Erlik – elge mura, urpaqqa uran
Tárbıe saǵatynyń taqyryby: Erlik – elge mura, urpaqqa uran.
Tárbıe saǵatynyń maqsaty:
a) Tárbıelik: Otandy súıýge, eljandylyqqa, tabandylyqqa, adaldyqqa, shynshyl bolýǵa, batyrlaryn tanı bilýge, Otandy qorǵaı bilýge, belsendilikke, áskerı iske súıispenshilikke tárbıeleý.
á) Bilimdilikke: Óz oıyn jetkize bilýge, mánerlep oqýǵa jeteleý.
b) Damytýshylyq: Oqýshynyń izdenisin arttyrý, túıindi oı aıta bilýge daǵdylandyrý.
Kórnekiligi: Sýretter, naqyl sózder, býklet.
Tárbıe saǵatynyń júrisi:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
1. Urpaǵy batyr eldiń armany joq
(saıası – patrıottyq tárbıe)
2. Eńbegimen jeńisti jaqyndatqan
(eńbek tárbıesi)
3. Ulyqqa taǵzym – urpaqqa paryz.
(adamgershilik tárbıe)
Ánuran oryndalady.
Muǵalimniń sózi:
Búgingi jeńis kúni qarsańynda qan maıdanda erligimen, eńbegimen elimizge beıbit ómir syılaǵan atalarymyzdyń rýhyna bas ıip, eske alamyz.
Halqymyz úshin zor shyǵynmen kelgen Jeńistiń qadir-qasıeti maıdangerlerdiń de, soǵys qasiretin bala bolyp tartyp eseıgen bizdiń ákelerimizdiń de, keıingi urpaqtyń da jadynda. Eren erlik pen ólsheýsiz eńbektiń arqasynda qolymyz jetken beıbitshilik 45-jyldyń kókteminde saqtalyp qaldy.
Jaý kelgende qolǵa qarý alyp dushpanǵa qarsy shyqqan, beıbit ómirmen qaýyshqanda qıraǵan sharýashylyqty qalpyna keltirýge ǵumyrlaryn arnaǵan ardagerler men tyl eńbekkerlerine biz máńgi qaryzdarmyz.
Ajal oǵyn shashqan ajdahadaı aıbarly jaýmen aıqasý úshin Mańǵystaý túbeginen alty myńnan astam azamat attanǵan. Sol bozdaqtardyń tórt myńdaıy ot ortasynan oralmaı qaldy. Soǵys salǵan soıqan ishinde iz-túzsiz ketkenderi qanshama!
Mańǵystaý topyraǵynan maıdanǵa attanǵandar arasynda esimderi beımálim qalǵan erler bolǵanyna kúmán joq. Soǵystyń alasapyran dúrmegi nagradaǵa usynǵan talaı qaǵazdy qaltarysta qaldyrǵan da aıan. Mańǵystaýdaı mańǵaz túbekten attanǵan bozdaqtar soǵysqa nagrada úshin kelmegenderin, el shebin qatygez jaý tyrnaǵannan tezirek bosatyp, el-jurtyna aman-esen oralýdy ǵana oılaǵandaryn aıtý kerek. Uly Otan soǵysynyń tarıhynan laıyqty oryn alǵan Mańǵystaýlyq batyrlarymyzdy atasaq, olar Mádı Begenov, Jumaǵalı Qaldyqaraev, Isataı Súıeýbaev, Bilál Qalıev.
1 – oqýshy: Mádı Begenov 1916 jyly Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdanyndaǵy Aqjigit degen jerde dúnıege kelgen. Mádı ortalaý mektepti ǵana bitirgen. Ákeden 12 jasynda aıyrylyp eńbekke aralasa bastaıdy. 1938 jyly kúzde áskerge alynyp, 1939 jyly Baltyq jaǵalaýynda áskerı boryshyn ótep júrip, Uly Otan soǵysyna qatysady.
Ol Stalıngrad, Kýrsk mańyndaǵy urystarǵa qatysyp, keıin 203 atqyshtar dıvızıasyna aýysady da, barlaýshylar bólimshesiniń komandıri bolady. 1943 jyly 22 qyrkúıekte Dnepr jaǵalaýynda ótken shaıqasta Mádı bir ózi jaýdyń jeti soldatyn, bir ýnter-ofıserin jer jastandyrady. 1944 jyly 19 naýryzda KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵy boıynsha aǵa serjant Begenovke Dneprden óterde kórsetken asqan erligi men qaharmandyǵy úshin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. Beıneý aýdanynda batyrdyń atynda mektep bar.
