Táýelsiz elim - Qazaqstan!
Taqyryby: Táýelsiz elim - Qazaqstan!
Maqsaty: Táýelsizdik uǵymyn túsindirý. Táýelsizdik jolynda qurban bolǵan qazaq halqynyń erligimen tanystyrý. Elimizdiń táýelsizdik alǵan jyldar ishindegi jetken jetistikterimen tanystyrý. Balalarǵa týǵan jerin, elin súıetin, ultjandy, namysshyl, adamgershiligi mol azamat etip tárbıeleý.
Kórnekilikter: qanatty sózder, kompúter, ekran (slaıd - shoý).
Barysy:
Tárbıeshi: Armysyzdar, qurmetti ustazdar, oqýshylar jáne qadirmendi qonaqtar! Búgingi Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵyna arnalǵan «Táýelsiz elim - Qazaqstan!» atty merekelik keshimizge qosh keldińizder!
Táýelsizdik - eń basty qundylyǵymyz. Táýelsizdikke qantógissiz, beıbit túrde qol jetkizgennen keıin ǵana elimizdi álemniń órkenıetti memleketteriniń qataryna qosa aldyq. 30 jyl ishinde táýelsiz Qazaq elin qalyptastyryp, naryqtyń qıyn ótkelekterinen aman ótkizip kelemiz. Osy kezeńde Qazaqstandy dúnıe dıdaryndaǵy eń myqty memleketter tanıtyndaı, syılaıtyndaı deńgeıge jetkizgen tuńǵysh Nursultan Nazarbaevtaı kóregen saıasatkerdiń eren eńbegin dál búgin jáne árqashanda aıtyp ótemiz.- Bul kún Qazaq halqy úshin uly kún, ári qaıǵyly, ári baqytty kún. 1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy Qazaq halqynda buryn bolmaǵan eń aýyr da, ádiletsiz kóterilistiń biri. Ol halyq júreginde máńgi saqtalady. Sol jeltoqsan batyrlary Lázzat Asanova, Qaırat Rysqulbekov, Sabıra Muhamedjanqyzy, Erbol Sypataevtardy, taǵy basqa qaza bolǵan erjúrek ul – qyzdarymyzdy eske alamyz.
Oryny aǵalardyń bizben tolsyn,
Sábıler aǵalardyń jolyn qýsyn.
1mınýt únsizdikpen eske alaıyq,
Arýaǵy aǵalardyń yrza bolsyn. (1 mınýt únsizdik)
Táýelsizdik kúni elimizdiń barlyq azamattary úshin orny erekshe mereke dep bilemiz, sebebi, osynaý júrekjardy qýanyshqa toly kúndi ata - babalarymyz ǵasyrlar boıy armandap, kútýmen ótti.
Qazaqstan Respýblıkasy 1991 jyly 16 jeltoqsan da óziniń táýelsizdigin jarıalap, derbes memleket boldy. Ol búgin de dúnıe júziniń kóptegen elderimen baılanys ornatqan, búkil álem tanyǵan elge aınalǵan. Biz ózimizdiń Ánuranymyzdy, Týymyzdy, El tańbamyz, Tól teńgemizdi basqa elderge maqtanysh etemiz. Qazaqstan Týymen – tuǵyrly, Eltańbasymen – eńseli, Ánuranymen – aıbatty.
Hor: Ánuran
1 - bala Asylbek
Qutty bolsyn táýelsizdik merekemiz!
Myqty bolsyn elimizdiń keregesi.
Júrekte namys oty lapyldaǵan,
Kúsh - jigeri jastardyń sarqylmaǵan.
2 - bala Yrysgúl
El joq bilem ańsamaǵan teńdikti,
Erkin júrip kóksemegen keńdikti,
30 jyl táýelsizdik aldyq biz,
Jalǵastyryp baba jolyn eldikti
3 - bala Temirhan
Ánuran bar urpaqqa ósıet shashqandaı,
Teńgemiz bar taıǵa tańba basqandaı,
Kók baıraǵym kókte bıik jelbirep,
Birlikke shaqyryp bizdi jatqandaı
4 - bala Baǵdagúl
Táýelsizdik máńgilikke saqtasyn,
Aldymyzda barlyq úmit aqtalsyn
Tatý - tátti birlik bolyp qashanda
Beıbit ómir bar halyqta saqtalsyn.
Án: «Kók týdyń jelbiregeni»
5 - bala Aıádil
Egemendi el boldyq alǵa basyp,
Merekeni qazaq toılar asyp - tasyp
Tórtkúl dúnıe ózimdi tanyp otyr,
Moıyndatqan tarıhy men dańqyń asyp.
6 - bala Aldıar
Shattanatyn bar álem búgin jaıyn,
Bıikterden kórinetin Týym dáıim
Qutty bolsyn ata - baba armany
Táýelsizdik týǵan el, alǵandaıyn.
7 - bala Bulbinur
Janyma ystyq nurly shaq,
Minekeı ashyp gúl qushaq
Araıly tańdaı altyn Zań,
Ózińmen elim máńgi shat.
8 - bala Aısultan
Ádilet qushyp barlyǵy,
Jańǵyrdy adam taǵdyry
Jasaı ber, janǵa saıa bop,
Altyn Zań - altyn tań nury!
