- 05 naý. 2024 01:12
- 209
«Sút qalaı uıyqtady?» Ospanhan Áýbákirov
Sabaqtyń taqyryby: «Sút qalaı uıyqtady?» (Ospanhan Áýbákirov)
Sabaqtyń maqsattary:
1) Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý;
2) Mysaldaǵy sút uıyp qapty, sút irip qapty, aıran ashypty, aıran baqyrypty t. bt sóz tirkesterin paıdalana otyryp oqýshylardyń baılanystyra sóıleý daǵdysyn jetildirý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3) Ulttyq taǵam túrlerin, olardyń paıdasyn, jasalý joldaryn bilgize otyryp, oqýshylardy asty qadirleýge, durys tamaqtanýǵa úıretý, eńbek súıgishtikke, iskerlikke, shyǵarmashylyq qabiletterin tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: rebýs, semantıkalyq karta, Shona Smaqanuly, Ospanhan Áýbákirovtyń beınesi, ómirbaıany, kitaptary, úntaspa.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq, oıyn sabaq.
Sabaqta qoldanylatyn ádister: suraq - jaýap, áńgime, tirek - sqema, kórnekilik.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý
Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de «siz»,
Kishige de «siz»,
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Úıge berilgen tapsyrma Shona Smaqanulynyń «Tákappar» mysalyn durys túsinip mánerlep oqý, óleńdi áńgime túrinde jetkizý. Salǵan sýretterin túsindiredi. Abaıdyń «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńiniń mazmunyn dıagram boıynsha túsindiredi.
İİİ. Jańa sabaq.
1. Kirispe áńgime. Rebýs sheshý («Sút qalaı uıyqtady?») taqyrypty ashý.
Jumbaq sheshý
Syldyr suıyq sý emes,
İshseń sýsyn qanady.
Aq bolsa da qar emes,
Sheshýin kim tabady?
(sút)
- Al, balalar, jaraısyńdar, Endi bul mysal ne týraly dep oılaısyńdar? (Bul mysal sút týraly).
- Sol sútti qaıdan alamyz? (Úı janýarlary tórt túlik maldan: qoı, sıyr, eshki
- sút, túıeniki - qymyran, bıeniki - qymyz dep aıtady.)
- Osylardyń ishinde qandaı sútti uıytýǵa bolady? (qoı, sıyr, eshki - sútin)
IV. Oıyn «Beıne tabý».
1 - suraq: Satırık degen kim? Qandaı satırık aqynda bar?
2 - suraq: Myna maqaldyń tıisti sózderin tap:
Ananyń súti......... ósiredi. (boıdy)
Ananyń tili......... ósiredi.(oıdy)
3 - suraq. «Bes dosyńdy» ata?
4 - suraq. Aǵarǵan týraly tyıym sózderdi aıt. (aqty tókpe)
5 - suraq. Maqtanshaqtyq jaıly maqal - mátelderdi aıt.
Ózin - ózi maqtaǵan ólimmen teń.
Maqtanshaqtyq - jaman ádet.
6 - suraq. Ne arsyz? (Úsh arsyz: uıqy, kúlki, as.)
Beıne ashyldy.
1. Muǵalim túsindirmesi. Ospanhan Áýbákirov týraly aıtý.
1934 jyly Almaty oblysy, Jambyl aýdany, Qaraqystaq aýylynda dúnıege kelgen. Uzaq jyldar «Qazaqstan pıoneri», «Ulan» gazetinde qyzmet istedi. 1961 - 1962 jyldary Qazaq teledıdarynda aǵa redaktor, «Ara» jýrnalynda jumys istedi. «Bóden», «Sıyr», «Súzegen sóz» atty kitaptary bar.
Sabaqtyń maqsattary:
1) Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý;
2) Mysaldaǵy sút uıyp qapty, sút irip qapty, aıran ashypty, aıran baqyrypty t. bt sóz tirkesterin paıdalana otyryp oqýshylardyń baılanystyra sóıleý daǵdysyn jetildirý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3) Ulttyq taǵam túrlerin, olardyń paıdasyn, jasalý joldaryn bilgize otyryp, oqýshylardy asty qadirleýge, durys tamaqtanýǵa úıretý, eńbek súıgishtikke, iskerlikke, shyǵarmashylyq qabiletterin tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: rebýs, semantıkalyq karta, Shona Smaqanuly, Ospanhan Áýbákirovtyń beınesi, ómirbaıany, kitaptary, úntaspa.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq, oıyn sabaq.
Sabaqta qoldanylatyn ádister: suraq - jaýap, áńgime, tirek - sqema, kórnekilik.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý
Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de «siz»,
Kishige de «siz»,
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Úıge berilgen tapsyrma Shona Smaqanulynyń «Tákappar» mysalyn durys túsinip mánerlep oqý, óleńdi áńgime túrinde jetkizý. Salǵan sýretterin túsindiredi. Abaıdyń «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńiniń mazmunyn dıagram boıynsha túsindiredi.
İİİ. Jańa sabaq.
1. Kirispe áńgime. Rebýs sheshý («Sút qalaı uıyqtady?») taqyrypty ashý.
Jumbaq sheshý
Syldyr suıyq sý emes,
İshseń sýsyn qanady.
Aq bolsa da qar emes,
Sheshýin kim tabady?
(sút)
- Al, balalar, jaraısyńdar, Endi bul mysal ne týraly dep oılaısyńdar? (Bul mysal sút týraly).
- Sol sútti qaıdan alamyz? (Úı janýarlary tórt túlik maldan: qoı, sıyr, eshki
- sút, túıeniki - qymyran, bıeniki - qymyz dep aıtady.)
- Osylardyń ishinde qandaı sútti uıytýǵa bolady? (qoı, sıyr, eshki - sútin)
IV. Oıyn «Beıne tabý».
1 - suraq: Satırık degen kim? Qandaı satırık aqynda bar?
2 - suraq: Myna maqaldyń tıisti sózderin tap:
Ananyń súti......... ósiredi. (boıdy)
Ananyń tili......... ósiredi.(oıdy)
3 - suraq. «Bes dosyńdy» ata?
4 - suraq. Aǵarǵan týraly tyıym sózderdi aıt. (aqty tókpe)
5 - suraq. Maqtanshaqtyq jaıly maqal - mátelderdi aıt.
Ózin - ózi maqtaǵan ólimmen teń.
Maqtanshaqtyq - jaman ádet.
6 - suraq. Ne arsyz? (Úsh arsyz: uıqy, kúlki, as.)
Beıne ashyldy.
1. Muǵalim túsindirmesi. Ospanhan Áýbákirov týraly aıtý.
1934 jyly Almaty oblysy, Jambyl aýdany, Qaraqystaq aýylynda dúnıege kelgen. Uzaq jyldar «Qazaqstan pıoneri», «Ulan» gazetinde qyzmet istedi. 1961 - 1962 jyldary Qazaq teledıdarynda aǵa redaktor, «Ara» jýrnalynda jumys istedi. «Bóden», «Sıyr», «Súzegen sóz» atty kitaptary bar.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.