InfoHub Logo

Sabaqtyń túri: (ashyq sabaq)
Saýat ashý 1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ú dybysy men árpi
Bilimdilik: Ú dybysy men árpin tanytý. Ol arqyly berilgen sózderdi oqýǵa úıretý jáne onyń jińishke daýysty dybys ekenin aıtý. Ú árpiniń baspa jáne jazba túrimen tanystyrý.
Damytýshylyq: Ú dybysyna baılanysty jańa sózdermen tanystyrý arqyly oqýshylardyń oı - órisin, tilin, sózdik qorlaryn damytyp, dúnıetanymyn keńeıtý.
Tárbıelik: Adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke jáne tabıǵatqa degen súıispenshiligin arttyryp, qustardy qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: áripter, oqýlyq, sýretter, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń ádisi: Oı qozǵaý, toptastyrý, tizbekteı oqý, oıyn, suraq - jaýap, túsndirý.
Sabaqtyń
túri: ertegi sabaq.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, til damytý

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
- Endeshe, búgingi qonaqtarǵa, óz bilimimizdi kórseteıik.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Sálem berdik sizderge
Qurmetpenen biz.

1 - slaıd.
a) Suraq - jaýap: - Qazaq tilinde qansha árip bar?
- Dybys degen ne?
- Árip dep neni aıtamyz?
- Dybystar neshege bólinedi?
- Daýysty jáne daýyssyz dybystar neshege bólinedi?
2 - slaıd.
İİİ. Daýysty jáne daýyssyz dybystarǵa ajyratý. (uıashyqqa salý)
3 - slaıd.
İV. Ótkendi pysyqtaý. Ó dybysyn qaıtalaý.

V. Jańa sabaq. 4 - slaıd.
a) Taqtaǵa «Baýyrsaq» ertegisiniń sýreti kórsetiledi. Keıipkerlerin ataıdy.
Baýyrsaqty túlkige jegizbeý úshin jabaıy ańdardyń tapsyrmasyn oryndaıyq. Sol arqyly ú dybysymen tanysatyn bolamyz. Sabaqqa jaqsy qatysyp otyrǵan oqýshyǵa ata men apanyń sizderge arnaǵan syıy bar eken ony sabaqtyń sońynda ne ekenin bilemiz. (gúlder taratý )

1. Qoıannyń tapsyrmasy.
« Sózjumbaq» sheshý.
1. Kezikti bir janýar, ústinde eki taýy bar.
2. Kórý múshesi ne?
3. Ne bilim bulaǵy?
- Qandaı sóz shyqty. Úki qandaı dybystan bastalyp tur?
- Ú - ú - ú (hormen aıtý)
- Ú - qandaı dybys dep oılaısyńdar?
- Ú - jińishke daýysty dybys, sozylyp aıtylady.
- Qandaı túspen belgileımiz? Nege?
- Ú - dybysyn aıtqan kezde erin súıirlenip, alǵa jyljıdy, til artqa jyljıdy, ıek kóteriledi.
- Ú dybysyna uqsas dybys bar ma?
- Úú – Uu dybystaryn salystyrý. ( kespe áripter)
- Ú - jińishke daýysty dybys, u - jýan daýysty dybys jáne belinen syzylǵan.
5 - slaıd.
Sýretpen jumys. (býynǵa bólý, sóılem quraý)
Qosymsha materıalmen jumys.
«G»- den basta men kileń
Ajarymyn óńirdiń
«K»- den basta men kileń
Qaldyǵymyn kómirdiń
«T»- dan bastap oqysań
Aty ańyz qý ańmyn.
«K» bolsa basqy árpim
Ezý tartyp qýandym. (Gúl - kúl, túlki - kúlki)

Sergitý sáti:
6 - slaıd.
2. Qasqyrdyń tapsyrmasy.
Vİ. Oqýlyqpen jumys. a) Tizbektep, qatar boıynsha oqytý.
b) «Bilemiz be» oıyny
d) Sózdik qorjyn (jańa sóz)

7 - slaıd.
3. Aıýdyń tapsyrmasy.
Vİİ. Dáptermen jumys: ú árpin jazý.
a) aýada jazyp qol jattyqtyrý;
á) Ú dybysynyń úlken jáne kishi áripterin jazý.
8 - slaıd.
4. Túlkiniń tapsyrmasy.
Oı tastaý. (jumbaq sheshý)
9 - slaıd.
Baýyrsaq atasy men ájesine qaıtyp kelip, olar óte qatty qýanyp jatyr. Senderge rıza bolyp alǵystaryn bildirýde.
10 - slaıd

Vİİİ. Qorytyndy. Suraq - jaýap:
• Búgin biz qandaı dybyspen tanystyq?
• Ú dybysy qandaı dybys eken?
• Ú dybysyna baılanysty sózder aıtý.

11 - slaıd
İH. Úıge tapsyrma berý. Madaqtaý.
Sabaq aıaqtaldy. Saý bolyńyzdar!

Tileýbaı Bıjan
Qaraǵandy oblysy, Shet aýdany, Aqoı aýyly
Jalpy bilim beretin Aqoı orta mektebi
Bastaýysh synyp muǵalimi