2 – oqýshy: Jumaǵalı Qaldyqaraev 1922 jyly Ketik (Fort Shevchenko) qalasynda dúnıege kelgen. Ol eńbek jolyn kolhozda traktorshy bolýdan bastaǵan. Soǵystyń alǵashqy jyldarynda maıdandaǵy 7-gvardıalyq atty ásker korpýsyna jaýmen shaıqasqan. Jumaǵalı Orel, Kýrsk, Belgord, Harkov úshin shaıqastardy artqa tastap, erlik ister tyndyrǵan. 1943 jyly qyrkúıek aıynda Dneprden óter tusta jaýdyń pýlemetten tynymsyz oq jaýdyrǵanyna qaramastan Qaldyqaraev bastaǵan jigitter ózennen ótýge kiristi. Ózenniń úshten ekisinen ótken tusta jaý snarádtary qardaı boraıdy. Osyndaı eren erligimen qaza tapqan. Dneprden óterdegi erligi úshin oǵan Keńester Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. Biraq bul nagradany alý oǵan buıyrmaıdy.
3 – oqýshy: Isataı Súıeýbaev 1913 jyly Mańǵystaý aýdany Tıgen jerinde dúnıege kelgen. Uly Otan soǵysynda erlik jasaǵan dańqty jaýynger. 1942 jyldyń tamyz aıynda Armıa qataryna shaqyrylǵan. Aqpan aıynda Stalıngrad maıdanyndaǵy 21-armıanyń 292-atqyshtar dıvızıasynyń 1036-polkynyń avtomatshylar rotasynda boldy. 1942 jyldyń 22 qarashada bastalǵan Stalıngrad túbindegi qarsy shabýylda tank desantshylary quramynda jaý shebin buzý urysyna qatysady. Osy urysta jaýdyń 182 soldatyn 7 bekinisin joıady.
Jaralanǵanyna qaramastan urys dalasyn tastamaıdy. Isataı osy erligi úshin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan eken. Biraq belgisiz sebeptermen Batyr ataǵy berilmeı, KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1943 jyly 14 aqpandaǵy jarlyǵymen Lenın ordeni berildi. Halyq aqyny Sáttiǵul Janǵabylov inisine otty óleń joldaryn arnaǵan. Isataı 1947 jyly 16 qyrkúıekte Astarhanǵa bara jatyp qaıǵyly qazaǵa ushyraıdy. 1993 jyly jazda jerlesteri aǵaıyn-týǵandary batyrdyń súıegin ata qaýymy Tıgenge, anasynyń qasyna ákelip qurmetpen jerlegen.
1994 jyly Mańǵystaýdyń er uly Isataıdyń zıraty basyna kúmbezdi kesene turǵyzylady.
4 – oqýshy: Mańǵystaýdyń bir perzenti – Bilál Qalıev. Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelengen. Ol 1941 jyly 7 tamyzda quramynda 16 ushaǵy bar eskadrılıa polkindegi Preobrajenskııdiń bastaýymen Berlındi burǵylaı ushyp, 1760 shaqyrym shalǵaı jol keship, áskerı tapsyrmany buljytpaı oryndap, óz bazasyna aman-esen oralǵan. Sóıtip, Bilál Qalıevke áýe shabýylynda kórsetken teńdesi joq erligi úshin 1941 jyly Batyr ataǵy berildi. Bul erligi týraly maǵlumat elge kezinde jetpegen. 1942 jyly14 shildede Lıpeski aspanynda kúshi basym jaýmen shaıqasta erlikpen qaza bolǵan týraly qaraqaǵaz kelgen.
Ólgenderdi umytpańdar
Sózi: Syrbaı Máýlenov
Áni: Shámshádın Sabytaev
Ot ishinde shynyqqandar,
Qasıetten atqan tańdar.
Umytpańdar, umytpańdar
Qurban bolyp jatqan jandy
Q – sy
Solar qurban bolǵan úshin
Atady endi kúlip tańdar
Solar seniń ar – namysyń
Eı, tiriler umytpańdar
Qandy maıdan túlekteri
Jaýdy jeńgen alyptary
Ólmes úshin júrekteri,
Jalyn bolyp tanyp jatyr
Q – sy
Solar qurban bolǵan úshin
Atady endi kúlip tańdar
Solar seniń ar – namysyń
Eı, tiriler umytpańdar
Erligimen jeńisti jaqyndatqan...
(Mańǵystaý soǵys jyldarynda)
Qasıetti Mańǵystaý topyraǵy qaı zamanda da at tuıaǵynyń dúbirinen, atoı salǵan alasapyran kezeńderinen kende qalyp kórgen joq. Kezinde jeti jut kelip jaıqalǵan bul óńirdiń ulandary attyń jaly, atannyń qomynda beli qataıyp, el men jer namysyn qorǵap eseıgen.
