- 05 naý. 2024 00:53
- 344
Túımedaqtar álemi
Bilim salasy: Shyǵarmashylyq
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Japsyrý
Taqyryby: «Túımedaqtar álemi»
Maqsaty: balalardy kóktemgi kórinisin beıneleı bilýge úıretý.
Qaıshymen jumys jasaý iskerligine baýlý. Tabıǵat tirshiligi jaıly túsinikterin keńeıtý.
Qorshaǵan adamdarǵa qýanysh syılaı bilýge, qamqor bolýǵa úıretý.
Kerekti quraldar: túrli tústi qaǵazdar, qaıshy, jelim, gúlder, gúlderdiń sýreti, qýyrshaq.
Dáleldeý.
Tárbıeshi men balalardyń is – áreketi.
Tárbıeshi balalarǵa gúldi usynyp, osy gúldi bir - birine syılap, jyly sózderin aıtý, tilek aıtý arqyly usynady. Gúl shoqtary birte - birte kóbeıip tárbıeshiniń ózine bir qushaq gúl - tilek shoǵy bolyp oralady - ózgelerge densaýlyq tilep, jaqsylyq jasasań, ol ózińe qaıtyp oralady dep balalarǵa túsindirip aıtylady.
Balalar bir – birine gúl berip jyly sózder aıtady.
Tárbıeshi:
Kóktemde, kóktemde
Kún nuryn tókkende
Kók shybyq byltyrǵy
Kógerdi qulpyrdy.
- Qaı jyl mezgiline arnalǵan óleń?
- Kóktem mezgiline.
- Óte durys balalar, Qane kózimizdi jumyp kóktem mezgilin kóz aldymyzǵa sýrettep elesteteıik.
- Jyp - jyly jel soǵyp tur. Qar erip, sýǵa aınalyp, sý topyraqqa sińip, topyraq jumsaryp, jer betin jasyl shóp basty. Qyltıyp báısheshek te shyǵa bastady. Balalar qustarǵa uıa jasap, aǵashtardyń butaǵyna ilýde. Qaıtyp kelgen qustar saıraýda. Mal – jan kúnniń kózine shyǵyp shýaqtanýda. – Endi kózimizdi ashamyz - Sonymen bul qaı jyl mezgili?
- Kóktem mezgili.
- Balalar, myna jerde neni kórip tursyńdar?
- Gúlderdi, ósimdikterdi kórip turmyz.
- Bárimiz gúlderdi jaqsy kóremiz be?
- Ia, jaqsy kóremiz.
- Balalar, biz balabaqshaǵa kelgende tańerteń gúlderdi sýaramyz, japyraǵynyń shańyn súrtemiz, al, keshkisin úıge qaıtatyn ýaqytta gúlderge aýa jutý úshin topyraǵyn qopsytamyz. Óıtkeni olar tiri tabıǵatqa jatady.
- Gúldermen taǵy ne isteýge bolady?
- Gúldermen syrlasýǵa bolady.
- Gúlder adamdarǵa ne syılaıdy?
- Qýanysh syılaıdy.
Osy kezde esik qaǵylady. Qonaqqa qýyrshaq keledi.
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Japsyrý
Taqyryby: «Túımedaqtar álemi»
Maqsaty: balalardy kóktemgi kórinisin beıneleı bilýge úıretý.
Qaıshymen jumys jasaý iskerligine baýlý. Tabıǵat tirshiligi jaıly túsinikterin keńeıtý.
Qorshaǵan adamdarǵa qýanysh syılaı bilýge, qamqor bolýǵa úıretý.
Kerekti quraldar: túrli tústi qaǵazdar, qaıshy, jelim, gúlder, gúlderdiń sýreti, qýyrshaq.
Dáleldeý.
Tárbıeshi men balalardyń is – áreketi.
Tárbıeshi balalarǵa gúldi usynyp, osy gúldi bir - birine syılap, jyly sózderin aıtý, tilek aıtý arqyly usynady. Gúl shoqtary birte - birte kóbeıip tárbıeshiniń ózine bir qushaq gúl - tilek shoǵy bolyp oralady - ózgelerge densaýlyq tilep, jaqsylyq jasasań, ol ózińe qaıtyp oralady dep balalarǵa túsindirip aıtylady.
Balalar bir – birine gúl berip jyly sózder aıtady.
Tárbıeshi:
Kóktemde, kóktemde
Kún nuryn tókkende
Kók shybyq byltyrǵy
Kógerdi qulpyrdy.
- Qaı jyl mezgiline arnalǵan óleń?
- Kóktem mezgiline.
- Óte durys balalar, Qane kózimizdi jumyp kóktem mezgilin kóz aldymyzǵa sýrettep elesteteıik.
- Jyp - jyly jel soǵyp tur. Qar erip, sýǵa aınalyp, sý topyraqqa sińip, topyraq jumsaryp, jer betin jasyl shóp basty. Qyltıyp báısheshek te shyǵa bastady. Balalar qustarǵa uıa jasap, aǵashtardyń butaǵyna ilýde. Qaıtyp kelgen qustar saıraýda. Mal – jan kúnniń kózine shyǵyp shýaqtanýda. – Endi kózimizdi ashamyz - Sonymen bul qaı jyl mezgili?
- Kóktem mezgili.
- Balalar, myna jerde neni kórip tursyńdar?
- Gúlderdi, ósimdikterdi kórip turmyz.
- Bárimiz gúlderdi jaqsy kóremiz be?
- Ia, jaqsy kóremiz.
- Balalar, biz balabaqshaǵa kelgende tańerteń gúlderdi sýaramyz, japyraǵynyń shańyn súrtemiz, al, keshkisin úıge qaıtatyn ýaqytta gúlderge aýa jutý úshin topyraǵyn qopsytamyz. Óıtkeni olar tiri tabıǵatqa jatady.
- Gúldermen taǵy ne isteýge bolady?
- Gúldermen syrlasýǵa bolady.
- Gúlder adamdarǵa ne syılaıdy?
- Qýanysh syılaıdy.
Osy kezde esik qaǵylady. Qonaqqa qýyrshaq keledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.