Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar. Saýda salasyndaǵy mamandyqtar.
Synyby: 9
Taqyryby: Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar. Saýda salasyndaǵy mamandyqtar. (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Oqýshylarǵa tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar men saýda salasyndaǵy mamandyqtar túrleri týraly túsinik berý.
b) Tárbıelik: Sabaq barysynda oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, elimizge óz úlesin qosa biletin maman ıesi bolýǵa tárbıeleý.
v) Damytýshylyq: Sabaq barysynda oqýshylardyń ózi tańdaıtyn mamandyq týraly oıyn bir júıege keltirip, maqsat qoıa bilýge ıkemdilikterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Sabaqtyń túri: aralas sabaq (oıyn)
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, tirek syzbalar, test
Pánaralyq baılanys: syzý, geografıa, qarjy saýattylyǵy, psıhologıa
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Oqýshylarmen sálemdesý;
- Oqýshylardy túgendeý;
- Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
1. Mamandyqty qandaı talaptarǵa qaraı tańdaý kerek?(tańdaǵan mamandyq adamǵa unaýy kerek, jumysty alyp júre alatyndaı qabileti bolýy kerek, eńbek naryǵynda suranysqa ıe bolýy qajet)
2. Amerıkalyq psıholog D. Holand kásibı ortany neshe tıpke bóledi? ( altyǵa: realısik, zertteýshilik, artısik, áleýmettik, kásipkerlik, keńselik)
3. Realısik tıpke sıpattama ber.( Realısik tıpke quntty, uqypty, utymdy, daǵdyly ispen aınalysatyn adamdar jatady)
4. E. Klımov kásibı ortany neshe tıpke bóledi?( beske: adam - tabıǵat, adam - tehnıka, adam - óner, adam - belgili júıe, adam - adam)
5. « Adamnyń kásibı ortasyna sáıkes kelýi, eńbek jolynda jaqsy tabystarǵa jetýine, ósýine kepildik beredi», - degen teorıany kim usyndy? ( amerıkalyq psıholog D. Holand )
Mıǵa shabýyl.
Berilgen mamandyqtardy Klımov usynǵan tıpterge bólip jazý.
Mamandyq úlgileri:
Agronom, fermer, tokar, dáriger, shahter, bıolog, satýshy, baǵban, muǵalim, jolserik,
baǵdarlamashy, sýretshi, kasır, dızaıner, ınjener, bankır, ǵalym, jazýshy, fotograf.
1. Adam – tabıǵat: agronom, fermer, bıolog, baǵban.
2. Adam – tehnıka: tokar, shahter, ınjener.
3. Adam – adam: dáriger, satýshy, jolserik, muǵalim.
4. Adam – belgili júıe: baǵdarlamashy, bankır, kasır, ǵalym.
5. Adam - óner: fotograf, jazýshy, sýretshi, dızaıner.
İİİ. Jańa sabaq.
Tamaq ónerkásibi salasyna halyqty azyq - túlikpen qamtamasyz etetin óndirister jatady. Tamaq ónerkásibi salasyndaǵy mamandyqtarǵa: kondıter, ınjener - tehnolog, tehnolog mamandyqtary jatady. Tehnolog mamandyǵy úlken jaýapkershilikti talap etedi. Ol shıkizatty qabyldap alýdan bastap, orap dúkenge jibergenge deıingi jumystarǵa jaýap beredi. Tehnolog jan - jaqty bilimdi bolý kerek. Makaron ónimderin óndiretin tehnolog kondıterlik fabrıkalarda, naýbaıhanalarda, zaýyttarda jumys isteıdi.
Jeńil ónerkásipke mynadaı mamandyqtar jatady: ıirýshi, toqymashy, konstrýktor - modeler, sýretshi - modeler, pishýshi, tiginshi, al salalaryna: tigin, toqyma, trıkotaj, aıaqkıim óndirisi, bylǵary galantereıasy buıymdary jatady.