Uly Otan soǵysy bastalǵan kezde Mańǵystaý ólkesinde Mańǵystaý jáne Fort-SHevchenko aýdandary bolǵan. Mańǵystaý aýdanynyń ekonomıkasy negizinen mal sharýashylyǵy bolýyna baılanysty eńbekshiler «Bári de maıdan úshin, bári de jeńis úshin» degen urandy basshylyqqa ala otyryp, mal basyn aman saqtap, soǵys ýaqytynyń talabyna saı sharýashylyq jumysty qaıta quryp, maıdanǵa kóptep kómek jiberýge jumylady.
Aýyl azamattary soǵystyń alǵashqy aılarynan bastap, Qyzyl Armıa qataryna maıdanǵa alyna bastaǵan. Kóptegen januıalardyń bas kóterer er azamaty qolyna qarý alyp, maıdanǵa attanady, olardyń ornynda qalǵan áıelder eńbek maıdanyna aralasady. Áıelder basqarý oryndarynda, egin jáne mal sharýashylyqtarynda tipti kómir tresinde de jumys istegen. Olar kúndelikti jumys kólemin asyra oryndap otyrady. Olar partıa múshesine kandıdat, komsomol músheleri qyzmetin atqarady.
Maıdanǵa kómektesýdiń eń bir mańyzdy salasy Qyzyl Armıaǵa jyly kıim jınaý jumysy bolatyn. Soǵys jyldarynda eńbekshileri ton, toqyma shalbar, kúpi, baıpaq, qolǵap, shulǵaý, bas kıim, kórpe jınap maıdanǵa jiberedi. Sonymen qatar olar aqsha, oblıgasıa, kúmis, teri jáne jún tapsyrady. Aýdan eńbekshileri ózderiniń janqıarlyq eńbekteriniń arqasynda soǵys ýaqytynyń qıyndyǵyna qaramastan jylma-jyl mal basynyń ósýin qamtamasyz etip, tapsyratyn et, sút, jún ónimderin josparynan asyra oryndap otyrady. Eńbekshilerdiń qajymas qaıraty, Otanǵa degen súıispenshiligi arasynda soǵys jyldarynda mal basy ósip, aýdan ekonomıkasy aıtarlyqtaı nyǵaıǵan.
Mańǵystaý túbegi malshylarynyń soǵys jyldaryndaǵy janqıarlyq eńbegi joǵary baǵalanyp, 1948 jyly 13 adam Lenın ordenimen, 10 adam Eńbek Qyzyl Tý ordenimen nagradtaldy. Ólkemizdiń 9 kolhozshysyna Sosıalısik Eńbek eri ataǵy beriledi. Olar: Uzaqbaı Esqojaev, Balajan Qajasheva, Kenǵan Qoshaqanov, Nurseıt Beıneýov, Turjan Qulbekov, Dúıish Sátbaev, Satybaldy Sısenbaev, Dúıse Berdibekov, Janbópe Mergenbaeva.
5 – oqýshy: Dúıse Berdibekov Kırov atyndaǵy kolhozdy alǵash uıymdastyrýshylardyń biri bolǵan. Soǵys bastalar qarsańynda Qyzyl Armıa úshin jylqy jınaý naýqany bastalyp, sharýashylyq basshylary mundaı jaýapty jumysqa aýyl, el arasyndaǵy bedeldi azamat Dúıse Berdibekovti taǵaıyndaıdy. Ol basqaratyn ferma soǵys jyldarynda memlekettik tapsyrmalardy únemi asyra oryndap, jeńisti jaqyndatýǵa eselep úles qosqan.
6 – oqýshy: Mańǵystaý óńirindegi áıelderdiń soǵys jyldaryndaǵy jıyntyq beınesin Qojasheva Balajan ómirinen tabýǵa bolady. 1941 jyldan 1958 jylǵa deıin kolhozdyń tovarly jylqy fermasyn taban aýystyrmastan basqaryp keledi. Bul jyldar ishinde onyń fermasy tabys bıiginen san márte kórinip, aýdandyq, oblystyq jastardyń jeńimpazy atanady. Qazaqstan Kompartıasynyń kezekti sezine delegat boldy. Ortalyq Komıtet músheligine saılanady.
7 – oqýshy: Qoshaqanov Kenhan 1930 jyly jańa uıymdastyrylyp jatqan balyqshylar kolhozynda eńbek etedi. Óndiristik tapsyrmany asyra oryndap, soǵys jyldaryndaǵy erligine para-par eńbegi joǵary baǵalanyp, «1941-1945 jyldardaǵy eńbektegi erligi úshin» medalimen nagradtalady. Soǵys aıaqtalar qarsańynda jańa uıymdastyrylyp jatqan «Qaraqum» kolhozyna tóraǵa etip taǵaıyndaıdy. Soǵys jyldarynda týralap qalǵan artelderdiń basyn quraıdy. Tynymsyz eńbeginiń nátıjesinde jańa sharýashylyq memlekettik josparlaryn asyra oryndaıdy.
