InfoHub Logo

Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdany, Aqqum beketi
Negizgi bilim beretin №221 Aqqum mektebiniń
pedagog - psıhology Seıitova Gúlzada Pernebekovna

Ózin - ózi taný 7 synyp
Qundylyq: Adamgershilik, otbasy tatýlyǵy
Qasıetter: Súıispenshilik, qurmet, qaıyrymdylyq, syılastyq
Taqyryp: Tamyryn jaıyp tereńge (slaıdymen)
Maqsaty: Oqýshylarǵa otbasy qundylyqtary, ata - ba - ba dástúri, urpaqtar sabaqtastyǵy týraly túsindirý.
Mindetteri: Otbasy qundylyǵy, otbasy baqyty, urpaqtar sabaqtastyǵy týraly bilim berý.
Óz týǵan úıleri men otbasylaryna degen súıispenshilikterin, jaýapkershilikterin arttyrý.
Óz týǵan úıleri men otbasylaryn qurmetteýge, baǵalaı bilýge, syılastyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: aq paraqtar, túrli tústi qalamdar, poster, qaǵaz qıyndylary

Sabaqtyń barysy
Tynyshtyq sáti «Tilek shamy» oıyny
Maqsaty: Otbasy týraly pikirlerin ortaǵa salý.
- Qurmetti balalar. Biz sizdermen januıadaǵy ata - ana men balalar arasyndaǵy qarym - qatynastyń túrli jaqtaryn tanýǵa, jan - jaqty talqylaýǵa tyrysamyz. Otbasy, ushqan uıa – jylylyqtyń, jylýlyqtyń mekeni. «Otbasy» ataýynyń mánine tereń úńiler bolsaq, ottyń da úlken mańyzy bar ekenin sezemiz. Sondyqtan ottyń basy, oshaǵymyzdyń tútini túzý bolýy úshin «Tilek shamy» jattyǵýyn bir - birimizge tilek aıta otyryp júrgizeıik. Bir - birimizge myna shamdy bere otyryp, júrekjardy tilekterimizdi arnaıyq!

«Shashylǵan sózder» oıyny arqyly topqa bólemin. Top attaryn «Súıispenshilik», «Tatýlyq», «Syılastyq» dep, oqýshylardy oryndaryna otyrǵyzamyn
Úıge berilgen tapsyrmany tekserý
«Boz oramal» P. Djon
(Áńgimeni oqyp, negizgi ıdeıany anyqtap kelý)
1. Áńgimeni oqyǵanda qandaı sezimde boldyńdar?
2. Jasóspirimderdiń ata - anasynan qol úzip ketýiniń sebebin qalaı túsindirer edińder?
3. Onyń saǵynyshynyń sebebi nede?
4. Ata - anasynyń ulyna degen sezimin qalaı sıpat - tap berer edińder?

Toptyq jumys (Poster qorǵaý)
1 top: Otbasy degenimiz ne?
2 top: Otbasyndaǵy qundylyqtar degenimiz ne?
3 top: Otbasy jarastyǵy degenimiz ne?
Oqýshylar toptyq jumysty krıterııler arqyly baǵalap ótedi.
Shyǵarmashylyq tapsyrma «Juptyq jumys»
Berilgen maqaldarǵa súıenip, shaǵyn áńgime quraý.
1. Ata – asqar taý,
Ana – baýyryndaǵy bulaq
Bala - jaǵasyndaǵy quraq.
2. Ata – báıterek
Bala - japyraq.
3. Anańdy Mekkege úsh arqalap barsań da,
Qaryzyńnan qutyla almaısyń.
4. Qazaqtar – « Tórińnen qart ketpesin» dep tilegen halyq. Jasy úlkenge qurmet etý, qarttyń búgilgen beline súıeý bolý – bizdiń ata dástúrimiz.
5. Adamǵa ómirde eń qymbaty – otbasy. Otbasynda súıispenshilik, syılastyq, tatýlyq, baýyrmaldyq bolǵanda birlik bolady.
6. Balanyń jaqsysy – qyzyq, jamany – kúıik. (Abaı)
(Eki juldyz, bir usynyspen baǵalaý)

Jeke jumys «Túıindeme» (Óleńdi jalǵastyr)
Otbasy:
........... sezinýge úıretedi;
................. jeteleıdi;
....................... alýǵa kómektesedi;
............................. qurmetteýge,
.................................... bolýǵa tárbıeleıdi.
Muǵalim syıy
• Balanyń ata - ananyń aldyndaǵy mindeti
(Aýdıo jazbalardy tyńdatý)
Dáıeksóz
«Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degen halyq maqalyna oqýshylar óz paıymdaýlary men oı - pikirlerin bildirip, otbasy tárbıe baspaldaǵy ekendigi týraly túsinik alady.

Jańa aqparat
Quran Kárimde Alla taǵala bylaı deıdi: «Rabbyń Ózine ǵana ǵıbadat etýlerińdi, áke - sheshege jaqsylyq jasaýlaryńdy ámir etti. Al eger ol ekeýiniń biri nemese ekeýine de jandaryńda kárilik jetse: «Týh» deme (keıis bildirme), sypaıy sóıle» (Isra súresi, 23 aıat)
Al Paıǵambarymyz Muhammedten kelgen hadısterde bul týraly: «Ata - anaǵa jaqsylyq jasańdar jáne senderdiń balalaryń da senderge jaqsylyq jasasyn jáne baǵynsyn» deıdi. Jáne bir hadıste: «Jánnattyń hosh ıisi 500 jyldyq jerge deıin taraıdy. Ata - anasyna boıusynbaǵan, týysqandyq qatynasty úzgender onyń ıisin de sezbeıdi» degen.

Baǵalaý.
Balalardyń belsendilikterin baıqap, yntalandyrý jáne toptan kóshbasshy shyǵarý maqsatynda «Belsendi oqýshy», «Zerdeli oqýshy», «Bilimdi oqýshy», «Kóshbasshy» ataqtary arqyly marapattaý.
Úıge tapsyrma:
«Ana mahabbaty» R. Aqdemir (Mátindi oqyp, mátindegi túıindi sátterdi syzba, keste, tizim túrinde jasap kelý tapsyrylady.
Sońǵy tynyshtyq sáti
Erkin Nurjan «Ana qadiri» óleńin tyńdatý (Aýdıojazbadan)