InfoHub Logo

Qazaq tili 4 synyp
Sabaq taqyryby: Sóz jáne onyń maǵynasy
Cabaq maqsaty: 1. Sóz jáne onyń maǵynasy týraly bilimderin tereńdetý, sóz maǵynasyn aıyra bilýge jattyqtyrý;
2. Oqýshylardyń sózdik qoryn, oılaý qabiletterin damytý.
3. Sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq.
Sabaq ádisteri: toppen jumys, syn. tur. oılaý.
Pánaralyq baılanys: ádebıettik oqý, matematıka, dúnıetaný.
Sabaq kórnekilikteri: ınteraktıvti taqta, qıma qaǵazdar, t. b.

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Sabaqqa daıyndyq, oqýshylardyń zeıinin turaqtandyrý.

Úlkenge de Siz,
Kishige de Siz.
Úlkenderdi qurmettep,
Bas ıemiz biz – deı otyryp, sabaqqa qyzyǵa kirisemiz biz.

İİİ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Muǵalim sózi
İÚ. Ótkenge sholý.
Búgin biz «Bilim aralyna» saıahatqa shyǵamyz. Onda bilim kilti jasyrylǵan, ıaǵnı búgingi bizdiń eńbegimizdiń baǵasyn sol araldan tabamyz. Oǵan deıin biz birneshe araldardyń tapsyrmasyn oryndaýymyz kerek.
• Búgingi sabaq taqyryby: Sóz jáne onyń maǵynasy.
- Balalar, araldaǵy tapsyrmalardy oryndaý aldynda biz azdap oı ushtap alaıyq.
v Berilgen sózderdegi dybystardy ózgertý arqyly birneshe sóz jasa.
• TOR - tar, ter, týr, tur
. QAL - qas, qar, qan, qap
. QOL - qul, qyl, qal
• Ózgergen sózderdiń maǵynasyn ashý maqsatynda sóılemder quraý.

a) Oı qozǵaý
Mysaly: Torda 3 qoıan otyr. Ol aýyldyń kósheleri tar eken. Keshe mektepishilik olımpıadanyń İİ týry ótti. Terezeden kúnniń sáýlesi túsip tur.
- Sen búgin úıde qal. Eki úıdiń arasy qas - qabaq arasyndaı. Qar jaýyp tur. Qannyń túsi qyzyl bolady. Bir qapta júz sentner.
- Qolyńdy jýyp júr. Qarlyǵash balapandaryn jylqy jylymen baılap qoıady eken. Maǵan ermeı osynda qal.
? – Osy sózderden neni ańǵardyńdar? (sózdegi dybystyń ózgerýinen onyń maǵynasynyń da ózgeretindigi).
Sóz jáne onyń maǵynasy. júkteý