- 04 naý. 2024 23:49
- 242
Taqyryptyq jospar
Muǵalim: Bekenova Indıra
Taqyryptyq jospar
Pán: qazaq ádebıeti
Synyp: 5 - 6 synyp
Aptasyna: 1 saǵat
Barlyǵy: 34 saǵat
Tańdaýly kýrs: «Jeti qazyna»
Qazaq ádebıeti 5 - 6 synyp
Túsinik hat
Oqýshylarǵa óz halqynyń mádenıeti men etnografıasyn tanytý, nasıhattaý basty mindetimiz. Sebebi, «tárbıe – tal besikten bastalady» deıtuǵyn dana halqymyz qashanda dástúrge berik bolyp, saltyn saqtaı bilgen.
Bala tárbıesine, jalpy adam tárbıesine tereń mán berip, onyń sátti qaǵıdalary men erejelerin jasaǵandardyń biri – qazaq halqy. Mine, sondyqtan onyń tárbıe - tásilderi óte kóp.
Sonymen qatar oqýshylar ádebıet pánine negizdeı otyryp, kórgen - bilgendi kókeıge toqyp, kóp izdenýdiń arqasynda salt - dástúr, ádet - ǵuryp, ónege - taǵylym, din - dil, jón - joralǵy, ilim - bilim, tálim - tárbıe, tylsym - tabıǵat, tarıqat - tábárik jáne de derekter men dáıekter haqynda mol maǵlumat alyp, bilim kókjıegin keńeıtedi dep senemin.
Bul baǵdarlama oqýshylardyń jas erekshelikterine saı alynǵan.
5 - 6 synyp oqýshylary óz halqynyń salt - dástúr, ádet - ǵurpymen tereńirek tanysa otyryp elin - jerin súıetin ultjandy urpaq bolyp tárbıeleneri haq. Qunttap qaraǵan ár oqýshy baǵdarlama negizinde tili kórkem, oıy tereń sózderdiń jaqsy úlgilerin taba alady.
Bul kýrs 34 saǵatqa negizdelgen.
Kýrstyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń beıindilik bilim alýyn júzege asyrý;
2. Halyq murasy bolyp tabylatyn rýhanı qundylyqtar – ultymyzdyń aınymas kýási, tarıhymyzdyń tereń tamyry bolatyndyǵyn tanytý;
3. Oqýshylardyń rýhanı dúnıesin baıyta otyryp, olarǵa azamattyq, adamgershilik eljandylyq, kórkemdik - estetıkalyq tárbıe berý;
4. Oqýshylardyń halqymyzdyń ulttyq qundylyqtaryn sóz óneri turǵysynan qabyldaýǵa qajetti bilim, bilik daǵdylarymen qarýlandyrý;
5. Oqýshylardyń ózindik bilim alýyn júzege asyrý;
Kýrstyń mindetteri:
1. Dara tulǵanyń erkin, úılesimdi damýyn jáne kreatıvti oılaý qabiletin arttyrý;
2. Oqýshylardyń úzdiksiz bilim alýǵa degen yntasyn is - árekettik turǵyda damytý;
3. Oqýshylardyń ádebı oqyrmandyq mádenıetin qalyptastyrý;
4. Ulttyq qundylyqtardy tanyta otyryp, sóıleý sheberligin arttyrý;
5. Aýyzeki jáne jazba tilde baılanystyryp sóıleýin (oıyn erkin jetkizý, saýatty da mándi jaza bilý) damytý;
6. Ózindik oı - pikir aıta bilýge baýlý;
7. Oqýshylardyń boıyna izgilik pen ımandylyq, adaldyq pen meıirimdilik sıaqty adamgershilik qasıetterdi darytý.
İ. Mazmundyq bólim.
Kýrstyń mazmuny
Respýblıkamyzǵa keńinen tanymal jerles etnograf - ǵalym, satırık S. Kenjeahmetovtiń «Jeti qazyna» /jıǵan - tergen/ atty kitaby halqymyzdyń san ǵasyrlyq dástúr - saltyn nasıhattaǵan týyndy. Biz qolǵa alyp otyrǵan tańdaýly kýrs osy kitap negizinde jasaldy.
Halqymyzdyń yrym - tyıymdary, jón - joralǵysy, taǵylym - ónegesi, ádet - ǵuryp ısharalary, naqyl sózderi, ulttyq taǵamdary men kıimderi jaıly maǵlumat kýrs baǵdarlamasynda qarastyrylǵan. Sondaı - aq, qazaqta ár saladan tuńǵysh shyqqan qaıratkerler jaıly da túsinik berilmek.
