- 04 naý. 2024 23:58
- 259
Tuqym jáne jemis
Dúnıetaný 2 synyp
Taqyryby: Tuqym jáne jemis
Maqsaty:Tuqym jáne jemis turaly túsinik berý.
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylarǵa tuqym jáne jemis arasyndaǵy erekshe baılanysty bilýge úıretý. Ósimdikterdiń ósip ónýine, qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Oqýshylardyń oılaý qabiletin, sóıleý mánerin, yntasyn, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tabıǵatty qorǵaýǵa, eńbeksúıgishtikke, tazalyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter, jemister
Sabaqtyń barysy:
1.Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq jaǵdaı týǵyzý.
2.Aýa raıyn baqylap, belgileý. Dápterlerine jazý.
3.Úı jumysyn tekserý. «Óz bilimińdi tekser»-test .
Barlyq balalar oryndaıdy, oryndap bolǵannan keıin juptasyp otyrǵan balamen aýysyp, tekseredi. Tekserý ınteraktıvti taqtada arqyly. Jasyl túspen durys jaýapty belgileıdi. Jumystardy tapsyrý
Úıge japyraqtardyń sýretterin sal degen tapsyrma berilgen.
- Sonymen japyraqtar nege sarǵaıady?
- Japyraq degen ne? (Ósimdik múshesi)
- Al ósimdikter týraly ne bilemiz? (3 top aǵash, shóp, buta)
- Ósimdiktiń tiri aǵza ekenin dáleldeńder.
Slaıd kórsetý arqyly ótken taqyryptardy qaıtalaý?
- Ósimdik múshelerin ata
- Tamyr qandaı qyzmet atqarady? Qandaı túrleri bolady(Jaqsy jetilgen ósimdiktiń negizgi tamyry kindik tamyr dep atalady.)
- Sabaq qandaı qyzmet atqarady?
Jumbaq aıtý:
Eshkim de jemeıdi,
Tátti eken demeıdi.
Sarǵaıyp pisedi,
Úzilip túsedi. (Japyraq)
Gúlderdiń túrlerin kórsetý.
Sergitý sáti
Alma baqqa baraıyq,
Alma terip alaıyq.
Eń úlkenin dámdisin,
Ájemizge syılaıyq.
4.Jańa taqyryp
Jumbaqtar aıtý.
Alystan kórsem aq tas
Jaqynnan kórsem - dámdi as.(Kúrish)
Kók laǵym kógende jatyp semiredi. (Qarbyz)
Qalyń kıimdi unatady,
Sheshindirseń jylatady. (Pıaz)
Jazdaı inge tyǵylyp,
Jatqan qyzyl túlkini,
Quıryǵynan sýyryp,
Ákeledi ájem bir kún. (Sábiz)
Uzyn murtty sarylar,
Qoıynynda nany bar. (Bıdaı)
Baqshamyzda jalǵyz aıaqty
Sarybas ósip tur.
Kún qaı jaqqa jyljysa
Sarybas sol jaqqa burylady. (Kúnbaǵys)
Qaýyn, qarbyz deı almaısyń,
Piskenimen jeı almaısyń.
Jarǵanymen, qap-qatty,
Al asqanda, táp-tátti. (Asqabaq)
Osy jumbaqtardyń sheshýine qarap, búgingi taqyrypty kim aıtady?
Jemis pen tuqym
5. Praktıkalyq jumys . Zertteý laboratorıasy. Juppen jumys.
- Aldarynda jemister solardy zerttep, baıqaǵandaryńdy jazyńdar.
Ár jup óz jumystaryn qorǵaıdy.
Slaıd arqyly jańa taqyrypty túsindirý.
Flıpchartta: qurǵaq jemisterdi bir sebetke, al shyryndy jemisterdi ekinshi sebetke salý.
Ár jemisti tuqymymen syzyq arqyly qos.
- Jemis ol ne?
- Ol ósimdik múshesi.
Ósimdik múshesi Jemis pen shyryn. Oqýlyqty oqý.
Oqyp bolǵannan keıin bekitý.
- Ne uqtyńdar?
- Qandaı jemister bolady?
- Tuqym men jemis ósimdikterdiń qandaı múshesi?
- Shyryndy jemisterge mysal keltir.Olardyń tuqymy týraly aıt
- Qurǵaq jemisterdiń tuqymy týraly aıt. Olarǵa mysal keltir.
- Ósimdikter tuqymy taralýy jaıly áńgimele.
5.Qorytyndylaý. Baǵalaý.
6.Úı tapsyrmasy:Óz baqshalarynda qandaı jemister ósiresińder. Nemese aýylda ata-apalaryn qandaı jemister ósiredi jazyp kelý. Onyń túri, sıpattaý, paıdasy.