Saýda – bul óndiris sferasy men tutynys sferasynda taýar aınalymyn júzege asyratyn sharýashylyqtyń bir salasy. Saýda salasyndaǵy mamandyqtarǵa: satýshy - konsýltant, azyq - túlik satýshysy, saýda ókili, merchendaızer, saýda agenti, satylym menedjeri, kontroler - kasır t. b jatady. Satýshy - konsýltant taýar túrlerine, onyń qasıetterine sıpattama beredi. Satyp alynǵan zattyń jalpy baǵasyn shyǵaryp, chegin tekseredi. Bosaǵan sórelerdi der kezinde taýarlarmen tolyqtyryp turady. Saýda ókiliniń mindeti – shaǵyn kóterme taýarlardy dúkenderge, dárihanalarǵa, sýpermarketterge jetkizý týraly kelisimshart jasaý. Merchendaızerler ónimderin jáne jarnamalyq materıaldaryn fırmalar men dúkenderge ornalastyrýmen aınalysatyn qyzmetker. Saýda agenti – jyljymaıtyn múlik saýdasymen nemese saqtandyrý qyzmetimen aınalysady. Iaǵnı taýardy tikeleı adamdarǵa satýmen aınalysady.
Kóterme saýda menedjeri – taýardyń óte úlken partıasyn satýmen aınalysady. Mysaly: qurylys materıaldary, metaloprakattar, dándik daqyldar, bólshekter t. b.
İÚ. Jańa túsinikter men is - áreketter tásilin qalyptastyrý.
Sózdikpen jumys.
1. Kondıter – konfet, tort t. b tátti taǵamdardy daıarlaıtyn maman.
2. Trıkotaj – jiptiń tuzaqtalyp, ózara aıqasýy arqyly toqylǵan toqyma mata.
3. Galantereıa – usaq-túıek buıymdar shyǵaratyn fabrıka.
4. Konstrýktor – bir nárseniń konstrýksıasyn jasaýshy, qurastyrýshy.
5. Modeler – sándi modeldi zattyń úlgisin jasaıtyn maman.
6. Iirýshi – júnnen, maqtadan jip esýshi, shıratýshy.
Ú. Jańa túsinikti tekserý.
1. Tamaq ónerkásibine tán mamandyqtardy ata.(kondıter, ınjener - tehnolog, tehnolog)
2. Iirýshi degenimiz kim?(júnnen, maqtadan urshyqpen jip esýshi, shıratýshy)
3. Saýda ókiliniń mindeti (shaǵyn kóterme taýarlardy dúkenderge, dárihanalarǵa, sýpermarketterge jetkizý týraly kelisimshart jasaý)
4. Jeńil ónerkásipke qandaı salalar jatady?(tigin, toqyma, trıkotaj, aıaqkıim óndirisi, bylǵary galantereıasy buıymdary)
5. Sharap ashytýshy tehnolog qandaı pánderdi bilý kerek?(fızıka, hımıa, bıologıa)
Úİ. Sabaqty bekitý.
1. Saýda salasyndaǵy mamandyqtardy ata (satýshy - konsýltant, satýshy, saýda ókili, saýda agenti, kantroler - kasır, merchendaızer, satylym menedjeri)
2. Galantereıa degenimiz ne? (usaq - túıek buıymdar shyǵaratyn fabrıka)
3. Merchendaızer qandaı qyzmet atqarady? (ónimderin jáne jarnamalyq materıaldaryn fırmalar men dúkenderge ornalastyrýmen aınalysady)
4. Saýda prosesinde neshe adam qarym - qatynas jasaıdy? (satýshy men satyp alýshy)
5. Jeńil ónerkásipke tán mamandyqtardy ata (toqymashy, konstrýktor - modeler, sýretshi - modeler, pishýshi, tiginshi, ıirýshi)
Úİİ. Sabaqty qorytý.
Test.
1. Mamandyqty meńgergen adamdy qalaı ataıdy?
a) maman; b) mamandyq; v) kásipker.
