InfoHub Logo

Táýelsizdik – ashshy termen kelgen tátti jeńis. Tógilgen qannyń, ólmegen jigerdiń otymen kelgen uly kún.

«Táýelsiz Qazaqstan!», «Qazaqstan Respýblıkasy»! Netken keremet, kıeli uǵymdar! Bul uǵymdardan, Otanymyzdyń táýelsiz, erkin memleket ekenin birden ańǵarýǵa bolady. Búginde biz – qanatyn keńge jaıǵan egemendi elmiz. Kók týymyz jelbirep, sol jaǵymyzdaǵy maqtanysh sezimimen dúrsildep turǵan júrek ánuranymyzǵa áýen qosyp, ánuranymyz asqaqtaı shyrqalýda.

Táýelsizdik – babalar ańsaýy, urpaqtyń qoly jetken kıeli kezeń. Táýelsizdik– tańbasy tasta, qany qara jerdiń tamyrynda jatqan qudiretti sóz. 

1991 jyly el táýelsizdigin alǵan kezde halyq bolyp qana qýanǵan joqpyz. Qazaq eliniń óz aldyna respýblıka bolýyn qalaǵan ári eń birinshi bolyp moıyndaǵan Túrkıa. Bul táýelsizdikti bir el ǵana emes, búkil el bolyp qoldaıdy degen sóz. Al irgesi qalanǵan jańa respýblıkanyń ári qaraı ómir súrýi úshin eren eńbek kerek. Ol onyń ishki jáne syrtqy álemi, ekonomıkasy, aqshasy degen sekildi kóptegen qundylyqtarǵa kelip tireledi. Atalǵan qundylyqtardy jıyrma bes jyl ishinde úlken maqsatqa aınaldyrǵan elimiz astanasyn da bekitti. Tipti búginde Astana arman qalaǵa aınaldy. Aportyna búkil el súısingen Almatynyń ózin mádenıet pen ádebıettiń qalasyna aınaldyrdy. Óziniń ishki týrızmi, teńgesi, uzyn sonar qara joldary taramdalyp jatty.

Arysy qazaq handyǵynan bastap berisi egemendi eldiń irgesine deıingi kóshti jalǵastyryp kele jatqan, atadan taraǵan urpaqtyń paryzy osy amanatty saqtaý. Jánibek pen Kereıdiń kergen keregesin kilem ústi kóterip, Otandy qasterlep ótý árbir urpaqtyń mindeti. Qazaqta «Otansyz adam ormansyz bulbul» degen sóz bar. Ormany joq qustyń uıasy da, qonar butaǵy da joq. Dál sol sekildi tirlik keshý ortasy joq ulttyń ómir súrýi múmkin emes. 

Táýelsizdik úshin aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen elin qorǵaǵan babalar rýhynan qýat alǵan yzǵarly Jeltoqsan oqıǵasy qazaq halqynyń qasireti de, qasıeti de jeterlik tarıhyna aınaldy. Iá, Jeltoqsan oqıǵasy qanshama yzǵarly estilse de, janymyzǵa nur septi. Jeltoqsan jańǵyryǵy bizge Táýelsizdiktiń tańyn ákeldi.

Qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy ańsaǵan armany «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly» konstıtýsıalyq zań qabyldanǵan sol bir tarıhı kúnde, 1991 jyldyń 16-jeltoqsan kúni júzege asty. Dúnıege jańa memleket – Táýelsiz Qazaqstan keldi. Biz ózimizdiń rámizderimizben maqtanamyz, Qazaqstan Týymen tuǵyrly, Eltańbasymen eńseli, Án-uranymen aıbatty.

Eńsemizdi tiktep, egemen el atanyp, óz aldyna otaý tigip derbes memleket atanǵan Qazaqstan qanshama qıyndyqtarǵa jolyqsa da tastaı berik tózimdiliktiń arqasynda, jalpaq álemge óziniń órshil únin, órkenıetke degen úmitin moıyndatty… Ata-babalarymyzdan mura bolyp qalǵan ulan-ǵaıyr atameken jerimiz, otarlyq joıa almaǵan tilimiz, mádenıetimiz tek qana qazaqtyń rýhynyń kúshtiligimen saqtaldy.

Bizdiń táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhyndaǵy barlyq jetistikteri, qazaq halqynyń egemendi zamanda jańasha erekshe órleýi, órkendeýi, rýhanı-ekonomıkalyq erkindigimiz, álemdik qoǵamdastyq pen dúnıe júziniń damyǵan ozyq memleketterimen terezemiz teń, dáýletti eldermen birdeı qarym-qatynas jasaý jetistikterimizdiń barlyǵynyń altyn bastaýy – bizdiń memlekettiń Táýelsizdiginde.