8 – oqýshy: Mańǵystaý jerinde sharýashylyqtardy uıymdastyrýǵa belsene qatysqandardyń biri – Esqojaev Uzaqbaı, «Jyńǵyldy» kolhozynda jańa uıymdastyrylyp jatqan jylqy fermasyn óz jaýapkershiligine alady. Soǵys jyldarynda maıdanǵa Adaı jylqylaryn múltiksiz oryndap, «Qurmet Belgisi», «Eńbek Qyzyl tý ordenderimen», 1945 jyly «1941-1945 jyldardaǵy erlik eńbegi úshin» medalimen nagradtalady.
9 – oqýshy: Qulybekov Turjan soǵys bastalǵan Kalının atyndaǵy kolhozdyń tóraǵasy bolyp saılandy. El basyna kún túsken aýyr jyldarda qoǵam malyn baǵyp kútýdiń barlyq qıyndyqtaryn basynan keshken. Uıymdastyrýshy, belsendi aýyl azamaty ekenin kórsetip, Qamysty aýyldyń keńesine tóraǵa bolyp saılanady. Aýyldastarynyń saýatyn ashýǵa, bilim men mádenıetke umtylys jasaýyna óz isimen úlgi bola bilgen.
10 – oqýshy: Mergenbaeva Janbópe – jylqyshy. Eńbek jolyn 1938 jyly Embi aýdanynda dıqanshy bolýdan bastalǵan. 1942 jyly kolhozda jylqyshy, 1944 jyly ferma meńgerýshisi bolyp istegen. Uly Otan soǵysy kezindegi aıanbaı istegen eńbegi eskerilip, Qazaqstan Kompartıasynyń 5,8 sıezerin, al 1952 jyly Dúnıejúzilik áıelder forýmyna delegat bolyp qatysqan.
11 – oqýshy: Soǵystyń surapyl jyldarynda Sátbaev Dúıish basqaratyn ferma áskerge kómek retinde júzdegen jylqy ósirilip, maıdanǵa jóneltken. Birneshe jyl qatarynan mal basyn ósirý jónindegi memleket tapsyrmasyn oryndap ozattar sapynan tabylǵan. Ol basqaratyn ferma búkil Mańǵystaý óńiriniń maqtanyshy.
12 – oqýshy: Qaı jumysqa da tyndyrymdy. Sısenbaev Satybaldyǵa 1942 jyly kolhoz basqarmasy jylqy ósirýmen aınalysatyn fermany basqarý mindetin júkteıdi. Soǵys jyldarynyń aýyr taýqymetin tartyp júrse de, jylqy sharýashylyǵyn órkendetýge kúsh jigerin salyp, uıymdastyrýshylyq qabiletin aıamaıdy. Úsh jyl ishinde fermadaǵy jylqy sanyn úsh jarym esedeı ósiredi. Osyndaı jeńis jolyndaǵy eren eńbekteri joǵary baǵalanady.
13 – oqýshy: Nurseıit Beıneýov Mańǵystaý aýdany, Jyńǵyldy aýylynda alǵashqylardyń biri bolyp 54 jasynda 1930 jyly «Orpa» aýylsharýashylyq artelin qurady. Ony basqarý ózine tapsyrylady. Soǵys bastalar qarsańynda jylqy ósiretin jańa sharýashylyqty basqarý tapsyrylady. Mańǵystaý óńirinde ósiriletin Adaı tuqymy jylqylardyń órisi soǵystyń nebir surapyl kezeńderinde jalpaq jurtqa áıgili bolǵany málim. Nurseıit Beıneýov basqarǵan jylqy sharýashylyǵy soǵys jyldarynda aıtarlyqtaı tabysqa ıe bolady.
Kórkem sóz
Uly Jeńis ońaılyqpen kelgen joq
Sózi: jerles aqyn Esenǵalı Bókenbaevtiki.
Bilemiz sum soǵystyń kezeńderin,
Sel bolyp aqqan qannyń ózderin.
Elimdi, Otanymdy oljalaýǵa,
Jaý oǵy jan ushyryp kezengenin.
Kóterdik sol soǵystyń zardaptaryn,
Qaıǵyly, qaterli kez salmaqtaryn.
Elimniń baqyty úshin sheıt bolǵan,
Aıaýly ardagerler, sańlaqtarym.
Bolsa da jer sharynyń keńestigi
Ońaı bizge kelgen joq Jeńis kúni
Jeńis úshin aıanbaı qyzmet etip,
Tylda da eńbegimen ter tókkeni.
Ulylyqqa taǵzym – urpaqqa paryz.
Soǵys jyldaryndaǵy balalar ákelerin maıdanǵa attandyryp salyp, eldegi sharýashylyq tutqasyn analarymen birge óz qoldaryna alaǵan. Sol soǵys jyldaryndaǵy balalar tylda tynym almaǵan. Olar baıtaq elimizben, bilek sybanǵan qalyń jurtpen Jeńisti saǵat saıyn jaqyndata túsken.
