InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ana mahabbatymen álem terbelgen...
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylardy ananyń eńbegin aqtaýǵa, anaǵa degen súıispenshilikke, anany qurmettep, syılaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń kórnekiligi: Qabyrǵa gazeti: «Analar – asyl jandar»,
Ashyq hattar, Interaktıvti taqta t. b.

Sabaqtyń barysy:
İ - júrgizýshi:
Ana - ómir qoldaýshysy álemniń
Shańyraqtyń shattyǵy men shýaǵy
Seıilmesin janarynan ananyń
Tirshilikke tókken nurly shýaǵy
Aıalaıyq analardy árdaıym
Qýanyshqa bóleıikshi ózderin
Ájelerdiń, analardyń, qyzdardyń
Muń shalmasyn kúlim qaqqan kózderin.

Ana - barlyq ómirdiń bastaýy. Ol adamdy ómirge ákeledi, ony tárbıeleıdi, ósiredi. Adam boıyndaǵy barlyq asyl qasıet kúnniń nurynan, ananyń aq sútinen darıdy. Ana - uly adam, Ana - qudiretti jan, endeshe búgingi merekelerińiz qutty bolsyn, Aıaýly analar!!!
Arýlar!
İİ júrgizýshi: Sizderdi áıel janymen baılanysty tamasha kóktem merekesi – 8 Naýryzben shyn júrekten quttyqtaımyz! Alǵashqy kóktem merekesi Jer betine ómir syılaýshy názik, aqyldy, symbatty, meıirimdi jandarǵa arnalǵany qandaı tamasha mereke!
Táýelsiz elimiz turǵyndary erteńgi kúnge senimmen qaraıdy. Bul senimdilik qoıylǵan maqsattarǵa qol jetkizýge jáne aýqymdy josparlardy iske asyrý múmkindigine kómektesedi. Álemdegi eń asyl jan ol – Ana desek, júregimizde súıikti janǵa degen mahhabat sezimi oıanady. Ana bul aıaýly da meıirimdi jan. Balanyń tili shyqqannan – aq birinshi sózin ana dep aıtady. Ómirdiń esigin ashqannan soń osy ómirdegi ózińniń jan anańdy kóresiń.
Osy bir «ANA» degen úsh áriptiń aıasynda adamzat balasyn qýanysh syılar qanshalyqty qasıet bar deseńshi! Arý - ana, Arý - asyl jar, Arý – kóńildiń gúli, Arý - ómirdiń jyry, tipti aıta berseń sóz jetpeıdi. Áıel bir qolymen besik terbetse, ekinshi qolymen álemdi terbetedi degen eken bir ǵulama. Qandaı naqty aıtylǵan oı deseńizshi! Rasynda bar áıel qaýymynsyz myna álemdi elestetý múmkin emes! Iá, Qudaıdan keıin qudiret ıesi – ana. Myna jaryq dúnıege ákelgen Ana aldynda bárimizdiń de bas ıetinimiz sondyqtan desek, búginde urpaq ósirýmen qatar, el eńsesin kóterile túsýine óz úlesin qosyp kele jatqan qazaq áıelderi qandaıda bolmasyn qurmetke laıyq. Búginde qoǵam ómiriniń áıelder aralaspaıtyn salasy joq dese bolady. Biri ǵalym, biri saıasatker, endi bireýleri dáriger, kásipker tize berseń jalǵasa beredi. Solardyń biri aıaýly ustazdar. Analar ómirdiń barlyq salasyn meńgergenine shúbá joq bas ıemiz.
Búgingi saıysymyzǵa ádil baǵalaryn beretin ádil - qazylar alqasyn saılap alaıyq:
1. 2. 3.
Búgingi saıysymyzdyń erejelerimen tanystyryp óteıik. 5 - synyp oqýshylarynan 2 top quralǵan. Olar: 1. «Gúlder» toby. 2. «Kóktem» toby.

İ júrgizýshi:
Toı perdesin ashaıyq
Analardy qurmettep
Jyr marjanyn shashaıyq

İİ júrgizýshi:
Qutty bolsyn ardaqty anam
Asyl anam merekeń
Qutty bolsyn ustazdarym
Qýanyshty berekeń,- deı kele saıysymyzdyń birinshi kezeńin bastaı yq. Bul kezeńde oqýshylar Ana týraly jyr joldaryn aıtyp saıysady.
1 - top:
Aq sútinen barlyq adam nár alǵan
Ol azyǵyń ózińmen birge jaralǵan
Týa salyp tuńǵysh tatqan dámiń ol
Kúsh – qýat bop ón boıyńa taralǵan
2 - top:
Azamat qýat alar aq sútińnen,
Mápelep áldılegen peıili keń.
Analyq mahabbatyń káýsar - bulaq,
Sónbeıtin aq júregiń máńgi shyraq.
1 - top:
Dúnıeniń jaryq kúni anamyz
Dana bolsaq anamenen danamyz
Tyńdańyzdar, kóńil qoıyp aǵaıyn
Anaǵa arnap taǵy bir án salamyz
2 - top:
Altyn anam jasymnan aıalaǵan,
Men úshin ıgilikti aıamaǵan.
Sabaqtan sharshap úıge kelgenimde,
Bal sózi janym degen saıa maǵan.
1 - top:
Kóńiliń Alataýdyń aq qaryndaı
Meıirimiń kúnniń shýaq shaqtaryndaı
Qalaısha aıaýly ana tyna alarmyn
Án bolyp saǵynyshtan aqtarylmaı
2 - top.
Ana deımiz bárimiz de ańqyldap
Ana deıdi jas sábı de jarqyldap
Ana degen báıteregi ómirdiń
Ana degen altyn qazyq, altyn baq
Bárekeldi oqýshylar!
Armysyń, aýylymnyń asyldary
Jaınasyn kóńilderdiń jasyl baǵy
Sender úshin án men kúı, óleń men bı
Sender úshin mereke shashýlary,- dep kelesi kezeń án jarysyna kezek bereıik.
1 - Top: «Ananyń tili.» áni.
2 - Top. - «Anashym» ánin qabyl alyńyzdar.
İİ júrgizýshi:
3 - kezeńde oqýshylar ózderiniń shyǵarǵan óleńderin oqıdy. Qabyl alyńyzdar.

İİ júrgizýshi:
4 - kezeń. Top basshylaryn ortaǵa shaqyryp, bir sandy tańdatamyz.
Tańdaǵan sandarynyń suraqtaryna jaýap beredi. Bir san 5 suraqtan turady.
İ j - Meniń anam altyn
İİ j - Meniń de anam altyn
İ j - Analardy qurmettep
İİ j - Qol soǵyńdar jalpyń!
İİ - júrgizýshi: Oqýshylardy marapattaý úshin ortaǵa ádil – qazylar múshelerin shaqyraıyq.

Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany,
İ. Úrgenishbaev atyndaǵy orta mektebiniń kitaphanashysy
Espembetova Saltanat Sháripqyzy