«Máńgilik El» ata-babamyzdyń san myndaǵan jyldar boıǵy asyl armany ekeni barshamyzǵa belgili. Ol arman - álem elderimen terezesi teń, álem qatynasynan oıyp turyp oryn alatyn Táýelsiz memleket ataný edi, ol arman - turmysy baqýatty, tútini túzý shyqqan, urpaǵy erteńine senimmen qaraıtyn baqytty el bolý edi. Biz bul armandardy aqıqatqa aınaldyrdyq. Máńgilik Eldiń irgesin qaladyq. Men qoǵamda «qazaq eliniń ulttyq ıdeıasy qandaı bolýy kerek» degen saýaldyń jıi talqylanatynyn estip júrmin. Biz úshin bolashaǵymyzǵa baǵdar etetin, ultty uıystyra uly maqsattarǵa jeteleıtin ıdeıasy bar. Ol - Máńgilik El ıdeıasy».

«Máńgilik El» ıdeıasyn iske asyrý aıasynda qoǵamdyq-gýmanıtarlyq sıkldy pánderdiń (qazaq tili, qazaq ádebıeti, orys tili, orys ádebıeti, Qazaqstan tarıhy) oqý baǵdarlamalarynyń bazalyq mazmunyna Memleket basshysynyń 2014 jylǵy 15 jeltoqsanda sóılegen «Táýelsizdik tolǵaýy» mátini engizildi. Pánderdi oqytý okýshylardyń rýhanı-adamgershilik qasıetterin jáne patrıottyq sezimderin, «Máńgilik El» jalpyulttyq ıdeıasyn ómirde júzege asyrýǵa degen umtylysyn, azamattyq jaýapkershilikterin qalyptastyrýǵa, ulttyq ózindik sana men tózimdilikti damytýǵa, zaıyrly qundylyqtardy nyǵaıtýǵa jáne jastardyń terorızm men ekstremızm ıdeologıasyn sanaly túrde qabyldamaý, etnosaralyq jáne mádenıetaralyq baılanys jaǵdaıynda qarym-qatynas jasaý biliktiligin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan.

Álemdik tájirıbeni saralaı otyryp, oqytý men tárbıeleýdi zaman talabyna saı jańashyldyqpen uıymdastyrý búgingi jahandaný zamanynda basty másele bolyp otyrǵany belgili. Oqýshylardyń fýnkdıonaldyq saýattylyǵyn arttyrýdyń negizgi baǵyttary bilim berý júıesiniń mazmunyn jańartý men pedagogıkalyq kadrlardyń kásibı biliktiligin arttyrý, oqýshy ómirindegi otbasynyń rólin eskerýdi qamtıdy. Bilim berýdi jańartý oqýshylardyń bilimin ǵana emes, olardy qoldaný daǵdylaryn, atap aıtqanda, fýnksıonaldyq saýattylyǵyn nemese quzyrettiligin qalyptastyrýmen de baılanysty. Negizgi maqsat - oqýshylardyń bilimderin ómirde tıimdi qoldanýǵa úıretý. Ol orta bilim júıesiniń paradıgmasyn túbegeıli ózgertýdiń negizi bolyp otyr. Oqýshylardyń fýnksıonaldyq saýattylyǵyn damytý Qazaqstannyń álemniń básekege qabiletti 30 eliniń qataryna ený prosesinde eń mańyzdy bolyp tabylady.

«Qazaqtyń máńgilik ǵumyry urpaqtyń máńgilik bolashaǵyn baıandy etýge arnalady. Endigi urpaq - Máńgilik Qazaqtyń perzenti. Endeshe, Qazaq Eliniń ulttyq ıdeıasy - Máńgilik El», - degen Elbasynyń sózinde elimizdiń bolashaǵy qazirgi jastarǵa degen úlken qamqorlyq pen olarǵa degen zor senim jatyr.

XXI ǵasyr - qatań básekelestik ǵasyry. Demek, álemdik básekelestiktiń jyldam damýyna ilese alatyndaı bilimdi de tapqyr dara tulǵanyń taǵdyry barsha pedagogıkalyq qaýymnyń qolynda ekeni daýsyz. Pedagogıkalyq qaýymnyń qazirgi tańda atqaryp jatqan isteriniń arqasynda jas urpaqtyń bolashaqta álemdik deńgeıdegi synaqtardan joǵary nátıje kórsetetinine senimimiz mol.

Sondyqtan basty mindet - jasóspirim talabyn qanaǵattandyratyn, qoǵamnyń, ultymyzdyń ustanǵan baǵytymen sabaqtas keletin sapaly bilim men sanaly tárbıe júıesin qurý dep sanaımyz.

---