InfoHub Logo

Jer betindegi adam balasy men ań-qusty túgel bılegen Súleımen degen patsha áıelin óte jaqsy kóredi eken. Ne qalasa, bárin oryndaı beripti.

Bir kúni erikken áıel Súleımen patshaǵa bylaı depti:

– Maǵan tek qana qustyń súıeginen saraı saldyryp ber!

Patsha shabarmany qarshyǵany shaqyryp alady da qus ataýlyny túgel jınap kelýge buıyrypty. Patsha áıeliniń sózin dýal ústinde otyrǵan baıǵyz estip qoıypty. Qarshyǵa oı men qyrdy sharlap, qustardy tegis jınapty.

Súleımen patsha syrtqa shyǵyp, aldyna kelgen qustardy tústep, túgendeı bastaıdy da judyryqtaı baıǵyzdyń joq ekenin bilipti. Patsha qaharlanyp:

– Baıǵyz qaıda? – dep surapty. Qarshyǵa onyń kelmeı qalǵan sebebin aıtypty:

– Biraz sharýam bar edi, – dedi.

– Tiri bolsa – ózin, ólip qalsa – óligin alyp kel! – dep, Súleımen patsha qarshyǵany qaıta jumsapty.

Qarshyǵa zýlap otyryp, baıǵyzǵa jetipti. Kele sala patshanyń ámirin jetkizipti. Sonda baıǵyz:

– Jumysym áli bitken joq. Judyryqtaı meni patsha qaıtedi? Nege shaqyrtady, nesine kerekpin? – depti qarshyǵaǵa.

Patshanyń buıryǵyn oryndamaı qaıtpaıtyn qarshyǵa kúsh kórsetip:

– Eger óz yqtıaryńmen júrmeseń, zorlap alyp ketemin, – depti.

Basqa amaly quryǵan baıǵyz eriksiz kónip, qarshyǵanyń sońynan ilesipti. Aldyna kelgen soń, Súleımen patsha ashýlanyp:

– Bir shaqyrǵannan nege kelmediń? – dep surapty.

– Úıde jatyp oı oıladym, taqsyr, – dep, jaýap beripti baıǵyz.

Onyń ne oılaǵanyn bilgisi kelgen patsha táptishteı túsipti:

– Ne oıladyń sonda?

– O, patsham, dúnıede óli kóp pe, tiri kóp pe? Sony eseptedim, – depti baıǵyz.

Súleımen patsha tańdanyp qalypty:

– Iá, qaısysy kóp eken?

– Qansha eseptesem de óliniń bireýi artyq bola beredi, – depti baıǵyz.

Dúnıeniń esep-qısaby qolynda turǵan Súleımen patsha buǵan kelispeı daý aıtypty:

– Olaı emes, tiriniń bireýi artyq. Sen qalaı eseptediń?

– Taqsyr, – depti, baıǵyz bas ıip, – men túske deıin uıqtap jatatyndardy da, oıaý bolsa da qalǵyp júretinderdi de ólige qostym. Óıtkeni olar eshteńeni de bitirmeıdi, eshteńeni de oılamaıdy ǵoı.

Sonda Súleımen patsha:

– Bul qýlyqpen qutylmaısyń. Muny sensiz de bilemiz. Eger ózińdi aqtaıtyn dáleliń bolmasa, qarshyǵaǵa moınyńdy úzdiremin! – depti qaharlanyp.

Záresi ushqan baıǵyz:

– Dat, patsham, – depti saýǵa surap. Patsha yryq beredi:

– Aıt datyńdy!

– Budan basqa da esep-qısabym bar edi.

– Ol qandaı esep taǵy?

– Dúnıede erkek kóp pe, urǵashy kóp pe dep, solardy da eseptedim. Sonda urǵashynyń bireýi artyq shyqty.

– Bul da málim jaı. Áıelden erkektiń bireýi artyq ekeni maǵan da belgili. Sen áıeldiń bireýi artyq degende qalaı eseptediń? – dep surapty patsha.

– Taqsyr, men erikken áıeldiń tiline erip, ermegine eligip, ózi oılanyp is istemegen erkekti de áıel qataryna qostym, – depti baıǵyz.

Sonda Súleımen patsha oılanyp otyryp qalady da bylaı dep buıyrady:

– Baıǵyz ras aıtady. Oıyńdy uqtym. Men erikken áıeldiń ermegine aınalǵan ekenmin. Soǵan bola kinásiz qustardy qyryp, sonyń súıeginen saraı saldyrmaq bolyp em. Onym orny tolmas aǵattyq eken. Qustyń súıegi saraı salýǵa shydaı ma, ony da oıǵa salmappyn. Ne isteseń de oıǵa salǵanyń durys ekenin umytyppyn.

– Oılan, taqsyr, oılan! – depti baıǵyz.

Sonda Súleımen patsha qarshyǵaǵa moıyn buryp, bylaı buıyrypty:

– Qustardyń bárin bosatyp qoıa ber. Olarǵa uqtyr, baıǵyzǵa alǵys aıtsyn. Ol óz basyn ajalǵa tigip turyp, qustardy qorǵap qaldy. Barlyq qustardy qyrǵynnan qutqardy.

Sóıtip, qustar ajaldan aman qalypty. Sodan beri qus ataýly baıǵyzdy qasterlep júredi eken. Osy oqıǵany qustar umytpasyn dep, baıǵyz tún ishinde yzyńdap, uıqy kórmeıdi eken.

---