InfoHub Logo

Taqyryby: F dybysy jáne árpi
Maqsaty: oqýshylardy F dybysymen tanystyrý, onyń orys tilinen engen sóz derde kezdesetinin túsindirý.
Damytýshylyǵy: sózdik qorlaryn molaıtý, oılaý qabiletterin, tilin damytý.
Tárbıeliligi: eńbeksúıgishtikke, uqyptylyqqa, adamgershilikke, tazalyqqa, salaýattylyqqa tárbıeleý.
Daǵdy: taza, saýatty jazý.
Túri: aralas sabaq
Ádisi: oı qozǵaý, oıyndar, OSKT, syzbamen jumys, rebýstar sheshý, « Fýtbol» sýreti, ál – Farabı sýreti, ferma, zavod sýretteri, fýtbol dobynyń maketi.
Kórnekilik: kespe áripter, býyndar, sýretter, konfetter, fýtbolka, týflı, telefon, sharf, fonar, fotolar, ál Farabı sýreti, slaıd, vıdeo.

Sabaqtyń barysy:
1. Sálemdesý
Hormen: - Úlkenge de « Siz»,
Kishige de « Siz».
Bar adamǵa qurmetpen,
Bas ıemiz biz.
Muǵalim: - Árbir adam –
Oqýshylar: - Týysym, dosym, juraǵat.
Muǵalim: - Árbir sabaq –
Oqýshylar: - Úırený, uǵý, ulaǵat.
Psıhologıalyq daıarlyq: « Men tileımin»
- Endi, bir – birimizge búgingi kúnimizdiń sátti ótýine arnap jaqsy tilekter aıtaıyq.
- 5 al! - Baqytty bol! - Kóńildi júr! - Qýan! - Shattan! - Ádemi bol! – Úlgili bol!
- Shynshyl bol! - Aqyldy bol! - İzetti bol! - Ádepti bol!

Rebýs sheshý. Apta.
Sýret arqyly sheshý.
- 1 aptada neshe kún bar? Atap jibereıik.
- Olaı bolsa, « Jeti uly bar bir úıdiń» óleńin oqyp bereıin.
- Endi, aptanyń 7 kúnine 2 top bolyp saıahatqa shyǵaıyq.
«Qoshaqan» toby
«Qulynshaq» toby

Dúısenbi: Ótkendi pysyqtaý.
- Balalar, biz ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq?
- V dybysy qandaı dybys?
- « Qoshaqan» toby
- V – daýyssyz dybys. Sebebi, bul daýyssyz dybysty aıtqanda, ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergilerge ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
- «Qulynshaq « toby
- Ún men saldyrdyń qatysyna qaraı - uıań daýyssyz dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda, únnen góri saldyr basym.

Oqýlyqpen jumys:
1. Oqýshylarǵa tizbekteı oqytamyn.
2. «Vokzal» mátininen túsingenderin suraımyn.
3. Zavod sýreti kórsetilip, sóılem oılaý tapsyrylady.
1. Atyraý qalasynda munaı óńdeý zavody bar. Bul zavodta ákem jasaıdy. Zavodtan kóp ónim shyǵarylady.
- Osy sóılemderdiń sqemasyn syzaıyq.
- 1 sóılem neshe sózden quralǵan?
Sóılemge baılanysty erejeler qaıtalanady.

Sergitý sáti.
Al, balalar, turaıyq,
Alaqandy uraıyq.
Ońǵa – ońǵa túzý tur,
Solǵa – solǵa túzý tur.
Joǵary – tómen qaraıyq,
Boıymyzǵa kúsh jınap,
Biz shynyǵyp alaıyq.
Seısenbi: Jańa sabaq.
« Oılan, tap» oıyny.
- Balalar, men senderge jumbaq aıtamyn, sheship kóriń
- Sýdan shashaq shashylar,
Sý toqtasa, basylar. Bul ne? Sheshýi: Fontan.
- Osy sózde bizge tanys emes qandaı dybys bar?
- Káne, aıtyp kóreıik. Qandaı dybys eken?
F – bul – daýyssyz dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda, ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergilerge ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
Únmen saldyrdyń qatysyna qaraı – qatań daýyssyz dybys., tek saldyrdan turady.
- F dybysynyń árip tańbasy – mynaý F f. Baspa jáne jazba túri kórsetiledi.