Tárbıe saǵatynyń maqsaty:
a) Tárbıelik: Otandy súıýge, eljandylyqqa, tabandylyqqa, adaldyqqa, shynshyl bolýǵa, batyrlaryn tanı bilýge, Otandy qorǵaı bilýge, belsendilikke, áskerı iske súıispenshilikke tárbıeleý.
á) Bilimdilikke: Óz oıyn jetkize bilýge, mánerlep oqýǵa jeteleý.
b) Damytýshylyq: Oqýshynyń izdenisin arttyrý, túıindi oı aıta bilýge daǵdylandyrý.
Kórnekiligi: Sýretter, naqyl sózder, býklet.
Tárbıe saǵatynyń júrisi:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
1. Urpaǵy batyr eldiń armany joq
(saıası – patrıottyq tárbıe)
2. Eńbegimen jeńisti jaqyndatqan
(eńbek tárbıesi)
3. Ulyqqa taǵzym – urpaqqa paryz.
(adamgershilik tárbıe)
Ánuran oryndalady.
Muǵalimniń sózi:
Búgingi jeńis kúni qarsańynda qan maıdanda erligimen, eńbegimen elimizge beıbit ómir syılaǵan atalarymyzdyń rýhyna bas ıip, eske alamyz.
Halqymyz úshin zor shyǵynmen kelgen Jeńistiń qadir-qasıeti maıdangerlerdiń de, soǵys qasiretin bala bolyp tartyp eseıgen bizdiń ákelerimizdiń de, keıingi urpaqtyń da jadynda. Eren erlik pen ólsheýsiz eńbektiń arqasynda qolymyz jetken beıbitshilik 45-jyldyń kókteminde saqtalyp qaldy.
Jaý kelgende qolǵa qarý alyp dushpanǵa qarsy shyqqan, beıbit ómirmen qaýyshqanda qıraǵan sharýashylyqty qalpyna keltirýge ǵumyrlaryn arnaǵan ardagerler men tyl eńbekkerlerine biz máńgi qaryzdarmyz.
Ajal oǵyn shashqan ajdahadaı aıbarly jaýmen aıqasý úshin Mańǵystaý túbeginen alty myńnan astam azamat attanǵan. Sol bozdaqtardyń tórt myńdaıy ot ortasynan oralmaı qaldy. Soǵys salǵan soıqan ishinde iz-túzsiz ketkenderi qanshama!
Mańǵystaý topyraǵynan maıdanǵa attanǵandar arasynda esimderi beımálim qalǵan erler bolǵanyna kúmán joq. Soǵystyń alasapyran dúrmegi nagradaǵa usynǵan talaı qaǵazdy qaltarysta qaldyrǵan da aıan. Mańǵystaýdaı mańǵaz túbekten attanǵan bozdaqtar soǵysqa nagrada úshin kelmegenderin, el shebin qatygez jaý tyrnaǵannan tezirek bosatyp, el-jurtyna aman-esen oralýdy ǵana oılaǵandaryn aıtý kerek. Uly Otan soǵysynyń tarıhynan laıyqty oryn alǵan Mańǵystaýlyq batyrlarymyzdy atasaq, olar Mádı Begenov, Jumaǵalı Qaldyqaraev, Isataı Súıeýbaev, Bilál Qalıev.
1 – oqýshy: Mádı Begenov 1916 jyly Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdanyndaǵy Aqjigit degen jerde dúnıege kelgen. Mádı ortalaý mektepti ǵana bitirgen. Ákeden 12 jasynda aıyrylyp eńbekke aralasa bastaıdy. 1938 jyly kúzde áskerge alynyp, 1939 jyly Baltyq jaǵalaýynda áskerı boryshyn ótep júrip, Uly Otan soǵysyna qatysady.
Ol Stalıngrad, Kýrsk mańyndaǵy urystarǵa qatysyp, keıin 203 atqyshtar dıvızıasyna aýysady da, barlaýshylar bólimshesiniń komandıri bolady. 1943 jyly 22 qyrkúıekte Dnepr jaǵalaýynda ótken shaıqasta Mádı bir ózi jaýdyń jeti soldatyn, bir ýnter-ofıserin jer jastandyrady. 1944 jyly 19 naýryzda KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵy boıynsha aǵa serjant Begenovke Dneprden óterde kórsetken asqan erligi men qaharmandyǵy úshin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. Beıneý aýdanynda batyrdyń atynda mektep bar.
