tabysyń mol bolsyn! Jaqsy baǵalaryń kóp bolsyn t. b. tilekter aıtyp baryp otyrady).
1 - slaıd. Sabaqtyń taqyryby: Syndyq núkteler. Fýnksıanyń ekstremýmdary.
2 - slaıd. Sabaqtyń urany: Bilgenderden ǵıbrat al!
3 - slaıd. Sabaq kezeńderi
1. Ádepsiz ósken baladan,
Tártippen ósken tal jaqsy. Uıymdastyrý.
2. Bilgenderden ǵıbrat al,
Bilgenińdi sóılep qal. Ótken sabaqtyń ıgerilýin tekserý.
3. Shapqan ozar, jatqan qalar. Jeke deńgeılik tapsyrmalar.
4. Bilgeniń bir toǵyz,
Bilmegeniń toqsan toǵyz. Jańa taqyrypty túsindirý.
5. Asý bermes asqar joq. Jańa taqyrypty meńgerý.
6. Jeti jurttyń tilin bil,
Jeti túrli bilim al. UBT - ǵa daıyndyq
7. Talapty erge nur jaýar. Test tapsyrmalary.
8. Bilimniń basy beınet sońy zeınet. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
9. Toqsan aýyz sózdiń,
Tobyqtaı túıini bar. Refleksıa
2. Ótken taqyryptyń ıgerilýin tekserý.
1) 4 - slaıd. Aýyzsha suraqtar.
1. Óspeli jáne kemimeli fýnksıanyń anyqtamasy.
2. Fýnksıanyń ósýi men kemýiniń jetkilikti sharty.
3. Qandaı fýnksıany birsaryndy fýnksıa dep ataımyz?
4. Fýnksıanyń ósý jáne kemý aralyqtaryn anyqtaý algorıtmi.
2) Úıge berilgen esepterdi tekserý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.