Sársenbi: Oqýlyqpen jumys:
- Balalar, oqýlyǵymyzda ne berilgen, tanysaıyq.
Kitaptan F árpin kórseteıik.
Fonar sózine dybystyq taldaý jasaý.
Baǵandaǵy sózderdi oqyp beremin. Túsindiremin ( slaıd )
Oqýshylarǵa qaıtalatyp oqytamyn.
« Fýtbol» óleńi men « ál – Farabı « óleńin oqyp, sýretter arqyly túsindiremin.
1. Oqýshylarǵa ishteı oqytamyn.
2. Tizbekteı, daýystap oqytamyn.
3. Óleńderdi mánerlep oqytamyn.
4. Jattatamyn.
5. Jatqa suraımyn.
Beısenbi: Dáptermen jumys:

Sergitý sáti: - Dápterimizdi ashaıyq,
Qolǵa qalam alaıyq.
Salaqtyqtan qashaıyq,
Ádemi etip jazaıyq.
1. Aýaǵa jazý.
2. Taqtaǵa jazý.
3. Úlgi boıynsha dápterge jazý.

Sózdik dıktant ( zattardy kórsetý arqyly jazý )
Aıý, at, qus, tyshqan, jylan, telefon, fartýk.
Baǵalaý:
Juma: « Býyndardan sóz qura « oıyny:
fır, ma, fýt, bol, fer, ma, fo, to

Senbi: Rebýs sheshý.
1 a
F 10 t 10
- Qandaı sóz shyqty? ( Vıdeo kórsetiledi)
- Búginde álemniń kez kelgen qalasynan kóshe sánine sán qosyp, shyraı beretin sýburqaqtardy ońaı kezdestirýge bolady. Biraq ol sýburqaqtardyń barlyǵy án aıtyp, bı bıleı bermeıdi. Álemniń eń ádemi, eń erekshe sýburqaqtarynyń biri – Dýbaıdaǵy « Ári ánshi, ári bıshi « sýburqaq.
- Fontan sózindegi daýyssyz dybystar qaısylar? F, n, t.
- Káne, daýyssyz dybystarǵa minezdeme bereıik.
« Qoshaqan» toby F dybysyna minezdeme bere qoıyńdar.
F – bul daýyssyz dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda, ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergilerge ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
Ún men saldyrdyń qatysyna qaraı – qatań daýyssyz dybys. Sebebi, bul dybys tek saldyrdan turady.
« Qulynshaq» toby N dybysyna minezdeme?
N - bul daýyssyz dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda, ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergilerge ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
Ún men saldyrdyń qatysyna qaraı – úndi daýyssyz dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda, saldyrdan góri ún basym.
« Dybys usta» oıyny
- Káne, balalar, men dybystardy aıtamyn, sender tez qaǵyp alyńdar.
- K o n f e t, t ý f l ı, sh a r f, f ý t b o l k a.
- Balalar, fýtbolka sózin býynǵa bóleıik.
- Fýt – bol – ka. Býyn túrlerine ajyrataıyq.
- 1 – biteý býyn. Sebebi,...
- 2 – biteý býyn. Sebebi,...
- 3 – ashyq býyn. Sebebi,..

Jeksenbi: Tynyǵyp, demalý. « Tosyn syı «
- Balalar, bul kúni bizge tosyn syı daıyn tur. Ol mine, jumyrtqa.
- Káne, ishin ashaıyq. ( Jumyrtqanyń ishinen 1, 3 sandary, qaǵaz shyqty. Qaǵazda jumbaq jazylǵan.)
1. Qosylsa, 1, 3 arasy,
Qandaı árip qarashy. ( V )
2. Arqasyn tirep jabysyp,
Eki R tur qabysyp.
Bul qaı árip? ( F )

Sabaqty qorytyndylaý:
- Sonymen, búgin qandaı dybyspen tanystyq?
Madaqtaý: - Búgingi sabaqta asa belsendilik kórsetken topqa Qazaqstannyń
« Atyraý» fýtbol komandasyndaı, namysty qoldan bermeı, Bilim qaqpasyna dop sala berińder! (Úlken dop maketi tapsyrylady).