InfoHub Logo

Aıbergenov jyr - kóshimen syrlasý.
Keshtiń maqsaty: qazaq halqynyń rýhanı mádenıetiniń iri tulǵalarynyń biri Tólegen Aıbergenovtiń ómir joly men asyl muralaryn oqyrman qaýymǵa tanystyrý arqyly jas urpaqty óz Otanyn súıýge tárbıeleý, týǵan tilge degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq tárbıe negizderin qalyptastyrý.
Kórnekiligi: poezıa keshi ótetin zalda Tólegen Aıbergenovtiń portreti qoıylady, slaıdtar, kitap kórmesi, aqyn týraly qanatty sózder, mýzykalyq ortalyq, túrli - tústi sharalarmen, gúldermen
bezendiriledi.

İ Júrgizýshi:
Bir toıym bolatyny sózsiz meniń,
Dál qaı kúni ekenin aıta almaımyn.
Biraq... Biraq...
Eshkimdi de bıletpeı qaıtarmaımyn!

Qyz qýatyn jigitke at beremin!
Janym degen júrekke ot beremin.
Men, áıteýir, bar jıǵan - tergenimdi
Bir tamasha toı qylyp ótkeremin?!
Aqyn Tólegen Aıbergenovtiń týǵanyna 80 jyl tolýyna arnalǵan «Quıma jyrdyń kıesindeı aqyn nemese Aıbergenov jyr - kóshimen syrlasý» atty kitaphanalyq poezıa keshine qosh keldińizder!

II júrgizýshi: Onyń sol bir qıyn - qystaý zamanda bar jıǵan - tergenin ortaǵa salyp, tamasha bir toı ǵyp ótkeretinin ózinen basqa eshkim de ańǵarǵan joq - ty. Tipti sol toıynyń qashan, qaıda jáne qaı kúni bolatynyn da aqyn ashyp aıta almady.
Solaı desek te, aqynnyń ózi osynaý ómirde bolsyn - bolmasyn, sol bir tamasha toıdyń erte me, kesh pe, áıteýir kúnderdiń bir kúninde bolatynyn sezgen syńaıly.

I júrgizýshi: Sol kúnnen beri, áne - mine degenshe, ańdatpaı júrip, arada elý jyldyń qalaı zymyrap óte shyqqanyn búgin kórip otyrmyz. Al álgi ótilýge tıisti óz toıyn osydan 50 jyl buryn armandaǵan tulpar minezdi arǵymaq aqyn Aıbergenovtyń 80 jyldyǵyna arnalǵan poezıa keshin ashýǵa ruqsat etińizder!

II júrgizýshi: Óleń jazsam, tal boıym,
Qorǵasyn bop balqıdy.
Shertip bir syrly san kúıdi,
Dombyra kóńilim shalqıdy.

Jaqsy óleń týsa quttyqtap,
Jatady shýlap ný orman
Oryndalǵandaı ný arman
Qalam bir shyǵyp qumardan.
Bul aqynnyń óleń týraly tolǵanysy edi. Aramyzda Aıbergenov joq, biraq jyry, shyǵarmalary qaldy, jyr súıgish urpaqtary qaldy.

I júrgizýshi: Tólegen jyrlary – qýanysh jyrlary. Biraq, bul gúlge eltigen kóbelek qýǵan serýenshiniń qýanyshy emes, qıyndy kórgen, qaıǵy men qasirettiń de ashshy dámin tatyp baıqaǵan adamzat adamnyń júzege asqan maqsaty men oryndalǵan armanynyń qýanyshy. Bir jaǵynan Jibek baýly qyrandaı kúı keshtirip, barsha álemdi baýyryna syıystyrǵansha sıystyryp ketken jas tulǵamyzdyń biri edi, tipti biregeıi desek te jarasady. Soǵan bul aqynnyń ár - bir jyry tolyq jaýap beretini haq.