2. Ustamdylyq qandaı kásip ıesine qajet?
a) sýretshi; b) satýshy; v) ánshi.
3. Taýar túrlerine, onyń qasıetterine sıpattama beretin maman:
a) makler; b) kontroler - kasır; v) satýshy - konsýltant.
4. Júnnen, maqtadan jip esýshi, shıratýshy
a) toqymashy; b) ıirýshi; v) tiginshi.
5. Adam ónerine jatatyn maman:
a) satýshy; b) agronom; v) dızaıner.
6. Satýshyǵa qandaı talap qoıylady?
a) sheberlik; b) shydamdylyq; v) kúsh ıesi.
Úİİİ. Baǵalaý.
İH. Úı tapsyrmasy.
1. Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar. Saýda salasyndaǵy mamandyqtar.
2. « Men tańdaǵan mamandyq» taqyrybyna esse jazý.
Baıandamany aıaqtaı kele, óz is tájirıbeme toqtalyp óteıin. Tehnologıa sabaǵy oqýshylardy jeke tulǵa etip qalyptastyrýda mańyzy zor pán dep aıtar edim. Sebebi, «Aýyl sharýashylyǵy», «Mal sharýashylyǵy», «Sándik qoldanbaly óner», «Tamaq ázirleý tehnologıasy» t. b taqyryptar tóńireginde oqýshylar belgili bir mamandyqqa, jeke tulǵa bolyp qalyptasýǵa ıkemdeledi, beıimdeledi.
Ózim sabaq beretin synyptarda eńbek etý - árbir adamnyń mindeti ekenin únemi aıtyp otyramyn. 9 - synypta «Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar», «Saýda salasyndaǵy mamandyqtar» degen taqyryptarda ashyq sabaq ótkizdim. Maltabar Almat aýyldy jerde kópshiligi mal sharýashylyǵymen aınalysatyndyqtan, osy sharýashylyqqa qatysty mamandyq tańdaǵysy keletinin jáne aýrý maldardy emdep óz úlesin qosqysy keletinin aıtyp ótti. Basqa da oqýshylar ózderi tańdaǵan mamandyqtary, olardy ne úshin tańdaǵany týraly ózderiniń pikirlerin ashyq bildirdi. Bul da bolsa, oqýshylardyń jeke tulǵa bolyp qalyptasýynyń bir kórinisi dep bilemin.
Sabaqtarda, synyptan tys sabaqtarda qazaqtyń ulttyq taǵamdary, kıimderi, buıymdary jaıly suraqtar qoıamyn, ulttyq buıymdardy jasaýǵa, tigýge tapsyrma beremin. Mysaly, quraq quraý, kıiz úı maketin jasaý, tekemettiń oıýyn oıý t. b. Sonymen birge, urshyq ıirý, jún tutý, sabaý sekildi ata - babadan kele jatqan ulttyq muralarymyzdy qosyp otyramyn. «As – adamnyń arqaýy»,- demekshi «salat daıarlaý», «tátti taǵamdar» jasaýda da qyzdar ózderiniń sheberlikterin kórsetip jatady. Atap aıtsam, Pernebaı Sánıa, Esbolat Arýjan, Saıynbaı Úmit, Juman Nurlan, Maılybaı Rústem t. b oqýshylar.
Ulttyq buıymdar, taǵamdar t. b taqyryptar tóńireginde referat jazýǵa beremin. Mundaı jumystar oqýshylardy izdenimpazdyqqa, materıaldy jan - jaqty zerttep, taldaýǵa, qorytyndy jasaýǵa úırenedi. Sonymen birge ulttyq dúnıelerimizdi este saqtaıdy.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Mekteptegi tehnologıa. №7 - 2010 jyl
2. Mekteptegi tehnologıa. №11 - 2011 jyl
3. «Eńbekke baýlý» pánin oqytý ádistemesi. 1-4 synyp. Kúnpeıis Jumahan. Almaty «Daryn» 2005j.