Batys Qazaqstan oblysy,
Qaratóbe aýdany, Alakól negizgi orta mektebiniń
«Baldyrǵan» shaǵyn ortalyǵynyń tárbıeshisi:
Shonaeva Gýldaýren Nýrlybaevna
Táýelsiz elim - Qazaqstan! júkteý
Maqsaty: Táýelsizdik uǵymyn túsindirý. Táýelsizdik jolynda qurban bolǵan qazaq halqynyń erligimen tanystyrý. Elimizdiń táýelsizdik alǵan jyldar ishindegi jetken jetistikterimen tanystyrý. Balalarǵa týǵan jerin, elin súıetin, ultjandy, namysshyl, adamgershiligi mol azamat etip tárbıeleý.
Kórnekilikter: qanatty sózder, kompúter, ekran (slaıd - shoý).
Barysy:
Tárbıeshi: Armysyzdar, qurmetti ustazdar, oqýshylar jáne qadirmendi qonaqtar! Búgingi Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵyna arnalǵan «Táýelsiz elim - Qazaqstan!» atty merekelik keshimizge qosh keldińizder!
Táýelsizdik - eń basty qundylyǵymyz. Táýelsizdikke qantógissiz, beıbit túrde qol jetkizgennen keıin ǵana elimizdi álemniń órkenıetti memleketteriniń qataryna qosa aldyq. 30 jyl ishinde táýelsiz Qazaq elin qalyptastyryp, naryqtyń qıyn ótkelekterinen aman ótkizip kelemiz. Osy kezeńde Qazaqstandy dúnıe dıdaryndaǵy eń myqty memleketter tanıtyndaı, syılaıtyndaı deńgeıge jetkizgen tuńǵysh Nursultan Nazarbaevtaı kóregen saıasatkerdiń eren eńbegin dál búgin jáne árqashanda aıtyp ótemiz.- Bul kún Qazaq halqy úshin uly kún, ári qaıǵyly, ári baqytty kún. 1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy Qazaq halqynda buryn bolmaǵan eń aýyr da, ádiletsiz kóterilistiń biri. Ol halyq júreginde máńgi saqtalady. Sol jeltoqsan batyrlary Lázzat Asanova, Qaırat Rysqulbekov, Sabıra Muhamedjanqyzy, Erbol Sypataevtardy, taǵy basqa qaza bolǵan erjúrek ul – qyzdarymyzdy eske alamyz.
Oryny aǵalardyń bizben tolsyn,
Sábıler aǵalardyń jolyn qýsyn.
1mınýt únsizdikpen eske alaıyq,
Arýaǵy aǵalardyń yrza bolsyn. (1 mınýt únsizdik)
Táýelsizdik kúni elimizdiń barlyq azamattary úshin orny erekshe mereke dep bilemiz, sebebi, osynaý júrekjardy qýanyshqa toly kúndi ata - babalarymyz ǵasyrlar boıy armandap, kútýmen ótti.
Qazaqstan Respýblıkasy 1991 jyly 16 jeltoqsan da óziniń táýelsizdigin jarıalap, derbes memleket boldy. Ol búgin de dúnıe júziniń kóptegen elderimen baılanys ornatqan, búkil álem tanyǵan elge aınalǵan. Biz ózimizdiń Ánuranymyzdy, Týymyzdy, El tańbamyz, Tól teńgemizdi basqa elderge maqtanysh etemiz. Qazaqstan Týymen – tuǵyrly, Eltańbasymen – eńseli, Ánuranymen – aıbatty.
Hor: Ánuran
1 - bala Asylbek
Qutty bolsyn táýelsizdik merekemiz!
Myqty bolsyn elimizdiń keregesi.
Júrekte namys oty lapyldaǵan,
Kúsh - jigeri jastardyń sarqylmaǵan.
2 - bala Yrysgúl
El joq bilem ańsamaǵan teńdikti,
Erkin júrip kóksemegen keńdikti,
30 jyl táýelsizdik aldyq biz,
Jalǵastyryp baba jolyn eldikti
3 - bala Temirhan
Ánuran bar urpaqqa ósıet shashqandaı,
Teńgemiz bar taıǵa tańba basqandaı,
Kók baıraǵym kókte bıik jelbirep,
Birlikke shaqyryp bizdi jatqandaı
4 - bala Baǵdagúl
Táýelsizdik máńgilikke saqtasyn,
Aldymyzda barlyq úmit aqtalsyn
Tatý - tátti birlik bolyp qashanda
Beıbit ómir bar halyqta saqtalsyn.
Án: «Kók týdyń jelbiregeni»
5 - bala Aıádil
Egemendi el boldyq alǵa basyp,
Merekeni qazaq toılar asyp - tasyp
Tórtkúl dúnıe ózimdi tanyp otyr,
Moıyndatqan tarıhy men dańqyń asyp.
6 - bala Aldıar
Shattanatyn bar álem búgin jaıyn,
Bıikterden kórinetin Týym dáıim
Qutty bolsyn ata - baba armany
Táýelsizdik týǵan el, alǵandaıyn.
7 - bala Bulbinur
Janyma ystyq nurly shaq,
Minekeı ashyp gúl qushaq
Araıly tańdaı altyn Zań,
Ózińmen elim máńgi shat.
8 - bala Aısultan
Ádilet qushyp barlyǵy,
Jańǵyrdy adam taǵdyry
Jasaı ber, janǵa saıa bop,
Altyn Zań - altyn tań nury!
Batys Qazaqstan oblysy,
Qaratóbe aýdany, Alakól negizgi orta mektebiniń
«Baldyrǵan» shaǵyn ortalyǵynyń tárbıeshisi:
Shonaeva Gýldaýren Nýrlybaevna
Táýelsiz elim - Qazaqstan! júkteý
You Might Also Like