2 – oqýshy: Jumaǵalı Qaldyqaraev 1922 jyly Ketik (Fort Shevchenko) qalasynda dúnıege kelgen. Ol eńbek jolyn kolhozda traktorshy bolýdan bastaǵan. Soǵystyń alǵashqy jyldarynda maıdandaǵy 7-gvardıalyq atty ásker korpýsyna jaýmen shaıqasqan. Jumaǵalı Orel, Kýrsk, Belgord, Harkov úshin shaıqastardy artqa tastap, erlik ister tyndyrǵan. 1943 jyly qyrkúıek aıynda Dneprden óter tusta jaýdyń pýlemetten tynymsyz oq jaýdyrǵanyna qaramastan Qaldyqaraev bastaǵan jigitter ózennen ótýge kiristi. Ózenniń úshten ekisinen ótken tusta jaý snarádtary qardaı boraıdy. Osyndaı eren erligimen qaza tapqan. Dneprden óterdegi erligi úshin oǵan Keńester Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. Biraq bul nagradany alý oǵan buıyrmaıdy.
3 – oqýshy: Isataı Súıeýbaev 1913 jyly Mańǵystaý aýdany Tıgen jerinde dúnıege kelgen. Uly Otan soǵysynda erlik jasaǵan dańqty jaýynger. 1942 jyldyń tamyz aıynda Armıa qataryna shaqyrylǵan. Aqpan aıynda Stalıngrad maıdanyndaǵy 21-armıanyń 292-atqyshtar dıvızıasynyń 1036-polkynyń avtomatshylar rotasynda boldy. 1942 jyldyń 22 qarashada bastalǵan Stalıngrad túbindegi qarsy shabýylda tank desantshylary quramynda jaý shebin buzý urysyna qatysady. Osy urysta jaýdyń 182 soldatyn 7 bekinisin joıady.
Jaralanǵanyna qaramastan urys dalasyn tastamaıdy. Isataı osy erligi úshin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan eken. Biraq belgisiz sebeptermen Batyr ataǵy berilmeı, KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1943 jyly 14 aqpandaǵy jarlyǵymen Lenın ordeni berildi. Halyq aqyny Sáttiǵul Janǵabylov inisine otty óleń joldaryn arnaǵan. Isataı 1947 jyly 16 qyrkúıekte Astarhanǵa bara jatyp qaıǵyly qazaǵa ushyraıdy. 1993 jyly jazda jerlesteri aǵaıyn-týǵandary batyrdyń súıegin ata qaýymy Tıgenge, anasynyń qasyna ákelip qurmetpen jerlegen.
1994 jyly Mańǵystaýdyń er uly Isataıdyń zıraty basyna kúmbezdi kesene turǵyzylady.
4 – oqýshy: Mańǵystaýdyń bir perzenti – Bilál Qalıev. Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelengen. Ol 1941 jyly 7 tamyzda quramynda 16 ushaǵy bar eskadrılıa polkindegi Preobrajenskııdiń bastaýymen Berlındi burǵylaı ushyp, 1760 shaqyrym shalǵaı jol keship, áskerı tapsyrmany buljytpaı oryndap, óz bazasyna aman-esen oralǵan. Sóıtip, Bilál Qalıevke áýe shabýylynda kórsetken teńdesi joq erligi úshin 1941 jyly Batyr ataǵy berildi. Bul erligi týraly maǵlumat elge kezinde jetpegen. 1942 jyly14 shildede Lıpeski aspanynda kúshi basym jaýmen shaıqasta erlikpen qaza bolǵan týraly qaraqaǵaz kelgen.
Ólgenderdi umytpańdar
Sózi: Syrbaı Máýlenov
Áni: Shámshádın Sabytaev
Ot ishinde shynyqqandar,
Qasıetten atqan tańdar.
Umytpańdar, umytpańdar
Qurban bolyp jatqan jandy
Q – sy
Solar qurban bolǵan úshin
Atady endi kúlip tańdar
Solar seniń ar – namysyń
Eı, tiriler umytpańdar
Qandy maıdan túlekteri
Jaýdy jeńgen alyptary
Ólmes úshin júrekteri,
Jalyn bolyp tanyp jatyr
Q – sy
Solar qurban bolǵan úshin
Atady endi kúlip tańdar
Solar seniń ar – namysyń
Eı, tiriler umytpańdar
Erligimen jeńisti jaqyndatqan...
(Mańǵystaý soǵys jyldarynda)
Qasıetti Mańǵystaý topyraǵy qaı zamanda da at tuıaǵynyń dúbirinen, atoı salǵan alasapyran kezeńderinen kende qalyp kórgen joq. Kezinde jeti jut kelip jaıqalǵan bul óńirdiń ulandary attyń jaly, atannyń qomynda beli qataıyp, el men jer namysyn qorǵap eseıgen.
Uly Otan soǵysy bastalǵan kezde Mańǵystaý ólkesinde Mańǵystaý jáne Fort-SHevchenko aýdandary bolǵan. Mańǵystaý aýdanynyń ekonomıkasy negizinen mal sharýashylyǵy bolýyna baılanysty eńbekshiler «Bári de maıdan úshin, bári de jeńis úshin» degen urandy basshylyqqa ala otyryp, mal basyn aman saqtap, soǵys ýaqytynyń talabyna saı sharýashylyq jumysty qaıta quryp, maıdanǵa kóptep kómek jiberýge jumylady.