4. Internetten alǵan materıal.
Taqyryby: Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar. Saýda salasyndaǵy mamandyqtar. (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Oqýshylarǵa tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar men saýda salasyndaǵy mamandyqtar túrleri týraly túsinik berý.
b) Tárbıelik: Sabaq barysynda oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, elimizge óz úlesin qosa biletin maman ıesi bolýǵa tárbıeleý.
v) Damytýshylyq: Sabaq barysynda oqýshylardyń ózi tańdaıtyn mamandyq týraly oıyn bir júıege keltirip, maqsat qoıa bilýge ıkemdilikterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Sabaqtyń túri: aralas sabaq (oıyn)
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, tirek syzbalar, test
Pánaralyq baılanys: syzý, geografıa, qarjy saýattylyǵy, psıhologıa
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Oqýshylarmen sálemdesý;
- Oqýshylardy túgendeý;
- Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
1. Mamandyqty qandaı talaptarǵa qaraı tańdaý kerek?(tańdaǵan mamandyq adamǵa unaýy kerek, jumysty alyp júre alatyndaı qabileti bolýy kerek, eńbek naryǵynda suranysqa ıe bolýy qajet)
2. Amerıkalyq psıholog D. Holand kásibı ortany neshe tıpke bóledi? ( altyǵa: realısik, zertteýshilik, artısik, áleýmettik, kásipkerlik, keńselik)
3. Realısik tıpke sıpattama ber.( Realısik tıpke quntty, uqypty, utymdy, daǵdyly ispen aınalysatyn adamdar jatady)
4. E. Klımov kásibı ortany neshe tıpke bóledi?( beske: adam - tabıǵat, adam - tehnıka, adam - óner, adam - belgili júıe, adam - adam)
5. « Adamnyń kásibı ortasyna sáıkes kelýi, eńbek jolynda jaqsy tabystarǵa jetýine, ósýine kepildik beredi», - degen teorıany kim usyndy? ( amerıkalyq psıholog D. Holand )
Mıǵa shabýyl.
Berilgen mamandyqtardy Klımov usynǵan tıpterge bólip jazý.
Mamandyq úlgileri:
Agronom, fermer, tokar, dáriger, shahter, bıolog, satýshy, baǵban, muǵalim, jolserik,
baǵdarlamashy, sýretshi, kasır, dızaıner, ınjener, bankır, ǵalym, jazýshy, fotograf.
1. Adam – tabıǵat: agronom, fermer, bıolog, baǵban.
2. Adam – tehnıka: tokar, shahter, ınjener.
3. Adam – adam: dáriger, satýshy, jolserik, muǵalim.
4. Adam – belgili júıe: baǵdarlamashy, bankır, kasır, ǵalym.
5. Adam - óner: fotograf, jazýshy, sýretshi, dızaıner.
İİİ. Jańa sabaq.
Tamaq ónerkásibi salasyna halyqty azyq - túlikpen qamtamasyz etetin óndirister jatady. Tamaq ónerkásibi salasyndaǵy mamandyqtarǵa: kondıter, ınjener - tehnolog, tehnolog mamandyqtary jatady. Tehnolog mamandyǵy úlken jaýapkershilikti talap etedi. Ol shıkizatty qabyldap alýdan bastap, orap dúkenge jibergenge deıingi jumystarǵa jaýap beredi. Tehnolog jan - jaqty bilimdi bolý kerek. Makaron ónimderin óndiretin tehnolog kondıterlik fabrıkalarda, naýbaıhanalarda, zaýyttarda jumys isteıdi.
Jeńil ónerkásipke mynadaı mamandyqtar jatady: ıirýshi, toqymashy, konstrýktor - modeler, sýretshi - modeler, pishýshi, tiginshi, al salalaryna: tigin, toqyma, trıkotaj, aıaqkıim óndirisi, bylǵary galantereıasy buıymdary jatady.