«Aral jyrlary» - Saǵynaev Sapar

II júrgizýshi: Arǵy tegi Aqtóbe óńirin jaılap, keıingi ker zamanda bir sypyrasy ári ketip, bir sypyrasy beri ketip, ıaǵnı Keńes úkimetiniń qoldan jasaǵan ashtyq topalańynan árkim basy aýǵan jaqqa jol kezip ketken urpaqtyń ata - analarynyń kózemelimen qaıta toǵysyp, endi - endi es jıa bastaǵan syńaıly. Sonyń kepildigi bolar jan - jaqqa shashyrap ketken janardyń sáýlesi sanasy, izgilikti isteriniń óz ata-mekenine oıysa bastaǵany.

I júrgizýshi: Osy jaıdyń bir kýágerindeı týǵan jeri men júrgen jerin, qala berdi, ata - babalarynyń ata-mekenin ańsap, sol óńirdiń barsha qunaryn atalarynyń qanymen, analarynyń aq sútimen boıyna sińirgen Tólegen Aıbergenov sıaqty dúnıeden jastaı ketken uly aqynymyzdyń jóni bir bólek edi. Tólegen sonaý erterekte Aral teńiziniń Soltústigine kózi jáýdireı qaraǵanymen, Ońtústiginde dúnıege kelgen saǵynyshty qaı eldimekeni bolmasyn kógertip - kóktetip, álsin - áli jyr arqaýyna ózgeshe órnek tóktirtip otyrǵandyǵy barsha qazaqqa aıan.

Dıafılm

II júrgizýshi: Ol óziniń ata - babalarynyń máńgilik irge tepken «Atamekeni» jáne buǵan qosa «Adamǵa» degen súıispenshiligin «Aqyndyq» jaralǵysymen ala kelgendeı. Endi biz sol jyrlarǵa qulaq túreıik:
1. «Adamdar» - Kalbına Gúlnara
2. «Aqyndyq» - Raıs Tańsholpan

I júrgizýshi: Tólegen – jyr áleminde ózindik únimen enip sońynan tutas bir tolqyndy ertken, qazaq poezıasy tarıhynda bútin bir dáýirdiń kilti bolǵan tulǵa. Onyń óleńderin yntyǵa tyńdamaǵan ıessi qazaqta eshkim joq. Aıbergenovtiń «Qosh sáýleshim», «Esińe al», «Saırashy, sandýǵashym», «Marfýǵa», «Ótti ǵoı, sáýlem, aı talaı», «Atameken», «Aq erke, Aq jaıyq»t. b. án tekstteri tyńdaýshysyn qaı jaǵynan da baýrap alatyn asyl dúnıeler!

Án: « Atameken» Armanqyzy Arýjan

II júrgizýshi: Tólegen lırıkasynyń eń basty qaharmany - saǵynysh. Ol oqýshysymen ár kezdesken saıyn sózin saǵynyshtan bastaıdy.
Eı, adamdar, aınalaıyn, týǵandar.
Jalǵyz mınýt tyńdańyzdar!
Men senderge kóp boldy syr shertpedim.
Qazir túgel kókiregim órt meniń!
Shar tarapqa júrgenimmen júz attap,
Buryn mundaı kórmep edim uzaqtap.
Bir saǵynysh máńgi – baqı dos etken,
Qazir meni julyp aldy tósekten...

I júrgizýshi: Onyń qaı jyryn oqysańyz da osyndaı saǵynysh sazy esedi. Týǵan jerge degen saǵynysh, dostarǵa degen saǵynysh, óleńge degen saǵynysh... Shyndap kelgende bul, saǵynyshtyń bári de aqyn kókiregin órtep bara jatqan alaı - dúleı mahabbat. «Saǵynysh» degen bir taqyryppen tórt óleńdik toptama arnaǵan eken, sonyń bir óleńin tyńdap kórelik.