Aýyl azamattary soǵystyń alǵashqy aılarynan bastap, Qyzyl Armıa qataryna maıdanǵa alyna bastaǵan. Kóptegen januıalardyń bas kóterer er azamaty qolyna qarý alyp, maıdanǵa attanady, olardyń ornynda qalǵan áıelder eńbek maıdanyna aralasady. Áıelder basqarý oryndarynda, egin jáne mal sharýashylyqtarynda tipti kómir tresinde de jumys istegen. Olar kúndelikti jumys kólemin asyra oryndap otyrady. Olar partıa múshesine kandıdat, komsomol músheleri qyzmetin atqarady.
Maıdanǵa kómektesýdiń eń bir mańyzdy salasy Qyzyl Armıaǵa jyly kıim jınaý jumysy bolatyn. Soǵys jyldarynda eńbekshileri ton, toqyma shalbar, kúpi, baıpaq, qolǵap, shulǵaý, bas kıim, kórpe jınap maıdanǵa jiberedi. Sonymen qatar olar aqsha, oblıgasıa, kúmis, teri jáne jún tapsyrady. Aýdan eńbekshileri ózderiniń janqıarlyq eńbekteriniń arqasynda soǵys ýaqytynyń qıyndyǵyna qaramastan jylma-jyl mal basynyń ósýin qamtamasyz etip, tapsyratyn et, sút, jún ónimderin josparynan asyra oryndap otyrady. Eńbekshilerdiń qajymas qaıraty, Otanǵa degen súıispenshiligi arasynda soǵys jyldarynda mal basy ósip, aýdan ekonomıkasy aıtarlyqtaı nyǵaıǵan.
Mańǵystaý túbegi malshylarynyń soǵys jyldaryndaǵy janqıarlyq eńbegi joǵary baǵalanyp, 1948 jyly 13 adam Lenın ordenimen, 10 adam Eńbek Qyzyl Tý ordenimen nagradtaldy. Ólkemizdiń 9 kolhozshysyna Sosıalısik Eńbek eri ataǵy beriledi. Olar: Uzaqbaı Esqojaev, Balajan Qajasheva, Kenǵan Qoshaqanov, Nurseıt Beıneýov, Turjan Qulbekov, Dúıish Sátbaev, Satybaldy Sısenbaev, Dúıse Berdibekov, Janbópe Mergenbaeva.
5 – oqýshy: Dúıse Berdibekov Kırov atyndaǵy kolhozdy alǵash uıymdastyrýshylardyń biri bolǵan. Soǵys bastalar qarsańynda Qyzyl Armıa úshin jylqy jınaý naýqany bastalyp, sharýashylyq basshylary mundaı jaýapty jumysqa aýyl, el arasyndaǵy bedeldi azamat Dúıse Berdibekovti taǵaıyndaıdy. Ol basqaratyn ferma soǵys jyldarynda memlekettik tapsyrmalardy únemi asyra oryndap, jeńisti jaqyndatýǵa eselep úles qosqan.
6 – oqýshy: Mańǵystaý óńirindegi áıelderdiń soǵys jyldaryndaǵy jıyntyq beınesin Qojasheva Balajan ómirinen tabýǵa bolady. 1941 jyldan 1958 jylǵa deıin kolhozdyń tovarly jylqy fermasyn taban aýystyrmastan basqaryp keledi. Bul jyldar ishinde onyń fermasy tabys bıiginen san márte kórinip, aýdandyq, oblystyq jastardyń jeńimpazy atanady. Qazaqstan Kompartıasynyń kezekti sezine delegat boldy. Ortalyq Komıtet músheligine saılanady.
7 – oqýshy: Qoshaqanov Kenhan 1930 jyly jańa uıymdastyrylyp jatqan balyqshylar kolhozynda eńbek etedi. Óndiristik tapsyrmany asyra oryndap, soǵys jyldaryndaǵy erligine para-par eńbegi joǵary baǵalanyp, «1941-1945 jyldardaǵy eńbektegi erligi úshin» medalimen nagradtalady. Soǵys aıaqtalar qarsańynda jańa uıymdastyrylyp jatqan «Qaraqum» kolhozyna tóraǵa etip taǵaıyndaıdy. Soǵys jyldarynda týralap qalǵan artelderdiń basyn quraıdy. Tynymsyz eńbeginiń nátıjesinde jańa sharýashylyq memlekettik josparlaryn asyra oryndaıdy.