Saýda – bul óndiris sferasy men tutynys sferasynda taýar aınalymyn júzege asyratyn sharýashylyqtyń bir salasy. Saýda salasyndaǵy mamandyqtarǵa: satýshy - konsýltant, azyq - túlik satýshysy, saýda ókili, merchendaızer, saýda agenti, satylym menedjeri, kontroler - kasır t. b jatady. Satýshy - konsýltant taýar túrlerine, onyń qasıetterine sıpattama beredi. Satyp alynǵan zattyń jalpy baǵasyn shyǵaryp, chegin tekseredi. Bosaǵan sórelerdi der kezinde taýarlarmen tolyqtyryp turady. Saýda ókiliniń mindeti – shaǵyn kóterme taýarlardy dúkenderge, dárihanalarǵa, sýpermarketterge jetkizý týraly kelisimshart jasaý. Merchendaızerler ónimderin jáne jarnamalyq materıaldaryn fırmalar men dúkenderge ornalastyrýmen aınalysatyn qyzmetker. Saýda agenti – jyljymaıtyn múlik saýdasymen nemese saqtandyrý qyzmetimen aınalysady. Iaǵnı taýardy tikeleı adamdarǵa satýmen aınalysady.
Kóterme saýda menedjeri – taýardyń óte úlken partıasyn satýmen aınalysady. Mysaly: qurylys materıaldary, metaloprakattar, dándik daqyldar, bólshekter t. b.
İÚ. Jańa túsinikter men is - áreketter tásilin qalyptastyrý.
Sózdikpen jumys.
1. Kondıter – konfet, tort t. b tátti taǵamdardy daıarlaıtyn maman.
2. Trıkotaj – jiptiń tuzaqtalyp, ózara aıqasýy arqyly toqylǵan toqyma mata.
3. Galantereıa – usaq-túıek buıymdar shyǵaratyn fabrıka.
4. Konstrýktor – bir nárseniń konstrýksıasyn jasaýshy, qurastyrýshy.
5. Modeler – sándi modeldi zattyń úlgisin jasaıtyn maman.
6. Iirýshi – júnnen, maqtadan jip esýshi, shıratýshy.
Ú. Jańa túsinikti tekserý.
1. Tamaq ónerkásibine tán mamandyqtardy ata.(kondıter, ınjener - tehnolog, tehnolog)
2. Iirýshi degenimiz kim?(júnnen, maqtadan urshyqpen jip esýshi, shıratýshy)
3. Saýda ókiliniń mindeti (shaǵyn kóterme taýarlardy dúkenderge, dárihanalarǵa, sýpermarketterge jetkizý týraly kelisimshart jasaý)
4. Jeńil ónerkásipke qandaı salalar jatady?(tigin, toqyma, trıkotaj, aıaqkıim óndirisi, bylǵary galantereıasy buıymdary)
5. Sharap ashytýshy tehnolog qandaı pánderdi bilý kerek?(fızıka, hımıa, bıologıa)
Úİ. Sabaqty bekitý.
1. Saýda salasyndaǵy mamandyqtardy ata (satýshy - konsýltant, satýshy, saýda ókili, saýda agenti, kantroler - kasır, merchendaızer, satylym menedjeri)
2. Galantereıa degenimiz ne? (usaq - túıek buıymdar shyǵaratyn fabrıka)
3. Merchendaızer qandaı qyzmet atqarady? (ónimderin jáne jarnamalyq materıaldaryn fırmalar men dúkenderge ornalastyrýmen aınalysady)
4. Saýda prosesinde neshe adam qarym - qatynas jasaıdy? (satýshy men satyp alýshy)
5. Jeńil ónerkásipke tán mamandyqtardy ata (toqymashy, konstrýktor - modeler, sýretshi - modeler, pishýshi, tiginshi, ıirýshi)
Úİİ. Sabaqty qorytý.
Test.
1. Mamandyqty meńgergen adamdy qalaı ataıdy?
a) maman; b) mamandyq; v) kásipker.
2. Ustamdylyq qandaı kásip ıesine qajet?
a) sýretshi; b) satýshy; v) ánshi.
