InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Sıqyrly sandyq
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oıyn arqyly balalardyń bilimge yntasyn arttyrý.
Geometrıalyq pishinder, kólemder týraly bilimderin tereńdetý, attaryn aıtyp, tústerin ajyrata bilýin jattyqtyrý.
Damytýshylyq: Balalardyń oı - órisin, oılaý qabiletin arttyrý.
Tárbıelik: oıyn arqyly balalardy uıymshyldyqqa, ózin ustaı bilýge, ózara syılastyqqa baýlý.
Quraldar. Kórnekilikter úshburysh, tórtburysh, dóńgelek kartonnan qıylǵan, qurylys oıynshyqtar, ádemi áshekeılengen sandyq, qalta, asyq.
Ádis - tásilderi: Áńgimelesý, suraq - jaýap.
Sózdik jumys. Sıqyrly sandyq, qalta, úshburysh, tórtburysh, dóńgelek
Sabaqtyń barysy.
Uıymdastyrý kezeńi: balalar búgin erekshe kún, qane balalar bárimiz búgingi kúnimiz sátti ótý úshin myna óleń joldarymen amandasyp qoıaıyq
Qýan, shattan, alaqaı,
Qýanatyn kez keldi.
Kúlip shyqty kún búgin,
Qaıyrly tań, qaıyrly kún balalar!
Sálemetsizder me, balalar!
Balalar: Sálemetsiz be!
Sálemetsizder me, qonaqtar!
Osy bir sátti kúnimizdi qýanyshpen, jaqsylyqpen ótkizeıik.
Al, endi balalar, barlyǵyń taqtadaǵy sýretke nazar aýdaraıyq.
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qys.
- Aýa raıy sýyq.
- Dalada jerde ne jatyr?
- Qar.
- Qardyń túsi qandaı?
- Aq
- Qardy qolymyzben ustap kórsek, qar qandaı?
- Salqyn.
Durys aıtasyńdar balalar. Qazir balalar biz qandaı pishinderdi bilemiz sol jaıynda aıtyp óteıik.
- Mynaý ne?
- Dóńgelek.
- Túsi qandaı?
- Sary.
- Al, mynaý qandaı dóńgelek?
- Kishi dóńgelek
- Túsi qandaı?
- Qyzyl.
- Mynaý qandaı pishin?
- Tórtburysh.
- Túsi qandaı?
- Kók
- Mynaý qandaı tórtburysh?
- Kishi tórtburysh, túsi jasyl
- Mynaý qaı pishin?
- Úshburysh, túsi qara.
- Al, myna úshburysh qandaı?
- Kishi úshburysh, túsi aq
Óte jaqsy balalar sender barlyq pishinderdi, tústerdi jaqsy aıyra bilesińder.
(Mýzyka oınalyp topqa, qoıan kiredi)
Qoıan: Sálemetsizder me, balalar?!
Balalar: Sálemetsiz be?!
- Balalar, bizge qonaqqa kim keldi?
Balalar: - qoıan.
Qoıan: - Balalar men ormanda kele jatyp, sandyq taýyp aldym. Bul sandyq jáı sandyq emes, sıqyrly sandyq eken. Sosyn senderge syılyq bolsyn dep ala keldim.
- Rahmet saǵan, qoıan.
Tárbıeshi: Balalar, qoıanda sharshap kelgen bolar, bárimiz qosylyp ornymyzdan turyp, «Sur qoıan» ánin aıtyp, boıymyzdy sergitip alaıyq.
Uzyn qulaq sur qoıan,
Estip qalyp sybdyrdy.
Oıly - qyrly jerlermen,
Ytqyp, ytqyp sekirdi.
Tárbıeshi: qoıan sharshap kelgen bolarsyń tórlet tórge otyr. Balalar, myna sıqyrly sandyqtyń ishinde ne bar eken, ashyp kóreıik pe? Olaı bolsa qane sender úshke deıin sanańdar. 1 - 2 - 3 sandyǵym ashyl.
- Qandaı keremet, myna sandyqtyń ishinde qanshama oıynshyqtar, syılyqtar bar.
- Mynaý ne, balalar?
- Dop
- Doptyń túsi qandaı?
- Sary
- Dop qandaı pishinge uqsaıdy?
- Dóńgelekke
- Al, mynaý qandaı oıynshyq?
- Kýbık
- Kýbıktiń túsi qandaı?
- Kók
- Qadaı pishinge uqsaıdy
- Tórtburyshqa
- Taǵy ne bar eken...
- Mynaý ne balalar?
- Qalta.
- Qaltanyń pishini qandaı pishinge uqsaıdy?
- Tórtburyshqa.
Myna qaltanyń ishinde qanshama ádemi asyqtar bar. Qane osy asyqtarmen «Asyq tasý» oıynyn oınaıyq.
Qoıan: Balalar, bárińde jyldam, shıraq qımyldadyńdar senderge rahmet. Men endi ormanǵa úıime keteıin. Sender aqyldy, bárin biledi ekensińder. Saý bolyńdar!
Balalar: Saý bol, qoıan.
Tárbıeshi:
- Balalar búgin bizge kim qonaqqa keldi?
- Ol bizge ne ákeldi?
- Onyń ishinen ne shyqty?
- Qandaı oıyn oınadyq?
- Oıyndy nemen oınadyq?
- Balalar sender búgin sabaqqa óte jaqsy qatystyńdar senderge rahmet dep, sabaǵymyzdy aıaqtaımyz.