8 – oqýshy: Mańǵystaý jerinde sharýashylyqtardy uıymdastyrýǵa belsene qatysqandardyń biri – Esqojaev Uzaqbaı, «Jyńǵyldy» kolhozynda jańa uıymdastyrylyp jatqan jylqy fermasyn óz jaýapkershiligine alady. Soǵys jyldarynda maıdanǵa Adaı jylqylaryn múltiksiz oryndap, «Qurmet Belgisi», «Eńbek Qyzyl tý ordenderimen», 1945 jyly «1941-1945 jyldardaǵy erlik eńbegi úshin» medalimen nagradtalady.
9 – oqýshy: Qulybekov Turjan soǵys bastalǵan Kalının atyndaǵy kolhozdyń tóraǵasy bolyp saılandy. El basyna kún túsken aýyr jyldarda qoǵam malyn baǵyp kútýdiń barlyq qıyndyqtaryn basynan keshken. Uıymdastyrýshy, belsendi aýyl azamaty ekenin kórsetip, Qamysty aýyldyń keńesine tóraǵa bolyp saılanady. Aýyldastarynyń saýatyn ashýǵa, bilim men mádenıetke umtylys jasaýyna óz isimen úlgi bola bilgen.
10 – oqýshy: Mergenbaeva Janbópe – jylqyshy. Eńbek jolyn 1938 jyly Embi aýdanynda dıqanshy bolýdan bastalǵan. 1942 jyly kolhozda jylqyshy, 1944 jyly ferma meńgerýshisi bolyp istegen. Uly Otan soǵysy kezindegi aıanbaı istegen eńbegi eskerilip, Qazaqstan Kompartıasynyń 5,8 sıezerin, al 1952 jyly Dúnıejúzilik áıelder forýmyna delegat bolyp qatysqan.
11 – oqýshy: Soǵystyń surapyl jyldarynda Sátbaev Dúıish basqaratyn ferma áskerge kómek retinde júzdegen jylqy ósirilip, maıdanǵa jóneltken. Birneshe jyl qatarynan mal basyn ósirý jónindegi memleket tapsyrmasyn oryndap ozattar sapynan tabylǵan. Ol basqaratyn ferma búkil Mańǵystaý óńiriniń maqtanyshy.
12 – oqýshy: Qaı jumysqa da tyndyrymdy. Sısenbaev Satybaldyǵa 1942 jyly kolhoz basqarmasy jylqy ósirýmen aınalysatyn fermany basqarý mindetin júkteıdi. Soǵys jyldarynyń aýyr taýqymetin tartyp júrse de, jylqy sharýashylyǵyn órkendetýge kúsh jigerin salyp, uıymdastyrýshylyq qabiletin aıamaıdy. Úsh jyl ishinde fermadaǵy jylqy sanyn úsh jarym esedeı ósiredi. Osyndaı jeńis jolyndaǵy eren eńbekteri joǵary baǵalanady.
13 – oqýshy: Nurseıit Beıneýov Mańǵystaý aýdany, Jyńǵyldy aýylynda alǵashqylardyń biri bolyp 54 jasynda 1930 jyly «Orpa» aýylsharýashylyq artelin qurady. Ony basqarý ózine tapsyrylady. Soǵys bastalar qarsańynda jylqy ósiretin jańa sharýashylyqty basqarý tapsyrylady. Mańǵystaý óńirinde ósiriletin Adaı tuqymy jylqylardyń órisi soǵystyń nebir surapyl kezeńderinde jalpaq jurtqa áıgili bolǵany málim. Nurseıit Beıneýov basqarǵan jylqy sharýashylyǵy soǵys jyldarynda aıtarlyqtaı tabysqa ıe bolady.
Kórkem sóz
Uly Jeńis ońaılyqpen kelgen joq
Sózi: jerles aqyn Esenǵalı Bókenbaevtiki.
Bilemiz sum soǵystyń kezeńderin,
Sel bolyp aqqan qannyń ózderin.
Elimdi, Otanymdy oljalaýǵa,
Jaý oǵy jan ushyryp kezengenin.
Kóterdik sol soǵystyń zardaptaryn,
Qaıǵyly, qaterli kez salmaqtaryn.
Elimniń baqyty úshin sheıt bolǵan,
Aıaýly ardagerler, sańlaqtarym.
Bolsa da jer sharynyń keńestigi
Ońaı bizge kelgen joq Jeńis kúni
Jeńis úshin aıanbaı qyzmet etip,
Tylda da eńbegimen ter tókkeni.
Ulylyqqa taǵzym – urpaqqa paryz.
Soǵys jyldaryndaǵy balalar ákelerin maıdanǵa attandyryp salyp, eldegi sharýashylyq tutqasyn analarymen birge óz qoldaryna alaǵan. Sol soǵys jyldaryndaǵy balalar tylda tynym almaǵan. Olar baıtaq elimizben, bilek sybanǵan qalyń jurtpen Jeńisti saǵat saıyn jaqyndata túsken.
You Might Also Like