Saǵynysh: Muhtar Shahanovqa.
Oqıtyn: Dáýletıar Bekzat,
«Apalarym» - Jolmaǵambetov Álınur
« Ana» -

II júrgizýshi: Aqynnyń qysqa da nusqa jyrlarynyń ózi asyl tastan móldiretip quıylǵan monshaqtaı kózdiń jaýyn alatynyn qaıtersiń. Tek tastan jasalǵan monshaqta jan joq qoı, al Tólegen aqyn kersinshe jansyz dúnıeden jandy álemdi meńzep, óz oqyrmandarynyń kóńilin soǵan eriksiz aýdaryp, jan daýasyna aınaldyryp jibergenine tańdanasyz.

«Bir toıym bar» - Naǵıev Aqylbek
I júrgizýshi: Oqyrmanyn erekshe tańdandyryp, tamsandyratyn qasıetti aqyn ıntýısıasy. Bolashaqqa degen boljamy, kóripkeldigi, áýlıeligi.
Óziniń óleń - jyrlarynda toıynyń máńgi - baqı tarqamaıtynyn, talaı jyl buryn boljaǵan aqyndy «áýlıe emes» dep kim aıta alady?! Onyń toıy ólmeı turyp - aq otyzǵa tolmaı turyp - aq bastalyp ketken edi. Sodan beri áni jalǵasyp keledi.

II júrgizýshi: Tólegen, menińshe de, áýlıe aqyn! Ol óziniń óletinin de jáne qaıda neden óletinin de boljaı alǵan!

Bir jetse meniń ajalym jetedi,
Naızaǵaı ottarynan.
Satqyndar oqtarynan,
Óıtkeni men teńiz bop aqtaryldym...

Óle bersin kúnshilder kúıiginde,
Óz ǵasyrym ózimniń ıinimde...
Aq jańbyrlar tozdyrǵan taý sıaqty
Men ólemin ózimniń bıigimde?!

I júrgizýshi: Aıtsa, aıtqandaı, ol óleń shabytynyń sharyqtap órlegen shaǵynda, tabıǵı talantynyń asqar bıigine endi shyǵa bergen sátinde, orda buzar otyzdyń merekeli de, berekeli «Jeti qanat» otaýynyń shańyraǵyn bıikke endi kótere bastaǵanda, taǵdyr oǵynyń birine tap bolyp, dúnıeden ótti. Aq jańbyrlar tozdyrǵan taý sıaqty óz bıigine shyǵyp ótetinin jáne de artynda ulan - asyr toı júrip jatatynyn aldyn ala boljaǵan aqyndy «Áýlıe emes» deýge kimniń aýzy barady?!

T. Aıbergenov týraly dıafılm kórsetiledi.

II júrgizýshi: Endigi kezekte ómirden ózi ketse de, Tólegen jyrlaryna baǵa bergen
qalamdastarynyń óleń - jyrlaryn tyńdalyq.
1. M. Maqataev «Tólegenge» - Saǵynaev Sapar
2. M. Shahanov «Aıbergenov shyńy» - Baısanova Zarına

Án: « Aq erke, Aq jaıyq» Jaýynbaeva Nuraılym

I júrgizýshi: Tólegen jyrlary týraly oılasaq, ol jyrlardy adam qolynan shyqty, qalammen jazyldy degenge sengiń de kelmeıtin sekildi. Bul álde syr qudiret arqyly aqyn kókiregine quıylyp, sodan tógile qalǵan dúnıeleri me deısiz. Tólegen – quıma jyrdyń kıesindeı aqyn. Tólegen - Allanyń erekshe meıirimi túsken adam bolsa kerek. Ómir - jasy qysqa bolǵanymen, poezıa kógine óz jyrlaryn, qoltańbasyn máńgi óshpes kún sekildi shyǵaryp ketti emes pe?- degim keledi.

II júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar! Osymen quıma jyrdyń kıesi Tólegen Aıbergenovtyń mereı toıyna arnalǵan baǵdarlamamyz máresine jetti. Sóz sońynda, árqashan aqyndy eske alyp, jyrlaryn oqı júreıik - degim keledi.

Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany,
İ. Úrgenishbaev atyndaǵy orta mektebiniń kitaphanashysy
Espembetova Saltanat Sháripqyzy

Tolyq nusqasyn júkteý