Taqyryby: Tuqym jáne jemis
Maqsaty:Tuqym jáne jemis turaly túsinik berý.
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylarǵa tuqym jáne jemis arasyndaǵy erekshe baılanysty bilýge úıretý. Ósimdikterdiń ósip ónýine, qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Oqýshylardyń oılaý qabiletin, sóıleý mánerin, yntasyn, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tabıǵatty qorǵaýǵa, eńbeksúıgishtikke, tazalyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter, jemister
Sabaqtyń barysy:
1.Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq jaǵdaı týǵyzý.
2.Aýa raıyn baqylap, belgileý. Dápterlerine jazý.
3.Úı jumysyn tekserý. «Óz bilimińdi tekser»-test .
Barlyq balalar oryndaıdy, oryndap bolǵannan keıin juptasyp otyrǵan balamen aýysyp, tekseredi. Tekserý ınteraktıvti taqtada arqyly. Jasyl túspen durys jaýapty belgileıdi. Jumystardy tapsyrý
Úıge japyraqtardyń sýretterin sal degen tapsyrma berilgen.
- Sonymen japyraqtar nege sarǵaıady?
- Japyraq degen ne? (Ósimdik múshesi)
- Al ósimdikter týraly ne bilemiz? (3 top aǵash, shóp, buta)
- Ósimdiktiń tiri aǵza ekenin dáleldeńder.
Slaıd kórsetý arqyly ótken taqyryptardy qaıtalaý?
- Ósimdik múshelerin ata
- Tamyr qandaı qyzmet atqarady? Qandaı túrleri bolady(Jaqsy jetilgen ósimdiktiń negizgi tamyry kindik tamyr dep atalady.)
- Sabaq qandaı qyzmet atqarady?
Jumbaq aıtý:
Eshkim de jemeıdi,
Tátti eken demeıdi.
Sarǵaıyp pisedi,
Úzilip túsedi. (Japyraq)
Gúlderdiń túrlerin kórsetý.
Sergitý sáti
Alma baqqa baraıyq,
Alma terip alaıyq.
Eń úlkenin dámdisin,
Ájemizge syılaıyq.
4.Jańa taqyryp
Jumbaqtar aıtý.
Alystan kórsem aq tas
Jaqynnan kórsem - dámdi as.(Kúrish)
Kók laǵym kógende jatyp semiredi. (Qarbyz)
Qalyń kıimdi unatady,
Sheshindirseń jylatady. (Pıaz)
Jazdaı inge tyǵylyp,
Jatqan qyzyl túlkini,
Quıryǵynan sýyryp,
Ákeledi ájem bir kún. (Sábiz)
Uzyn murtty sarylar,
Qoıynynda nany bar. (Bıdaı)
Baqshamyzda jalǵyz aıaqty
Sarybas ósip tur.
Kún qaı jaqqa jyljysa
Sarybas sol jaqqa burylady. (Kúnbaǵys)
Qaýyn, qarbyz deı almaısyń,
Piskenimen jeı almaısyń.
Jarǵanymen, qap-qatty,
Al asqanda, táp-tátti. (Asqabaq)
Osy jumbaqtardyń sheshýine qarap, búgingi taqyrypty kim aıtady?
Jemis pen tuqym
5. Praktıkalyq jumys . Zertteý laboratorıasy. Juppen jumys.
- Aldarynda jemister solardy zerttep, baıqaǵandaryńdy jazyńdar.
Ár jup óz jumystaryn qorǵaıdy.
Slaıd arqyly jańa taqyrypty túsindirý.
Flıpchartta: qurǵaq jemisterdi bir sebetke, al shyryndy jemisterdi ekinshi sebetke salý.
Ár jemisti tuqymymen syzyq arqyly qos.
- Jemis ol ne?
- Ol ósimdik múshesi.
Ósimdik múshesi Jemis pen shyryn. Oqýlyqty oqý.
Oqyp bolǵannan keıin bekitý.
- Ne uqtyńdar?
- Qandaı jemister bolady?
- Tuqym men jemis ósimdikterdiń qandaı múshesi?
- Shyryndy jemisterge mysal keltir.Olardyń tuqymy týraly aıt
- Qurǵaq jemisterdiń tuqymy týraly aıt. Olarǵa mysal keltir.
- Ósimdikter tuqymy taralýy jaıly áńgimele.
5.Qorytyndylaý. Baǵalaý.
6.Úı tapsyrmasy:Óz baqshalarynda qandaı jemister ósiresińder. Nemese aýylda ata-apalaryn qandaı jemister ósiredi jazyp kelý. Onyń túri, sıpattaý, paıdasy.