Taqyryptyq jospar
Pán: qazaq ádebıeti
Synyp: 5 - 6 synyp
Aptasyna: 1 saǵat
Barlyǵy: 34 saǵat
Tańdaýly kýrs: «Jeti qazyna»
Qazaq ádebıeti 5 - 6 synyp
Túsinik hat
Oqýshylarǵa óz halqynyń mádenıeti men etnografıasyn tanytý, nasıhattaý basty mindetimiz. Sebebi, «tárbıe – tal besikten bastalady» deıtuǵyn dana halqymyz qashanda dástúrge berik bolyp, saltyn saqtaı bilgen.
Bala tárbıesine, jalpy adam tárbıesine tereń mán berip, onyń sátti qaǵıdalary men erejelerin jasaǵandardyń biri – qazaq halqy. Mine, sondyqtan onyń tárbıe - tásilderi óte kóp.
Sonymen qatar oqýshylar ádebıet pánine negizdeı otyryp, kórgen - bilgendi kókeıge toqyp, kóp izdenýdiń arqasynda salt - dástúr, ádet - ǵuryp, ónege - taǵylym, din - dil, jón - joralǵy, ilim - bilim, tálim - tárbıe, tylsym - tabıǵat, tarıqat - tábárik jáne de derekter men dáıekter haqynda mol maǵlumat alyp, bilim kókjıegin keńeıtedi dep senemin.
Bul baǵdarlama oqýshylardyń jas erekshelikterine saı alynǵan.
5 - 6 synyp oqýshylary óz halqynyń salt - dástúr, ádet - ǵurpymen tereńirek tanysa otyryp elin - jerin súıetin ultjandy urpaq bolyp tárbıeleneri haq. Qunttap qaraǵan ár oqýshy baǵdarlama negizinde tili kórkem, oıy tereń sózderdiń jaqsy úlgilerin taba alady.
Bul kýrs 34 saǵatqa negizdelgen.
Kýrstyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń beıindilik bilim alýyn júzege asyrý;
2. Halyq murasy bolyp tabylatyn rýhanı qundylyqtar – ultymyzdyń aınymas kýási, tarıhymyzdyń tereń tamyry bolatyndyǵyn tanytý;
3. Oqýshylardyń rýhanı dúnıesin baıyta otyryp, olarǵa azamattyq, adamgershilik eljandylyq, kórkemdik - estetıkalyq tárbıe berý;
4. Oqýshylardyń halqymyzdyń ulttyq qundylyqtaryn sóz óneri turǵysynan qabyldaýǵa qajetti bilim, bilik daǵdylarymen qarýlandyrý;
5. Oqýshylardyń ózindik bilim alýyn júzege asyrý;
Kýrstyń mindetteri:
1. Dara tulǵanyń erkin, úılesimdi damýyn jáne kreatıvti oılaý qabiletin arttyrý;
2. Oqýshylardyń úzdiksiz bilim alýǵa degen yntasyn is - árekettik turǵyda damytý;
3. Oqýshylardyń ádebı oqyrmandyq mádenıetin qalyptastyrý;
4. Ulttyq qundylyqtardy tanyta otyryp, sóıleý sheberligin arttyrý;
5. Aýyzeki jáne jazba tilde baılanystyryp sóıleýin (oıyn erkin jetkizý, saýatty da mándi jaza bilý) damytý;
6. Ózindik oı - pikir aıta bilýge baýlý;
7. Oqýshylardyń boıyna izgilik pen ımandylyq, adaldyq pen meıirimdilik sıaqty adamgershilik qasıetterdi darytý.
İ. Mazmundyq bólim.
Kýrstyń mazmuny
Respýblıkamyzǵa keńinen tanymal jerles etnograf - ǵalym, satırık S. Kenjeahmetovtiń «Jeti qazyna» /jıǵan - tergen/ atty kitaby halqymyzdyń san ǵasyrlyq dástúr - saltyn nasıhattaǵan týyndy. Biz qolǵa alyp otyrǵan tańdaýly kýrs osy kitap negizinde jasaldy.
Halqymyzdyń yrym - tyıymdary, jón - joralǵysy, taǵylym - ónegesi, ádet - ǵuryp ısharalary, naqyl sózderi, ulttyq taǵamdary men kıimderi jaıly maǵlumat kýrs baǵdarlamasynda qarastyrylǵan. Sondaı - aq, qazaqta ár saladan tuńǵysh shyqqan qaıratkerler jaıly da túsinik berilmek.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.