3. Taýar túrlerine, onyń qasıetterine sıpattama beretin maman:
a) makler; b) kontroler - kasır; v) satýshy - konsýltant.
4. Júnnen, maqtadan jip esýshi, shıratýshy
a) toqymashy; b) ıirýshi; v) tiginshi.
5. Adam ónerine jatatyn maman:
a) satýshy; b) agronom; v) dızaıner.
6. Satýshyǵa qandaı talap qoıylady?
a) sheberlik; b) shydamdylyq; v) kúsh ıesi.
Úİİİ. Baǵalaý.
İH. Úı tapsyrmasy.
1. Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar. Saýda salasyndaǵy mamandyqtar.
2. « Men tańdaǵan mamandyq» taqyrybyna esse jazý.
Baıandamany aıaqtaı kele, óz is tájirıbeme toqtalyp óteıin. Tehnologıa sabaǵy oqýshylardy jeke tulǵa etip qalyptastyrýda mańyzy zor pán dep aıtar edim. Sebebi, «Aýyl sharýashylyǵy», «Mal sharýashylyǵy», «Sándik qoldanbaly óner», «Tamaq ázirleý tehnologıasy» t. b taqyryptar tóńireginde oqýshylar belgili bir mamandyqqa, jeke tulǵa bolyp qalyptasýǵa ıkemdeledi, beıimdeledi.
Ózim sabaq beretin synyptarda eńbek etý - árbir adamnyń mindeti ekenin únemi aıtyp otyramyn. 9 - synypta «Tamaq jáne jeńil ónerkásip salasyndaǵy mamandyqtar», «Saýda salasyndaǵy mamandyqtar» degen taqyryptarda ashyq sabaq ótkizdim. Maltabar Almat aýyldy jerde kópshiligi mal sharýashylyǵymen aınalysatyndyqtan, osy sharýashylyqqa qatysty mamandyq tańdaǵysy keletinin jáne aýrý maldardy emdep óz úlesin qosqysy keletinin aıtyp ótti. Basqa da oqýshylar ózderi tańdaǵan mamandyqtary, olardy ne úshin tańdaǵany týraly ózderiniń pikirlerin ashyq bildirdi. Bul da bolsa, oqýshylardyń jeke tulǵa bolyp qalyptasýynyń bir kórinisi dep bilemin.
Sabaqtarda, synyptan tys sabaqtarda qazaqtyń ulttyq taǵamdary, kıimderi, buıymdary jaıly suraqtar qoıamyn, ulttyq buıymdardy jasaýǵa, tigýge tapsyrma beremin. Mysaly, quraq quraý, kıiz úı maketin jasaý, tekemettiń oıýyn oıý t. b. Sonymen birge, urshyq ıirý, jún tutý, sabaý sekildi ata - babadan kele jatqan ulttyq muralarymyzdy qosyp otyramyn. «As – adamnyń arqaýy»,- demekshi «salat daıarlaý», «tátti taǵamdar» jasaýda da qyzdar ózderiniń sheberlikterin kórsetip jatady. Atap aıtsam, Pernebaı Sánıa, Esbolat Arýjan, Saıynbaı Úmit, Juman Nurlan, Maılybaı Rústem t. b oqýshylar.
Ulttyq buıymdar, taǵamdar t. b taqyryptar tóńireginde referat jazýǵa beremin. Mundaı jumystar oqýshylardy izdenimpazdyqqa, materıaldy jan - jaqty zerttep, taldaýǵa, qorytyndy jasaýǵa úırenedi. Sonymen birge ulttyq dúnıelerimizdi este saqtaıdy.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Mekteptegi tehnologıa. №7 - 2010 jyl
2. Mekteptegi tehnologıa. №11 - 2011 jyl
3. «Eńbekke baýlý» pánin oqytý ádistemesi. 1-4 synyp. Kúnpeıis Jumahan. Almaty «Daryn» 2005j.
4. Internetten alǵan materıal.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
